[gruppen]

Loen Pärnu Postimehest, et manalateele on läinud Jakob Sits. 

01.01.1929 - 26.12.2021

Üks muhe mees, kes andis alati nõu või juhatust, kui seda küsida sai. 


https://parnu.postimees.ee/2342481/anna-...est-masina

[Aare R.]

Just vanemate juures valla lehest tulevaste sünnipäevalaste rubriigist lugesin, et Sitsi Jaksil 1. jaanuaril sünnipäev...

[indreksirk]

Meenutused 80-ndatest, kui Jakob Sits ja tema Ford T olid aukülaliseks ning raudvaraks kõigil vanatehnikakokkutulekutel. Kandis klubi Unic numbrimärki A-018. 

               

[Aspelund]

Monument Jakobile. Film "Vana arm ei roosteta"

https://m.facebook.com/groups/1808538087...726826337/

[Aare R.]

Vot sellest filmist meie lukksepp just ka rääkis, kui ma talle ütlesin, et Jaksiga nii läks. Kui ma õigesti aru sain, siis Jakobil oli ka tütar olnud, kes auto alla jäi ja igal aastapäeval olla nad perega seda filmi vaadanud. Kuigi ma ise Jakobit aastaid näinud ei ole, oli ta meile põhimõtteliselt naaber- läbi metsatuka ja üle tee vaid paarsada meetrit.

[indreksirk]

Valeri Kirss mälestab oma vana teekaaslast.

Kõik me vähehaaval kaome sinna
kus on igavene rahuriik....
tuli Jakobil´gi minna
kondid koristada siit...

Paljud kordi üritasid, 
Jakob esimeste seas ka tegi
puuriidas lebas aastaid rauatükkisid
Jakob neist Ford T-d nägi

Oli aus ja tubli töömees,
trotsis kesiseid tingimusi,
astus julgelt vanaauto teel
jagan talle imetlusi 

Eksponeeris Fordi teistele, 
suuri sõite sisse juhatas,
austus talle meistrile ,
rahus ta nüüd puhaku.

Meie vanatehnikaharrastuse lätetest on vähe mehi ja vanatehnikat alles jäänud. Loodame, et Jakobi Ford T jääb ikka meie oma Eesti ajalooks, mitte ei saa mõne võõra maa kollektsiooni osaks. Või mis veelgi hullem, et ei jõuaks taas puuriita. See on ehe killuke meie ajaloost. Kuigi omaaegsetel kokkutulekute piltidel ei ole näha, siis Jakobi Ford T-le on omistatud klubi Unic vanasõiduki numbrimärk A-018. 

Pilte masinast ja mehest leiab nii eag.vanatehnika.ee, register.evkl.ee kui ka http://www.missestonia.ee/unicsenior/ lehtedelt

   

[Talupoeg taluja]

Aeg on halastamatu ja viib jälle ja jälle sõpru meie hulgast.

Lahkunud on üks tore tehnikamees, tõeline Unicu mees.

Tuttavaks sain temaga kaheksakümnendate lõpus ja juba siis kiirgas mehest tõelist entusiasmi. Ta võis oma Fordist ja iga auto-osa saamiseloost pajatada tunde. Tänu temale sai ka minu Ford veoauto taastamine suurema hoo sisse. Pidasin teda Suureks juhiks ja Õpetajaks. Tal jagus igasuguseid vana-aegseid õpetusi tehnika teemal. Kahjuks ei jaganud ta neid paljudele, sest kartis, et tema oskusi ja õpetusi ei mõisteta, mõnda ehk isegi peetakse naeruväärseks. Seega nii mõnestki keerulisemast töövõttest rääkis ta ainult valitud seltskonnale.

Alati kui tema vana Ford kuskil üritustel ja kokkutulekutel liikus, püüdis see auto koheselt kõikide pilgud. Puukodaratega auto, seda ei ole võimalik mitte märgata.
Inimesena oli ta alati sõbralik ja lahke. Jakob kandis veel seda eelmise EW aegset hõngu. Teda külastades oleksid nagu sattunud ajas tagasi. Võis näha ja tunda seda, mida igal pool mujal  polnud...

T.