V6sa postist ajendatuna.
Meie uues suures vallas löödi selle koha pealt kord majja. Kui on segavaid oksi ja pole kohta kus lumelükkaja saab ringi keerata siis traktor lihtsalt sinna ei lähe.
Millegi pärast hakkasid paljud huvi tundma nende punktide täitmise vastu.
Honkomees, ma ei tea, kas me nüüd oleme ühises vallas aga samas maanurgas ikka. Meil vallas on konkursi võitnud mitu firmat- paar bellarussimeest ja paar tänapäeva tehnikaga tegijat. Õue alt jookseb mult läbi riigi kruusa-maantee ja natuke tean mehi ka. Belarussimehi on meil kahte sorti- üks oskab kenasti sirgu kõik lükata ja kes kuulab kodaniku mured ära ning teine, kes öösel peaaegu salaja käib tsungimas. See on siis valla poolt korraldatud teeotste tõukamise teenus. Minul viimased kaks aastat tõukab suur ja punane Massey Ferguson laia libliksahaga ja sellega saab ta igasugu kaelamurdvaid trikke teha. Mehel on kaasas väike akumootorsaag, kui vaja oksi eest ära lõigata omaniku nõusolekul ja on muidu väga viisakas mees. Mul see aasta jäi sissesõidu veere peale killustikuhunnik lume alla ja vabandasin härra ees- tähistasin ära ja kõik on väga timm.
Riigi teega on selline loto värk- varasemalt Vastseliina teemeistriks olnud masinapark koosnes paarist mõistlikust Scaniast, millest üks sõidab suurt trassi ja teine väiksemaid teid, samuti on vist mingi MANniline, mille häda on liiga suur sahk. Traktoreid ja üks höövel oli ka aga neid üldiselt on näha pisematel teedel ja harvem lumekoristusel. Ja mehi pidi ka endises riigifirmas olema erinevas suhtumises. Liiga suure sahaga MAN ja tema peremees tõukab tee puhtaks ja kraavi ka sirgeks, keegi kambast kipub kupatama ja siis on treppis tee järel aga enamus ikkagi saavad oma tööga väga viisakalt toime.
Valda ja maanteeameti teedetelefonile (1515 vms) helistades olen alati abi saanud. Kui tee ikka liiga hull on, helistan ja riigimehed on mõne tunniga platsis.
(09-12-2021, 10:09 AM)v6sa Kirjutas: Üldiselt oleks valdadel aeg hakata maaomanikelt nõudma, et talihoolduse tagamiseks peab olema tee traktorile läbitav ja tee lõpus peab olema traktorile piisav koht ringipööramiseks.
Kas see pole juba praegu nõutav 99% kohtades?Kuna meil igal pool juba ammu korraldatud jäätmevedu ja suur raske prügiauto peab end suutma ümber keerata,lisaks oksad minema,et autodel kallid peeglid alles jääks.99% seetõttu,et alati kuskil leidub mõni metsatalu kuhu teedki pole...Mul all naabritel juba 2 korda rasketehnikaga prügiautosi õngitsetud ja juhid kardavad seda kui vanakurat välku...nüüd uued elanikud tee korda teinud ja raskeveokid käivad seal nagunii.
Läheb teeehituse teemasse otsaga aga kui vaadata lahtiste silmadega värskemaid asfaltkattega teid siis võib näha et kaevud on veidi uputatud ehk siis raudteraga lükkamine on võimalik .
A meil vallas lükkab lund vallaettevõte , sahk on kummitallaga ja tugiratastega , see tehnika on ühendatud neliveolise kastiauto külge , kergliiklusteid siluma kõlbab küll , aga teed puhtaks ei saa , need tugirattad kopeerivad kõiki teekühmusi ja need kühmud muudkui kasvavad . sahkamine toimub vaid valla teedel ja erateelt valla teele ei pääse sest lume vall jääb erateele , kõige varem olen ma seda sahka näinud lund lükkamas poole kaheteistkümne ajal päeval , lumesaju ajal teed ei hooldata .
Prügiauto talvel ehk kui lund kasvõi millimeeter meil majade juurde ei sõida , saad e kirjaga teate et talvised teeolud ja prügi ära viia ei saa , ma viin valla tee veerde , sealt on siiani ära viidud , kuigi vahest on prügi ära viimist teeotsal nädala pidanud ootama .
(09-12-2021, 18:15 PM)edvard Kirjutas: Läheb teeehituse teemasse otsaga aga kui vaadata lahtiste silmadega värskemaid asfaltkattega teid siis võib näha et kaevud on veidi uputatud ehk siis raudteraga lükkamine on võimalik .
A meil vallas lükkab lund vallaettevõte , sahk on kummitallaga ja tugiratastega , see tehnika on ühendatud neliveolise kastiauto külge , kergliiklusteid siluma kõlbab küll , aga teed puhtaks ei saa , need tugirattad kopeerivad kõiki teekühmusi ja need kühmud muudkui kasvavad . sahkamine toimub vaid valla teedel ja erateelt valla teele ei pääse sest lume vall jääb erateele , kõige varem olen ma seda sahka näinud lund lükkamas poole kaheteistkümne ajal päeval , lumesaju ajal teed ei hooldata .
Prügiauto talvel ehk kui lund kasvõi millimeeter meil majade juurde ei sõida , saad e kirjaga teate et talvised teeolud ja prügi ära viia ei saa , ma viin valla tee veerde , sealt on siiani ära viidud , kuigi vahest on prügi ära viimist teeotsal nädala pidanud ootama .
Sellised lood siis linna lähedal maal .
Siin keila ligidal sahkadel tallad ja kvaliteet hea.Kuna sordin pakendeid siis prügi viiakse kord kvartalis ja kõige väiksem kast,lume tõttu pole ära jäänud ja teed ka enem võhem norm puhtad.Soojal ajal kui kaua vett valanud ja teed pehmed siis meil vedajale ja lükkame veo edasi kuniks teed paremad ja toimib.kui prügi ei soriks tuleks iga kuu kõige suuremat kasti vedada seega järeldused tehke ise...
(Seda postitust muudeti viimati: 12-12-2021, 18:41 PM ja muutjaks oli E303.)
Need KO-206 tüüpi ja tema uuemad suguvennad on oma olemuselt lihtsad kuid aeglased masinad. Kuid venelased on välja mõelnud ka midagi kaasaegsemat lumelaadimisel nagu see СнП-18 .
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(12-12-2021, 19:01 PM)muska71 Kirjutas: Minu arvates kordades etem koristustehnika kui meil kasutatav front laadurite oma.Sellega kinni vaid 1 sõidurada,meie tehnika puhul kogu tänav...
Erinevus on selles, et frontaallaaduritega on muul ajal ka midagi teha, mitte ainult paar korda aastas ja sedagi mitte iga aasta. Lumekoristus on paraku selline töö, mida pole väga sageli vaja teha, aga kui tarvidus tekib, siis väga palju korraga.
Huvitav, palju üks korralik tänapõevane "lumekombain" üldse maksta võiks? Mõtlen just selle mätta otsast, et teraviljakombainid pole ju ka teps mitte odavad, aga ka neile leiab kasutust vaid paar kuud aastas. Iseasi on muidugi see, et kui olekski mingid ägedad pillid, siis kuna neid oleks vaja vaid linnades ja võibolla ka suuremates asulates, ei ole selle teenuse eest makstava hinnaga sellised asjad vist väga mõeldavad.
Muu maailm kasutab mitmeastmelisi freese, mitte ei ürita konveierdada:
Herr Võsa...
Te unustate ühe pisiasja - homo soveticuse soovi visata oma laga põõsasse-lumehange/jne... (vahel ka ise sinna hange puhkama jääda). Ka meil Raeplatsil peale uut aastat kõlaks freesiga lund lastes klaasiklirin. Konveieriga tükke vähemalt vähem
Muu maailm kasutab mitmeastmelisi freese, mitte ei ürita konveierdada:
Herr Võsa...
Te unustate ühe pisiasja - homo soveticuse soovi visata oma laga põõsasse-lumehange/jne... (vahel ka ise sinna hange puhkama jääda). Ka meil Raeplatsil peale uut aastat kõlaks freesiga lund lastes klaasiklirin. Konveieriga tükke vähemalt vähem
Samas vähemalt ei lähe lumekoormatega linnatänavatelt minema lillepotid, prügikastid ja "kilpkonnad" nagu praegu frontaaliga tihti juhtub.
Olen kuulnud isegi legendi kõveraks sõidetud bussiputka lumekoormasse peitmisest.
Huvitav, mismoodi see rootoriga laetud lumi sealt kastist kätte saadi/saadakse? Tallinna Spetsis kunagi prooviti ka. Rootor oli muidugi korralik, ikka see vana tanki mootoriga ja 157 baasil. Kittis kasti nii kinni, et vaene kallajajuht tatistas ennast mitu kilo kergemaks ja terve Mustjõe kandi mererand oli karvaseid elukaid täis enne kui kasti tühjaks sai. Nii see proovimiseks jäigi.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-12-2021, 02:00 AM ja muutjaks oli Aare R..)
Kunagi sai mõnda aega raudkastiga kallajaga haket vedada ja siis oli talvel jämeda soola kott alati kaasas. Vähemalt mul aitas, aga eks hake ja lumi on veidi erinevad asjad ka.
Kast tehakse ikka diisliga kokku kui on vaja lumi, puru või asfalt maha saada.
Saepuru veol oli kaanega ämber ja vana hari alati kaasas ning kui õieti kasutada kast läikis nagu tehasest ka peale nädalast külma.
Soolast vast kruusa veol rohkem abi kui õigel ajal kasti nurkadesse visata.
Hake ja puru jäävad ka külgedele kus sool ei seisa ja lumega ilmselt oleneb kuidas ta kasti puhuda.
Kui suure hooga siis tekib päris tore olukord aga vaikselt tühikäigul võiks maha ka tulla...
Tjah, Rootsis asfalti vedades oli jah diisel abiks. Aga siin selle hakkeveoga oli olukord kindlasti veidi erinev liikuva põrandaga veost, kui hakkuri peale teeb, sest mul oli tookord Vändra-Türi vaheline vedu 20-kandise kallajaga ja peale tõstsin ise kopaga hunnikust. Võibolla seetõttu ka külgedele midagi kinni ei jäänud ka -20-ga, et koomer oli veidi "õhulisem".
(18-12-2021, 23:52 PM)Simmerling Kirjutas: Huvitav, mismoodi see rootoriga laetud lumi sealt kastist kätte saadi/saadakse? Tallinna Spetsis kunagi prooviti ka. Rootor oli muidugi korralik, ikka see vana tanki mootoriga ja 157 baasil. Kittis kasti nii kinni,
...
Mis ajastul see olla võis?
Soomes sai üheksakümenendate lõpus veetud traktori haagisega ja ei mäleta küll, et oleks mingeid erilisi emotsioone olnud. Kõik koormad ei tulnud jäägitult maha, aga -20 juures ei külmunud ka. Meil oli küll lahja kodukootud rootor ka, see eriti ei pakkinud. Täpsemalt ei mäleta ja pilte ka ei ole.
