(07-12-2021, 01:31 AM)Raivo Kirjutas: (06-12-2021, 22:47 PM)v6sa Kirjutas: paneelide hind (nii otsene kulu kui kaudne keskkonnale) on nii kõrge, et kui elektri hinda ei pressitaks kunstliku defitsiidiga üles, siis ei tasuks see end kuidagi ära.
Enne oli jutt küll toetusest, mis nüüd muutus hinna ülespressimiseks, aga las ta olla ....
Homme päeval on elektri hind 78s/kWh.
250W paneel annab detsembris keskmiselt päevaseks toodanguks 120Wh.
Rahas 9,36 eurosenti, x30=2,8€, x12=33€.
Selle paneeli hind oli vahepeal kindlasti xx€, hetkehinda ei tea.
Ilmselgelt see 78s/kWh ei püsi, aga detsember on ka kõige viletsama päiksega kuu 
Aga sellest saad aru, miks on hind üles läinud? Ja kuhu kadus elektri pakkumine Euroopas? MItte ainult Fukushima tuules... Mina küll mäletan seda hala, mis käis kaasas kevadel mõtte peale kaotada päikesepaneelidelt toetus... Ei pidavat elektrihinda ära katma. See toetus tuli (ja tuleb edasi) minu ja tema ja nende taskust kohustusliku elektrihinna lisana, mitte tühjast kohast ega Danske Laundromatist. Täpselt sama teema oli Saksamaal 2011-2014 biogaasielektriga, kui seal iga teine mats toetuse ja laenuga jaama püsti panna tahtis. Tänaseks on nende hulk küll vähenenud, aga biogaasijaamade operaatorid opn asunud etendama kompenseeriva võimsuse rolli: tipuajal põletavad gaasi täisvõimsusel, odava hinna ajal kas mootorid seisavad täielikult (gaas aga vaiskelt tiksub edasi kaane alla) või käivad o0sakoormusel. Ühe jaama mõju on olematu,. aga paarikümne tuhande mõju süsteemile on olemas. Taanlased ka katsetavad, aga neil on veel lisaks tuul ja seega häda väiksem.
Ei ole ma sugugi paneelide vastu. Aga nende täiemahuline kasutamine süsteemis eeldab samas mahus kompenseeriva võimsuse olemasolu, mida meil täna ei ole. Väiksema koormusega aegadel saame naabritelt puuduoleva kenasti kätte, aga tipuhetkedel ei anna meile keegi. Samuti tuleks kasuks, kui võrk saaks suuri inertseid tarbijaid (elektriboilerid, sügavkülmad, põrandakütted jms. pool tundi elektrita elavad asjad mõneks ajaks välja lülitada. Smart GRID on just selle kontseptsiooni algus: kuna tootmisel on (füüsikalistel või poliitilisel või kasumiahnuslikel) põhjsutel sein ees, siis ainus variant on minna tarbimist nihutama. Mõnes kohas seda saab teha, kõigi asjadega mitte. Senine kogemus näitab, et inimeste ahnus on parim motivaator: kui ikka jõigile jõuab kohale, et tipuhinna korral maksab duši all käik mitu eurot rohkem, kui madala hinnaga ajal, küll siis ka tipuhinnad kaduma hakkavad (koos koormuste langemisega).
Selge muidugi on ka see, et mittekunagi ei hakka keegi suuri energiaröövleid niimoodi juhtima (kohvimasinad, röstrid, helivõimendused). Need pannakse ikka siis käima, kui tuju tuleb. Muide, olete vaadanud, kui palju küsib üks tuhandeeurone Jura sisselülitamise ajast kuni esimese kohvitassi kättesaamiseni?
Mis puudutab munitsipaalseid "liikurröstreid" või "kiirkülmikuid", siis nendega oli tegelikult asi väga lihtne. Meile pakuti võimalust saada turul hinda mitteomava (p-õhu) eest laadimistaristu ja tolleaegne maailmatase (laiatarbekaubana, mitte ideeautona!). Minu hinnangul mittepaha diil, kuivõrd selel asemel oli meil valida mitte midagi. Mulle teadaolevalt ei mõjuta toonane tehing meie tänast COkahe kvoodi hinda mitte kuidagi. Kui kellelgi on teistsugust teadmist, siis loen huviga, see wärk on mulle veidi segane veel.
Olles isiklikult sellega sõitnud, siis ei ole sugugi viis korda hullem keskmisest tänasest poekotist, mida kilomeetri hinnast oleks võinud arvata. Oli kaks korda hullem ehk kui mul oleks toona vedelnud see summa raha, siis ma oleks ühe säärase juba läbi sõitnud.
