[v6sa]

See:
https://www.trabiflex.ee/et/a/stutser-me...-m27x1-5-1

EDIT: valepidine, aga olgu lingiks olemas.

[Kult]

See:
https://www.trabiflex.ee/et/a/stutser-me...-m27x1-5-1

Numbrid klapivad küll sellel, aga see on väliskeere.

[mlsluik]

Lase selline hüdrovoolik teha. Üleminekut arvatavasti ei leia sellist.

[isandpauk]

Otsi sobivad sisekeermega tükid, kasvõi vanadelt voolikutelt ja keevita need omavahel kokku.

[Kult]

Eks seda keevitamise varianti mõtlesin ise ka, voolikut väga ei tahaks panna, jääb ette. Põhihäda on see et pole mul endal vaja vaid kellegil teisel(ja natuke kaugel ka) ja lihtsam oleks leida nö külgekeeratav lahendus.

[Mahno]

Küsin kogenumate käest küsimuse: kui mul oleks PTO otsa käiv generaator, näiteks Agrovoldi AV18 mis spekis nõuab 18kw traktorit, aga traktor on näiteks 16kw (kõik numbrid PTO otsast), siis kas väiksema võimsusega traktoriga ma lihtsalt kaotan generaatori tootluses saades lubatud 18kVA asemel vähem (16 või 14 kVA)? Ehk siis kas ma saan sellist generaatorit alla nominaalkoormuse normaalselt kasutada (kuni selle 16 või 14 või misiganes kVA-ni see suurus siis ka ei ole) ja üle selle hakkab traktor ees ära surema, pöörded kukuvad, vool kõigub või ei vasta enam ettenatud parameetritele jne?

[v6sa]

Jah, saad kasutada. Jah, traktor hakkab ees koolema ning sagedus langema. Vähendad koormust, normaalne olukord taastub.

Kuidas tead oma traktori võimsust JSV otsal? Oled mõõtnud?

[Mahno]

Jaapanlased annavad seda infot masina spekis välja. Teiste kohta ei tea kuna pole uurinud, aga küllap pole see jõuvõtuvõllilt antav võimsus saladus, kuna selle järgi käib ju sobiva tööriista valik. Üle tehase antu vaevalt et sealt tuleb, vähem võib ikka tulla.

Ilmselt on geneka tootja pannud ka nõuetesse teatud puhvri, et ennast säästa süüdistustest, kui võimsused väga piiri peale jäävad.

Reaalselt on konks selles, et ma tahaks oma pisikese iseki tu 165 natuke suurema japsi vastu välja vahetada, sest vahepeal on soovid kasvanud. Eesti traktorivalik on aga hetkel nutune, põllumehed rabavad kokku seda vähestki mis saada on ja ukraina sõja tõttu ma pole kindel, et uusi masinaid peale suudetakse stabiilselt tarnida. Ja halli turu traktoritega (nagu need japsid enamuses meil on) tuleb väga tähelepanelik olla, sest ühed räägivad kw, teised hj, ühed mootori võimsusest, teised pto omast  Seda, et inflatsioon eurot õhemaks närib seniolematu kiirusega, ma üldse ei räägigi.

[v6sa]

Jaapanlased annavad seda infot masina spekis välja. Teiste kohta ei tea kuna pole uurinud, aga küllap pole see jõuvõtuvõllilt antav võimsus saladus, kuna selle järgi käib ju sobiva tööriista valik. Üle tehase antu vaevalt et sealt tuleb, vähem võib ikka tulla.
...

Sõltuvalt konkreetse isendi seisukorrast, võib ka veidi rohkem tulla

Võimsus JSV otsal on mõõdetud kindlasti, aga paljud tehased ei taha seda numbrit näidata, kuivõrd see näitab otseselt masina kadusid. Jõuülekanne, elekter, hüdraulika - kõik need ampsavad oma (väikese) osa.

Uued Saksamaal müüdavad traktorid on viimased paarkümmend aastat DLG-s üle mõõdetud: https://www.dlg.org/en/agriculture/tests...t-reports/

Väga väikeseid ja marginaalse turupotentsiaaliga asju sealt muidugi ei leia.

[raulex]

Eks seda keevitamise varianti mõtlesin ise ka, voolikut väga ei tahaks panna, jääb ette. Põhihäda on see et pole mul endal vaja vaid kellegil teisel(ja natuke kaugel ka) ja lihtsam oleks leida nö külgekeeratav lahendus.

Tõenäoliselt sellist adaptrit müügil pole.
Kui keevitada ei saa/viitsi/oska siis:
Treida/lasta treida vajalik vidin.
Osta uued 16 mm voolikuotsikud ja ühendada need omavahel 16 mm hüdraulika torujätkuga.
Edit. Üks keere ju M20, sellel pole ju 16 mm voolikuotsikut. Seega vajalik lõikurrõngastega torujätk 16 /10 mm.
Ilus nii teha pole, aga praktikas toimib.

[Mahno]

Enamus meie turul müüdavatest jaapani väiketraktoritest (need mis pole siin uuena ostetud ja teisel ringil) on jaapani põllumajandustraltorid, ostetud oksjonilt ja toodud konteineris - neid pole iialgi euroopasse eksporditud uuena. Paremal juhul otse jaapanist, halvemal on leedus üle võõbatud.

[Kult]

Tõenäoliselt sellist adaptrit müügil pole.
Kui keevitada ei saa/viitsi/oska siis:
Treida/lasta treida vajalik vidin.
Osta uued 16 mm voolikuotsikud ja ühendada need omavahel 16 mm hüdraulika torujätkuga.
Edit. Üks keere ju M20, sellel pole ju 16 mm voolikuotsikut. Seega vajalik lõikurrõngastega torujätk 16 /10 mm.
Ilus nii teha pole, aga praktikas toimib.

Lõpplahendus jääb hetkel nii et poest uued jupid: lühike nati(m27) voolik, sinna otsa üleminek m27 - m20 ja sinna veel üleminek sisekeermele(18€ kokku).  Tuleb välja jah et sellist üleminekut mida soovisin pole väga saada, kuskilt kaugelt saaks vast tellida, aga pole mõtet.

[alfredo]

Kas keegi antud seadme toimimise lihtsas maakeeles oskaks lahti seletada?

[Etsike]

Mängitakse entalpiaga. Endo- ja eksotermaalsete reaktsioonidega täpsemalt. Aine faasiülemineku jaoks on sõltuvalt suunast kas palju energiat vaja anda ainele (tahke>vedel>gaas suund) või see energia vabaneb (vastassuund). Maakeele jaoks võid selleks aineks näiteks vett ette kujutada.
Energiakulu mõttes on vedela vee soojendamine 0 kuni 100 kraadi võrdlemisi lihtne. Potitäie vee keemaajamine pliidil, mõni minut, eks.
Nüüd keeda kuniks pott on kuivaks auranud ehk teosta faasiüleminek, aega läheb meeletult.

[alfredo]

Jah, oleks pidanud koolis rohkem õppima. Mulle jääb just selgusetuks, kui palju lisaenergiat protsessideks kulub ja mis huvitav materjal see selline on - ise (vist) ei soojene, aga salvestab soojusenergiat veest kordades tihedamalt(mahuühiku kohta).
Kui keegi oleks näiteks 1986-dal näidanud esimest ipod-i, oleks see sama segadusseajav kogemus vist - kassetti kuhugi pista pole, liikuvad osad puuduvad, aga mahutab riiulitäie vinüüle.

[Etsike]

Soojussalvestus massiühiku kohta polegi kuigivõrd oluline selle lahenduse korral, kogu "mäng" käib üsna kitsas vahemikus faasiülemineku punkti ümber. Kasutades vett/jääd näitena siis nö. +0 ja -0 kraadi juures. Oluliseim suurus on justnimelt see energiahulk, mis faasiüleminekul vabaneb/neeldub. Internet on infot täis, maakeele aitab panna Google translate https://en.wikipedia.org/wiki/Phase-change_material
Maakeeles seda soovid, siis TÜ pakub Keemia aluste kursust vms. Võib-olla on ka osa gümnaasiumi programmist aga mina siis vaatasin aknast välja ja pidin ülikoolis alles selgeks saama.

[13piisab]

Kuidas käivad ära ja tagasi plastmass-kütusetorude otsikud? Föön teeb 300 kraadi peal toru küll pehmemaks, aga mõõduka jõuga eemaldamiseks justkui mitte piisavalt. Ning eemaldamine on ju enamasti see lihtsam osa

[tõnn]

Need on vist ühekordseks kasutamiseks nagu plast noad ja kahvlid. 

Kui asendada vaja siis võtad rullist uue vooliku ja karbist uued otsad. Võid ka vanad otsad lahti nokkida.

Plastik toru läheb diisliga kõvaks.

[pannkook]

balloonigaasi puhul on vooliku vahel reduktor.
Mida see teeb? Lihtsalt klapp?
Kui panna gaasipõleti otse ballooni külge, ilma reduktorita, siis mis juhtub?

[tõnn]

Reduktor on selleks, et alandada ja ühtlustada gaasirõhku. Lisaks on seal peidus kaitseklapp mis laseb rõhu välja kui seda ülemäära palju peaks olema, näiteks jätad ballooni päikese kätte.

Saab ka ilma hakkama kui soovid ebamääraselt suurt leeki näha, üldiselt ei soovita.