[Peeter80]

Krt see keevituse valik nii raske peab olema. Plaanis soetada majapidamisse projektide tarvis (motikad, auto, kodune garaazi atribuutika jne) üks korralik masin 230v-1f voolu võimalus.. eelarve on 1500. Nüüd kas TIG või mig? Migiga mingi kogemus olemas. Tigi proovinud ca 1-2h. Tahaks minna poodi ja kohe ära osta mitte netist tellida. Ma tean et suht mõtetu on foorumist nõu küsida ja põhi vastus on "googelda" aga olen seda juba pikalt teinud ja viimaseks mõtsin küsida kogenud foorumlaste arvamust.

Kas see eelarve on ainult aparaadile või koguinvesteering koos maski, kaitsegaasi(de) + reduktor(id), lisamaterjalile (traat) jne?

Pigem aparaat+juhtmed voolikud. Samas mul ei pea olema kallis masin vaid töökindel minu tingimuste juures ja et oleks korralik järelteenindus probleemide tekkimise korral.

[tõnn]

Mõni kasutaja on kiitnud shermani: https://www.antehnika.ee/toode/1614/digi...de-sherman

Minul õnnestus osta Stamos s-multi 51
Sel on HF süütega Tig, elektrood ning plasmalõikur ühes kestas. 
Kuna ma pole korralikku masinat kunagi näinud siis võin öelda, et kasutatuna, 200eur ostuga olen väga rahul.

[tiblu]

Käisin sama rada 3 aastat tagasi ja mõtlesin, et jagan mõtteid, sest TIG keevitamine muutis oluliselt, seda, kuidas ja mida teen. Laiendas võimalusi ja tõstis kvaliteeti. Lisaks on TIG keevitamise protsess väga nauditav.

Tegu minu arvamusega, mis lähtub minu töö spetsiifikast ja kogemusest, töödest, mis mul ette tulnud.
Ma ei ole seotud ühegi ettevõtte/brändiga, mida mainin, ei saa mingit kasu nende mainimisest.

Taust:

• Peamine tegevusala vanasõidukite restaureerimine ja sellega seotud keevitused/jootmised. Vahel mõni eritellimusel toode (radiaatori vannid, alu kanttoru karkassid, alu lehtmetallist tooted).
  
• Peamine keevitus alumiinium ja teras, väga vähe roostevaba. 
  
• Iseõppinu, puuduvad tsertifikaadid.
  

Minu esimene/praegune komplekt:

• Masin: Everlast PowerTig 255EXT - https://www.everlastgenerators.com/produ...tig-255ext
  
• Müüja: Tools Supply OÜ, Eesti
  
• Hind: 2100€ (aprill 2019)
  
• Spetsifikatsioon: kodulehel - https://www.everlastgenerators.com/produ...tig-255ext
  
• Originaalkomplektile lisaks ostetud: CK Worldwide CK17 painduva peaga käpp, pedaal SCC 22.5-25kOomi.
  

Minu arvamus, mis PEAB olema esimesel TIG keevitusel:

• Voolutugevus: 10A/160A (min/max). Väga harva olen väljaspool neid piire. Loomulikult on hea omada varu, aga rahakott määrab siis kodus/väiketootmises võiks esimesele masinale sellest vahemikust piisata.
  
• Koormatavus (EN: duty cycle): 20% @ 160A. See on natuke meelevaldne, sõltub töö iseloomust, aga mida 20% @ 160A tegelikult tähendab on, et 10-st minutist 2 minutit saad keevitada 160A voolutugevusega, siis peab masin 8 minutit puhkama. 2 minutit tundub vähe, aga reaalsuses TIG keevitades satud enne positsioonist välja ja pead seetõttu pausi tegema, et ümber positsioneerida.
  
• Kõrgsagedusstart (EN: HF start) - nagu keegi eelnevalt mainis, suhteliselt raske on alustada kraapimisega (EN: scratch start), ilma, et elektrood mingil määral rikneks ja põhjustaks rändavat kaarleeki.
  
• Vahelduvvooluga keevitus (EN: AC) - Miks? Kui TIGi investeerida ja mõelda, et võiks ennast ära tasuda, siis alumiiniumi keevitamine on leib. 80% minu keevitustöödest on täna mingit laadi alumiiniumi keevitamine, täpsemalt katkise alumiiniumdetaili parandamine. Kui alevikus läheb sõna liikvele, et saab alumiiniumi keevitada, siis on töö laual. Lisaks võimaldab see enese tarbeks teha rohkem asju alumiiniumist - kerge ja tugev materjal.
  
• Pedaali tugi ja pedaal - saab ilma hakkama, ka alumiiniumi puhul, aga teeb elu oluliselt lihtsamaks.
  
• TIG keevituskindad - õhukesed kitsenahast kindad pika varukaga. Õhukesed, sest paskude kinnastega on võimatu traati sööta ja ka käpa kasutamine on raskendatud. Lisaks on paksu kindaga lihtsalt täppismotoorika häritud. Pika varukaga kuna TIG-iga piltlikult istud tihti keevitatava detaili otsas, siis pikk varukas aitab vältida kuumakajustusi.
  
• Keevitusmask - hea mask on hea keevituse alus. Kui sa ei näe, mida sa teed, siis ei saa sealt midagi head välja tulla. Võiks öelda, et isetumenev mask PEAB olema. Kui mitte mingil juhul seda lubad ei saa, siis mu tagavaramaskil on nr 9 klaas TIG keevituseks ja nr 11 (tumedam) MIG keevituseks.
  

Minu arvamus, mida EI PEA olema esimesel TIG keevitusel:

• Pulss - masinal olemas, aga pole 3 aasta jooksul kasutanud. Vajadusel saab pedaaliga simuleerida. 
  
• Vesijahutus ja vesijahutusega käpp - kodu ja väikeettevõtluse tingimustes pole vaja. TIG puhul tavaliselt satun enne asendisse, kus ma ei suuda viisakalt keevitada, kui käpp läheb nii kuumaks, et ise ei saa kinni hoida või käpal kahju sünnib.
  
• 4T režiim - 2T režiim on tavaline - keevitamiseks vajutad päästiku alla ja hoiad kogu keevitamise vältel. 4T võimaldab vajutada päästikut ja lasta see lahti. Keevitamise lõpetamiseks vajutad päästikut uuesti. Jällegi ilmselt relevantne pikemate keevituste, automatiseerimise jms puhul, aga mitte koduses/väiketootmise tingimustes.
  
• Punktkeevituse taimer - saab simuleerida pedaaliga.
  
• Mälu - võimalus seadeid meelde jätta. Mugav on, aga pigem pole vajalik.
  

Minu arvamus, millised kulumaterjalid on vajalikud:

• Elektrood: 2.4mm kuldne/sinine - triip elektroodi lõpus näitab volframile lisatud aineid, kuldne on 1.5% lantaani ja sinine 2.0%. Keevitanud nendega kõike, ei ole näinud vajadust muudele koostistele ja mõõtudele. Tasub võtta vähemalt 1 pakk (10 tk), võimalusel 2 pakki (20tk). Nimelt harjutamisel ikka kastab otsa ära, sel puhul vaja elektroodi vahetada. Mida vähem pead harjutamisel vahepeal elektroode teritama, seda mõnusam on harjutada ja seda kiiremini saab käppa.
  
• Elektroodi tsangi hoidja vastavalt elektroodile (2.4mm) - neid ei kulu, mul on 2 tk kestnud 3 aastat, aga nimekirja terviklikkuse huvides panen siia ikka.
  
• Elektroodi tsang vastavalt elektroodile (2.4mm) - neid on eri laadi, traditsioonilisi piluga võiks olla nii 3-4 tk, umbes nii palju olen 3-e aastaga rikkunud. Vahel läheb mõni kõveraks ja raske elektroodi sisse/välja saada. Kõveraks läheb liigse jõu ja vähese tähelepanu koostöös (st. mõtlematus), mitte keevitamisprotsessiga endaga. 
  
• Käpa otsakorgid - 2 pikka, 2 lühikest - lähevad katki, kui peale astud või maha kukub. Tark hoida üks varu, kui see juhtub, et saaks keevitamised keevitatud. Lühikesed otsakorgid kasutatakse lühikeste elektroodidega piiratud ruumi tingimustes.
  
• Gaasikopsik/gaasilehter (EN: gas cup/lens) - kui üks, siis nr 8, 90% töid teen sellega. Valik sõltub suuresti ruumipiirangutest.
  
• Gaas - 100% argoon, seguga TIG-ga ei keevita.
  
• Täitetraat - 1.6mm jämedus on kõige universaalsem. Terase jaoks ER70S/2 või ER70S/6. Võib kasutada MIG traati. Alumiiniumi puhul, nagu eelnevalt keegi mainis, 4043 ja 5356. Kui ainult üks, siis minu arvates ER4043. ER4043 keevitus on pehmem kui ER5356, AGA kuulduste põhjal kannatab paremini temperatuurikõikumisi st alumiiniumist radiaatorivannid, kollektorid jms keevitan sellega. Roostevaba, millega mul kõige vähem kogemust, on seni keevitatud ER308. 
  

Minu arvamus, mis tõstab oluliselt elukvaliteeti:

• Kerge ja painduva peaga - kvaliteetse TIG keevituse eelduseks on mugav keevitusasend, selleks ka käpa soovitus. Testitud ja töötavad CK Worldwide tooted. Täpsemalt endal CK17 FX (https://www.ckworldwide.com/products/ck1...oled-torch). CK Worldwide tooteid tellin Eestisse läbi https://www.rapidwelding.com/ saidi.
  
• Pedaal - panin ta ka PEAB kategooriasse, aga mainin ka siin. Eriti suur abi kui keevitad õhukest plekki, mis ehk pole ka veel ühtlase paksusega, saad täpselt voolutugevust kontrollida, vastavalt sellele, kuidas lomp käitub. Lisaks palju lihtsam on keevitada kui ei pea käpa peal oleva päästikuga mängima ja ei ole piiratud päästiku asukohaga kui valid keevitusasendit. 
  

KUI on soov näost-näkku aru pidada, soovitan minna GFAnapoli (Allika tee 14, Peetri, 75312 Harju maakond) ja küsida Alo-t. Alo on alati väga abivalmis, ei pea paljuks võtta aega keevitamisest rääkida ja põhjalikult seletada.

Kindlasti unustasin midagi, kindlasti on inimesi, kellel rohkem kogemust. Olen avatud kõigile aruteludele, küsimustele ja ettepanekutele. Teen korrektuure seal kus vaja.

[muska71]

Tigiga tuleb kõigepealt keevitama õppida ja oluliselt keerukam kui mig.Mina paksemad materjalid 2+mm siristan kokku,aga õhemat veel ei taha.Enne kooli minekut oli ka mõte,et ostan tigi,aga koolis läks isu ruttu üle kuna pole sugugi nii lihtne kui alul paistab.Kui hakata tigi õppima siis oleks väga hea kui keegi mentor on kõrval ja juhendab ja suunab su kohe õigele rajale.Mina kunagi tehases migi õppisin nii selgeks,alul vaatasin läbi maski mida proff teeb ja kui käpa ära pani haarasin ise selle pihku ja alustasin,kuna õmblus oli visuaalselt ilus siis proff ei keelanud ka ja juhendas mis ja kuidas.

[korvimees]

Käisin sama rada 3 aastat tagasi ja mõtlesin, et jagan mõtteid, sest TIG keevitamine muutis oluliselt, seda, kuidas ja mida teen. Laiendas võimalusi ja tõstis kvaliteeti. Lisaks on TIG keevitamise protsess väga nauditav.

Tegu minu arvamusega, mis lähtub minu töö spetsiifikast ja kogemusest, töödest, mis mul ette tulnud.
Ma ei ole seotud ühegi ettevõtte/brändiga, mida mainin, ei saa mingit kasu nende mainimisest.

Minu arvamus, mida EI PEA olema esimesel TIG keevitusel:

• Pulss - masinal olemas, aga pole 3 aasta jooksul kasutanud. Vajadusel saab pedaaliga simuleerida. 
  

Ei hakanud kogu pikka juttu tsiteerima, kuid minu arvates on kogu lugu lahti kirjutatud paremini, kui mõnes õpikus  

Ainuke asi millele vaidlen vastu on pulsi vajalikkus. Roostevaba ja musta puhul väga vajalik omadus, alu puhul jah piisab üldjuhul pedaalist. Pulsiga saab muidugi ka alu puhul veidi ebaõnnestunud õmbluse "ilusaks lasta". 

Niipalju veel maskist, et kehva maskiga keevitada on umbes sama, kui tsikliga sõita lühikeste pükste, plätude ja t-särgi väel. Sõita on ju tore, kuid alati on võimalus, et "pärast ise naerad oma nalja üle" 

[tiblu]

Ei hakanud kogu pikka juttu tsiteerima, kuid minu arvates on kogu lugu lahti kirjutatud paremini, kui mõnes õpikus 

Ainuke asi millele vaidlen vastu on pulsi vajalikkus. Roostevaba ja musta puhul väga vajalik omadus, alu puhul jah piisab üldjuhul pedaalist. Pulsiga saab muidugi ka alu puhul veidi ebaõnnestunud õmbluse "ilusaks lasta". 

Niipalju veel maskist, et kehva maskiga keevitada on umbes sama, kui tsikliga sõita lühikeste pükste, plätude ja t-särgi väel. Sõita on ju tore, kuid alati on võimalus, et "pärast ise naerad oma nalja üle" 

Suur tänu tagasiside eest!

Mask - tõsi, maski osa alahindasin. Tegin sisus muudatused ja tõstsin maski osatähtsust.

Pulss - selge pilt, tundub, et pean seda proovima. Enne aga ei oska seda tungivalt soovitada, kui ise pole kasutanud.

[tiblu]

Tigiga tuleb kõigepealt keevitama õppida ja oluliselt keerukam kui mig.Mina paksemad materjalid 2+mm siristan kokku,aga õhemat veel ei taha.Enne kooli minekut oli ka mõte,et ostan tigi,aga koolis läks isu ruttu üle kuna pole sugugi nii lihtne kui alul paistab.Kui hakata tigi õppima siis oleks väga hea kui keegi mentor on kõrval ja juhendab ja suunab su kohe õigele rajale.Mina kunagi tehases migi õppisin nii selgeks,alul vaatasin läbi maski mida proff teeb ja kui käpa ära pani haarasin ise selle pihku ja alustasin,kuna õmblus oli visuaalselt ilus siis proff ei keelanud ka ja juhendas mis ja kuidas.

Nõus, on oluliselt lihtsam on esimesel korral keevitada koos kogemusega inimesega. On palju muutujaid, mis mängivad ja raske on alguses aru saada, mis on õnnestumise/ebaõnnestumise aluseks.

Siiski, täna on YT palju õpetusi, saab ilma juhendajata hakkama, aga võtab rohkem aega. Kellele meeldib üksi pusida, saab hakkama.

Üks asi, mida tahan siin välja tuua - ilus keevitus ei tähenda head keevitust. Mainin, sest mul oli endal sellega alguses probleeme - ilus oli küll, aga tugev mitte. Keevitaja esimene mõte peab olema, et liide peab olema tugev st 2 materjali peavad saama omavahel kokku sulatatud. Väga hea keevitus on tugev ja ilus samal ajal. Keevituse kvaliteeti on võimalusel lihtsam hinnata tagumise poole järgi, sest seal on näha kui sügavale keevitus tegelikult tungis. Mure suurem alumiiniumiga - kuna alumiiniumil on peal oksiidikiht, mis sulab kõrgemal temperatuuril, kui alumiinium ise. Oksiidikiht on teisel pool nagu kelme sulanud lombi ümber ning seetõttu ei taha keevitus väga hästi teiselt poolt kokku vajuda, jääb oksiidipragu/kraater. Eriti märkimisväärne probleem lehtmaterjali ots-otsaga ja nurka keevitamisel.

[muska71]

Üks asi, mida tahan siin välja tuua - ilus keevitus ei tähenda head keevitust. 

Igate pidi nõus.Tehases kui proff on masina paika häälestanud ja proff keevitab on läbiv keevitus,võtad sina käpa enda kätte ja sama seadistus ja sama keevitatav objekt ja käpa samasugune liikumine siis on ka samasugune läbiv keevitus.Kui algaja ise masina paika sätib siis jah varjante kui palju.

[hendrik]

Siin teemas ei ole absoluutselt kirjutatud sellest, miks ühelt faasilt töötavaid keevitusi teatud juhtudel ei tasuks soetada. Toome näite siin teemas mitu korda läbi käinud Telwin 222 AC/DC Tig-keevituse põhjal. Antud masina kasutusjuhend ütleb, et toitepinge tohib 230 V’st erineda kuni 10% ehk vahemikus 207 V – 253 V. See tähendab, et potentsiaalide erinevus (ehk pinge) keevitusseadme toitepistiku klemmidelt mõõdetuna keevitamise ajal ei tohi kordagi minna alla 207 V, vastasel korral tootja ei garanteeri, et seade toimib probleemivabalt. Koormuse all ei teki pingelang mitte ainult faasis endas, vaid ka neutraalis. Kuna ühe fiidri (alajaamast välja liikuva elektrikaabli) külge on ühendatud peale keevitusseadme veel teistegi tarbijate seadmeid, siis enamik nende tarbijate seadmetest on ühelt faasilt töötavad seadmed. See tähendab, et need seadmed vajavad toimimiseks neutraali, kuid see omakorda tähendab, et neutraalile avaldub tihtipeale suurem koormus kui samas fiidris ühele faasile. See suurem koormus tähendab omakorda suuremat pingelangu ehk kui näiteks alajaama sekundaarmähisest väljub pinge 230 V, ühes faasis on pingelang 7 V ja neutraalis 17 V (230-7-17=206), ongi jama majas ja seda eriti kohtades, kus tarbija on alajaamast enam kui 400 meetri kaugusel elektrikaabli poolt mõõdetuna. Samas kui tarbija asub alajaamast vähem kui 100 meetri kaugusel elektrikaabli poolt mõõdetuna, võib ühe faasilise keevituse ost olla põhjendatud. Tähtühendus-kolmefaasiseadmed tüüpiliselt neutraali ei vaja, välja arvatud juhul, kui faaside koormus faaside vahel seadmes endas on balansseerimata. Sellisel juhul haarab seade balansseerimata (puudu oleva) osa neutraalilt. Kolmnurkühendus-kolmefaasiseadmed neutraali ei kasuta.

Voolutugevus: 10A/160A (min/max).

Mul lasti 5 ampriga üks õhuke roostevabadetail sodiks, vaja läks 3 amprit, seega see 10 A voolutugevus alalisvoolurežiimis on ilmselgelt liiga kõrge soovitus.

Pulss - masinal olemas, aga pole 3 aasta jooksul kasutanud. Vajadusel saab pedaaliga simuleerida.

Kui inglise keelt mõistate, palun vaadake ära allolev video:



Videot vaadanuna, Te näete isegi, et pulseerimisega vahelduvvoolurežiimis (Advanced AC Pulse) on keevise õmblus ca kaks korda sügavam kui pulseerimata vahelduvvoolurežiimis. Minu meelest on see väga oluline keevituse omadus.


Tänasel päeval tõsisematest tööloomadest hinna-/kvaliteedisuhtelt jääb silma Everlast Typhoon 330, sest sellega saab muuhulgas vahelduvvoolurežiimis keevitada nii, et voolu tugevuse väärtused ja lainekujud (siinus-, kolmnurk-, ruutsingaal) on polaarsuste suhtes erinevad, lisaks on võimalik seadet kasutada juhtmevaba pedaaliga. Eelmainitud omadustega keevitusmasinate tootjad maailmas võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda.


Edasijõudnutele, kes inglise keelt mõikavad, on VÄGA kasulik ära vaadata allolev video:

[mopple]

Siin teemas ...

See lähenemine on väga elektrotehnika teooriale rajanev ning kahtlemata õige, kuna 3-faasilist sisendpinget alaldades saab kvaliteetsema alalispinge.

Praktika on aga komplitseeritum. Euroopa turule projekteeritud 1-faasiliste TIG seadmete maksimaalne väljundvõimsus arvestades 16 A kaitseautomaati on 230A. Selle piiri seab lihtne füüsika. Ameerikas kui ka Inglismaal, kus on rohkem või enamasti kasutusel 1-faasiline võrk on ka kõrgema väljundiga aparaate. Üks sellistest on ka teemas eelnevalt mainitud Everlast PowerTig 255EXT.

230 A väljundvõimsust on tegelikult väga praktiline piir kasutamaks veel mööndustega õhkjahutusega põleteid. Ka juba eelpool mainitud Telwin 222 AC/DC-ga tuleb komplektis kaasa 26-seeria põleti, mis on väga kohmakas ja ikkagi kuumeneb, eriti vahelduvvooluga kõrge positiivse balansiga keevitades. Tootmisettevõtetes, kus kasutatakse 1-faasilisi seadmeid on need enamasti varustatud ka vesijahutusseadmetega. 3-faasilised aparaadid aga vajavad vähegi pidevamaks keevitamiseks juba kindlasti vesijahutusega põletit.

Ja kodukasutusse jääb vesijahutusega aparaat reeglina kalliks ning ka kohmakaks. Lisaks ei ole ma kuulnud, et invertertehnoloogial keevitusaparaatidega oleks massiliselt võrgupingega seotud muresid. Trafomasinatega olen seda küll kuulnud.

Voolutugevus: 10A/160A (min/max).

Mul lasti 5 ampriga üks õhuke roostevabadetail sodiks, vaja läks 3 amprit, seega see 10 A voolutugevus alalisvoolurežiimis on ilmselgelt liiga kõrge soovitus.

5A minimaalne vool on tõesti indikaator, mille järgi saab päris hästi hinnata aparaadi kvaliteediklassi. Viimaste põlvkondade profiaparaadid lubavad kuni 1A. Kas see lubatud madal number ka praktikas saavutatakse on muidugi juba iseasi.

Kui inglise keelt mõistate, palun vaadake ära allolev video:

Videot vaadanuna, Te näete isegi, et pulseerimisega vahelduvvoolurežiimis (Advanced AC Pulse) on keevise õmblus ca kaks korda sügavam kui pulseerimata vahelduvvoolurežiimis. Minu meelest on see väga oluline keevituse omadus.

Sellel videol viimasena on näidatud režiimi, kus vahelduvvooluga keevitades pulseerib vahelduvvool ning alalisvool. Selle eesmärgiks ongi kasutada maksimaalselt negatiivset poollainet, mis suunab energia keevisvanni/keevitatavasse detaili ja minimeerida positiivset poollainet, mis suunab energia volframelektroodi aga lõhustab aluminniumoksiidi kilet alumiiniumi pinnal. Graafiliselt näeb sellise oleku postituse lõpul olevalt pildilt. 

Tavaline pulss on lihtsalt voolutugevuse lülitamine erinevatele nivoodele erinevate sagedustega.

[hendrik]

Euroopa turule projekteeritud 1-faasiliste TIG seadmete maksimaalne väljundvõimsus arvestades 16 A kaitseautomaati on 230A.

Kuid miks on Telwin 222 AC/DC kasutusjuhendis kirjas, et see keevitusmasin (mille maksimaalne voolutugevus on 200 A), vajab 20 amprist kaitsejuhti?

Lisaks ei ole ma kuulnud, et invertertehnoloogial keevitusaparaatidega oleks massiliselt võrgupingega seotud muresid.

Ka ma ei ole kuulnud, kuid see ei tähenda, et neid ei oleks. Mu eelneva teksti mõte oli lugejail arvestada ka võrgus oleva pingelanguga, seda eriti õhtusel ajal, mil rahvas tuleb koju toitu tegema ja maksimaalse keevitusvoolu koormuse all potentsaalide erinevusi mõõta, aru saamaks, kas soovitud ühe faasiline aparaat mängiks antud tarbimiskohas välja.
Näiteks Telwin 222 AC/DC keevitusmasinal pole power factor correction’it ehk PFC’d, mis tähendab, et keevitusmasin küsib võrgust rohkem ampreid, tekitades võrgus suurema pingelangu (vaadake allolevat pilti Miller Syncrowave 250 näitel):

Graafiliselt näeb sellise oleku postituse lõpul olevalt pildilt.

Kui siia juba selline pilt pandi, siis lisan omaltpoolt ka tavalise pulseerimisega alalisvoolurežiimis ja tavalise pulseerimisega vahelduvvoolurežiimis pildid. Seejuures ei tasuks segamini ajada AC Pulse’t Advanced AC Pulse’ga: need on erinevad asjad.
Erinevad tootjad kasutavad sama funktsiooni puhul erinevat terminoloogiat, näiteks Everlast - Advanced AC Pulse, R-Tech - AC Advanced pulse, Kemppi - MIX TIG, Topwell - MIX TIG, EWM - TIG AC Special, Ceaweld - SPEED TIG, Gys - TIG AC – MIX. Ühesõnaga heal lapse mitu nime ja segadust kui palju.

[mopple]

Henrik, sinu kirjatatu on elektrotehniliselt kõik korrektne ja seal pole vaidluskohta. Praktilise poole pealt aitab tarbijaid siinkohal ka Euroop Liit oma keevitusvooluallikate Ecodisaini määrusega, millest olen ka kirjutanud selles postituses https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=1315&pid=548340#pid548340

Minu toodud 230A väljundvoolu 16A kaitseautomaadi taga ongi maksimum, mida on võimalik saavutada. Tõsi märkimata jäi, et see saavutatakse ka juba sinu poolt toodud PFC ehk võimsusteguri korrektsiooni mooduli lisamisega vooluallikale, mis mõjutab tuntavalt ka seadme hinda. Sellised seadmed Froniuselt, Kemppilt, EWM-lt jne maksavad koos käibemaksuga alates 4000 eurost. 

Kui vaadata jutuks olnud Telwin 222 AC/DC, siis selle vooluallika efektiivsus on 81%, mis napilt ületab Ecodisaini määruses nõutud 80%-st miinimumi. PFC mooduli puudumine teeb aga hinna veel hobitarbijale talutavaks, kuid samas nõuab ka "kvaliteetsemat" võrguühendust ning 20A kaitseautomaati maksimaalse väljundvoolu saamiseks. Ja võimalik tõesti, et õhtusel tipptunnil seda seadet maksimaalselt koormatuna kasutada ei saa. Loodetavasti oskavad ja julgevad ka keevitusseadmete müüjad klientidele viimase 3 postituse juttu rääkida.

[Envir]

Kas kogenumad TIGitajad annaks juhiseid traadi ettesöötmise osas? 

Olen vaadanud päris mitmeid YT videosid ettesööte tehnikate kohta, usutavasti on seetõttu mingi teadmusbaas olemas. Midagi jääb siiski nagu puudu, videotes kõike lõpuni ei räägita. Videod soovitavad traati läbi käe "pumbata" ning teha kuiva trenni. Seda kõike on tehtud ka, aga reaalne olukord on märkimisväärselt teistsugune, kuivalt võid pumbata kuda tahad, tegelikkuses on maru lihtne traadi otsaga vastu elektroodi saada. Asi hakkas märkimisväärselt paremaks minema siis, kui hakkasin traadiotsa kokkutõmbe ajaks vastu detaili toetama. Näppude sirutust on märksa lihtsam koordineerida, sirutuse ajal sulatangi tilga "lompi".

Kas traadiotsa toetamine käe kokkutõmbe ajal on õige tee või ei tasu seda liigutust endale sisse harjutada?

[Janka]

See on nüüd küll vähim, mille pärast muret tunda. 
Vaatasin kunagi ühe keevitaja toimetusi Soomes, kus tal tuli läbida mõned kursused ja teha nii teooria- kui praktika eksam, et üldse tööle saaks.
Praktika osas oli nõue nagu ikka, et töö läheb röntgeni alt läbi ja kaatetid olgu õiged. Eksamineerija ütles, et keevitage kuidas tahate, igal oma stiil ja nipid, kuid lõplik tulemus vastaku nõutule.
Nii et sööda seda traati kasvõi hammastega, stiili eest mitte mingisuguseid punkte keegi sulle ei jaga. Õmblus saagu läbipaistmatu ja kaatetid olgu mõõdus. Tulemus loeb.
Kõik! 

[Envir]

Ilmselt jäi vale mulje, küsimus polnud seesuguse suunitlusega. Tegemist on väga esialgsete kogemustega, kogenud inimene näeb kohe ära, kas tegeletakse jamaga või on mõtet edasi harjutada.

[mopple]

Kas kogenumad TIGitajad annaks juhiseid traadi ettesöötmise osas? 

Olen vaadanud päris mitmeid YT videosid ettesööte tehnikate kohta, usutavasti on seetõttu mingi teadmusbaas olemas. Midagi jääb siiski nagu puudu, videotes kõike lõpuni ei räägita. Videod soovitavad traati läbi käe "pumbata" ning teha kuiva trenni. Seda kõike on tehtud ka, aga reaalne olukord on märkimisväärselt teistsugune, kuivalt võid pumbata kuda tahad, tegelikkuses on maru lihtne traadi otsaga vastu elektroodi saada. Asi hakkas märkimisväärselt paremaks minema siis, kui hakkasin traadiotsa kokkutõmbe ajaks vastu detaili toetama. Näppude sirutust on märksa lihtsam koordineerida, sirutuse ajal sulatangi tilga "lompi".

Kas traadiotsa toetamine käe kokkutõmbe ajal on õige tee või ei tasu seda liigutust endale sisse harjutada?

Lisamaterjali ots tulebki suunata keevisvanni esiserva. Õhus rippuv varda ots hakkab keevisvannile lähenedes kera moodustama.

Teine alustajate viga on see, et kaare pikkus ehk elektroodi kaugus keevisvannist on liiga suur. Optimaalsemaks loetakse elektroodi läbimõõduga võrdset vahemaad.
Universaalne soovitus on veel, et tekitada endale võimalikult mugav asend. Võimaluse korral toetada nii põleti kui ka lisamaterjali kätt näiteks õmblusega paralleelsete pindadega käsi neid pindu mööda nihutades.

[Envir]

Lisamaterjali ots tulebki suunata keevisvanni esiserva. Õhus rippuv varda ots hakkab keevisvannile lähenedes kera moodustama.

Novot, ühe lausega asi kokku võetud. Tänan!

[Mart Laanelepp]

Huvitav kui paks materjal see oli mida 5A-ga keevitada ei saanud?

Muidu on Telwin aastate jooksul hea valikuna tõestanud, viimasel ajal and kõrgsagedus süüde jamama hakanud ja kaare süütamiseks peab elektroodi detailile väga lähedale panema aga scratch startiga õppinule probleemi ei valmista 

Impulssi kasutan õhemate materjalide ja eriti õhukese ja paksu kokku laskmiseks. AC-d kasutan väga harva aga vajalikud asjad olen saanud tehtud, kõige karmim oli 40x60mm nelikandi kokku keevitamine, masinal olid amprid põhjas, suruõhk lisa jahutuseks peal ja põletit pidi läbi mitme kinda hoidma 

[MeelisV]

Varasemalt räägiti siin 230V masinatest ja 20A kaitsmest.
Ok kaitse ja juhe 20A aga mis pistik sellisel masinal on ?

[hendrik]

Kui vaadata jutuks olnud Telwin 222 AC/DC, siis selle vooluallika efektiivsus on 81%, mis napilt ületab Ecodisaini määruses nõutud 80%-st miinimumi.

Vaatasin, et sellel masinal on võimsustegur (cos φ) kõigest 0,7 ehk 30% elektrienergiast läheb laksult raisku kui PFC’ga masinad kipuvad jääma 0,99 juurde. Edasi korrutada 0,7 0,81’ga, mille põhjal saab arvutada, et ainult 56,7% elektrienergiast jõuab kaarleeki, ülejäänu muundatakse reaktiiv- ja soojusenergiaks. Tuleb tõdeda, et tegemist on kodukasutaja pilliga, kuid ca 1900 € sellise poolpiduse masina eest ma küll välja ei käiks.

Huvitav kui paks materjal see oli mida 5A-ga keevitada ei saanud?

Täpselt ei tea, kuid tõenäoliselt alla 0,5 mm.

Ok kaitse ja juhe 20A aga mis pistik sellisel masinal on ?

Minu meelest uue masina ostuga mingit pistikut kaasa ei tulegi, kuid kasutusjuhend väidab, et kasutada tuleks 32A 230V jõupistikut, mida enamik kasutajaid kasutusjuhendist tõenäoliselt välja lugeda ei oska.