Ma nagu aru saanud, et atsetüleeniga ümberkäimisel on natuke rohkem kogemusi vaja kui mul hetkel olemas on. Alustuseks vajab juba ballooniga ümber käimine ning selle hooldamine rohkem tähelepanu. Samuti peaks minu teada esmajärjekorras mu vajadused rahuldama propaan. Sellega saan metalli vajaliku temperatuurini soojendada, et teda lihtsam töödelda oleks. Samuti sellega võimalik kõiksuguseid kinni jäänud ühendusi võimalik soojendada, et asjad jälle liikuma hakkaks. Tundub nagu algajale majandamiseks natuke "ohutum" kraam olevat, kui atsetüleen. See aga ei tähenda, et ühel ilusal päeval endale ka atsiballooni lisaks hangin ja info kohta huvi poleks. Esmajärjekorras huvitab riistapark. Gaasipitsid-voolikud jne. Mis vahe on pitsidel? Kas saab ühte pitsi ka teise gaasiga kasutada? Miks on lõikepits nii neetult pikk? Temperatuuri pärast? Millega tegutsemise ajal silmi kaitsta? Mingi kõhutunne ütleb, et isetumenev mask siin ei aita ja Ray-Bani päikeseprillid jäävad ka lahjaks?
Kui kellelgi Tartu kandis balloonide liigutamiseks käru on pakkuda siis olen pakkumistele avatud. Olin väga pikka aega kahtleval seisukohal, kas osta kusagilt teisest Eesti otsast täiskomplekt koos pitside-balloonide-voolikutega, kuid mingi kõhutunne ütles, et pole mõtet säärase asja järele pealinna sõitma hakata. Samuti olin kahtleval seisukohal kas osta balloon või rentida see gaasifirmast. Kahtlused lõppesid sellega, et sain Võrumaalt osta 40 euriga 50?liitrise nõukaaegse tühja hapnikuballooni. Uudishimu rahuldamiseks sõitsin selle muinsusega ka Elme messerist läbi, sest pudelil olid selle firma kirjad küljes. Vasuseks täitmisküsimustele oli, et tegemist on utiiliga. Nende käest võimalik välja osta vaid 40 liitrine pudel ja selle hind oli mõned nädalad tagasi 286 eurot. Suuremat, 50 liitrist võimalik vaid rentida... Loomulikult olin peale säärast infot natuke häiritud, sest utiil on ikkagi utiil ja siis on jama küllalt, kui selgub, et plaanist midagi välja ei tule. Rahu saabus õuele alles peale Tabiveres käimist, sest sealt sain 45 euro eest täis ballooni asemele. Tema polnud ka nõus niisama hapnikuballooni müüma vaid tahtis tühja taarat asemele saada. Ning kui sõbralt saadud reduktor balloonile otsa istus ilma ühegi vahejupita siis oli täiuslikkuse seitsmes aste praktiliselt saavutatud.
Karbiidi kasutamise kohta tean vaid niipalju, et sellega oli võimalik ennevanasti pauku teha ja kala püüda. Naabripoisile lõppes see paugutamine küll nutuselt. Sai endale pudelipõhja kõrisse/kaela, sest läks augu ääre peale kõõluma miks pauku juba kuulda pole. Aga mis materjal/kuidas kasutati jne. See täitsa tume maa, sest netist pole seda infot niiväga kusagilt võtta ja on vaid aja küsimus, kuna teadjamad inimesed lusika nurka viskavad ning kõik säärased tarkused endaga kaasa võtavad.