[v6sa]

Natuke numbreid neile, kellele meeldib efektiivsust arvutada.

Harjumaine segametsapõndak, kus teistkümmend kuivanud kuuske püsti. Jämedaim senine oli alt 42 cm diameetris. 20" latt võttis muretult läbi. Tänase hommiku (4 h) saagiks kujunes 7 puud, millest sai ühe koorma pakke koju viidud ja jääk jäi haaratsit ootama. Osa "kahemeetrisena" kreissae juurde toimetamist ja osa 3-4 meetristena lauaks laskmist.

Töö käib nii, et langetus ja tüveotstest pakkude läbilõikamine Husqvarna 353, laasimine ja märkimine Makita 353, ladva ja muu peenema prahi töötlus Makita "triikrauaga".

Kulud: üks paagitäis (0,7 l) Aspenit, umbes 8 akutäit voolu Makitadele. Umbes seetõttu, et enamasti vahetan akud laadijastvõetute vastu käru juurest läbi jalutama juhtudes, mitte akude tühjenedes.
   

100 Ah miskine Tractor Power aku igatahes ei teinud selle peale teist nägugi, et sellest 300+ W pidevalt välja lüpsti 3+ tunni jooksul. Traktor käivitus muretult. Praegu laadib, eks homseks on selge, palju seekord siis voolu kulus. Eelmisel nädalavahetusel umbes sama töö peale mahtus tagasi 55 Ah:
   

MS170 pole sel aastal käima pannudki.

Mulle meeldib

See sai eelmisel nädalavahetusel Krooksuga ära proovitud, et koormustesti (ja akulaadija) arvates 40 Ah mahuni degradeerunud 72 Ah Centra akust jätkub umbes pooleteiseks tunniks (kaks laadimistsüklit kahele akule), siis kukub inverter appi karjuma. Käivitusabiga võttis maastikuväikeveoauto muretult tule kolvile vaid selleks, et tõdeda: 30+ cm rasket sulalund on liiga palju isegi lääne rehvile

Siin siis enne lõviküpsiste söömist päevitamas:
   

[vanapagan]

Mis selle UAZiku kastiga on et ta nagu kokkutõmbunud paistab olema?

[v6sa]

See on tehtud subrikulise kasti plekkidest otse raami peale. Isand Mart Laanelepale peaks tuttav ette tulema, kui ta hoolega vaatab

On algsest tüki kitsam jah. Niimoodi on lihtsam puude vahel ukerdada. Ma lageraiet ei tee.

[mättamees]

Tere metsas müttajatele.

Metsaaeg hakkab küll otsa saama kuid järgmine tuleb jälle.
Plaan soetada uus metsakäru koos tõstukiga. Võibolla kellelgi hääd nõu ja soovitusi anda. Soovituslikult 4-6 tonnine ja 4,3 - 5,5 noole pikkusega.
(Farma,Same, Onier)

[hillar2]

Mis masinaga vedama hakkad, äkki kannatab ikkagi 6 tonnise haagise ära? 6-tonnine käru peaks olema kõigil eesti tootjatel (BMF, Palms, Scandic jne) valikus, iseasi kui palju nad kodulehel reklaamida viitsivad. Pikk tõstuk lisab omajagu kaalu, 4 tonnistel kärudel on pigem 4 meetrine tõstuk. 
Tugijalad võta v tüüpi, need tunduvad tugevamad. Jagaja peale on ka mõtet mõnisada eurot rohkem kulutada, et mugav tööd teha (odavama otsa jagajatel ei saa mitut liigutust korralikult teha ja sektsiooni rõhku timmida). Veel pead läbi mõtlema kas haagis peaks olema kesktala või kahe talaga. Endal mul on kahe talaga, sinna saab heinapallikese ka ära panna. Ja kui juba priiskamiseks läks uue metsakäru peale siis soovitan sulle ka tõstukile puldiga vintsi. Imeasi ta pole aga kaugemalt saad palgi tõstukile ligidale tõmmata.

[mättamees]

Mis masinaga vedama hakkad, äkki kannatab ikkagi 6 tonnise haagise ära? 6-tonnine käru peaks olema kõigil eesti tootjatel (BMF, Palms, Scandic jne) valikus, iseasi kui palju nad kodulehel reklaamida viitsivad. Pikk tõstuk lisab omajagu kaalu, 4 tonnistel kärudel on pigem 4 meetrine tõstuk. 
Tugijalad võta v tüüpi, need tunduvad tugevamad. Jagaja peale on ka mõtet mõnisada eurot rohkem kulutada, et mugav tööd teha (odavama otsa jagajatel ei saa mitut liigutust korralikult teha ja sektsiooni rõhku timmida). Veel pead läbi mõtlema kas haagis peaks olema kesktala või kahe talaga. Endal mul on kahe talaga, sinna saab heinapallikese ka ära panna. Ja kui juba priiskamiseks läks uue metsakäru peale siis soovitan sulle ka tõstukile puldiga vintsi. Imeasi ta pole aga kaugemalt saad palgi tõstukile ligidale tõmmata.

Mis sellel popsimehel ikka on, eks vene ajast vana T-40. Aga käristab hääste. Tänud soovituse eest, Scandikus suht norm pakkumine.

[mättamees]

Mis masinaga vedama hakkad, äkki kannatab ikkagi 6 tonnise haagise ära? 6-tonnine käru peaks olema kõigil eesti tootjatel (BMF, Palms, Scandic jne) valikus, iseasi kui palju nad kodulehel reklaamida viitsivad. Pikk tõstuk lisab omajagu kaalu, 4 tonnistel kärudel on pigem 4 meetrine tõstuk. 
Tugijalad võta v tüüpi, need tunduvad tugevamad. Jagaja peale on ka mõtet mõnisada eurot rohkem kulutada, et mugav tööd teha (odavama otsa jagajatel ei saa mitut liigutust korralikult teha ja sektsiooni rõhku timmida). Veel pead läbi mõtlema kas haagis peaks olema kesktala või kahe talaga. Endal mul on kahe talaga, sinna saab heinapallikese ka ära panna. Ja kui juba priiskamiseks läks uue metsakäru peale siis soovitan sulle ka tõstukile puldiga vintsi. Imeasi ta pole aga kaugemalt saad palgi tõstukile ligidale tõmmata.

Mis sellel popsimehel ikka on, eks vene ajast vana T-40. Aga käristab hääste. Tänud soovituse eest, Scandikus suht norm pakkumine.

Kes oskab soovitada kumba valida kas SAME või Scandicon käru koos töstukiga

[huvi5]

Mis masinaga vedama hakkad, äkki kannatab ikkagi 6 tonnise haagise ära? 6-tonnine käru peaks olema kõigil eesti tootjatel (BMF, Palms, Scandic jne) valikus, iseasi kui palju nad kodulehel reklaamida viitsivad. Pikk tõstuk lisab omajagu kaalu, 4 tonnistel kärudel on pigem 4 meetrine tõstuk. 
Tugijalad võta v tüüpi, need tunduvad tugevamad. Jagaja peale on ka mõtet mõnisada eurot rohkem kulutada, et mugav tööd teha (odavama otsa jagajatel ei saa mitut liigutust korralikult teha ja sektsiooni rõhku timmida). Veel pead läbi mõtlema kas haagis peaks olema kesktala või kahe talaga. Endal mul on kahe talaga, sinna saab heinapallikese ka ära panna. Ja kui juba priiskamiseks läks uue metsakäru peale siis soovitan sulle ka tõstukile puldiga vintsi. Imeasi ta pole aga kaugemalt saad palgi tõstukile ligidale tõmmata.

Mis sellel popsimehel ikka on, eks vene ajast vana T-40. Aga käristab hääste. Tänud soovituse eest, Scandikus suht norm pakkumine.

Kes oskab soovitada kumba valida kas SAME või Scandicon käru koos töstukiga

Mul sõber oli kunagi praktikal Sames ja juhtumisi mingi aeg ka Scandicus ladus neid kärusid kokku, õtles, et tema arust oli Samel parem kvaliteet. Mul äial on mingi 5 tonnine same käru koos kuue meetrise tõstukiga ja vintsiga, rahul. Ta teeb vähesel määral teenust ka , veab kütet põhiliselt, ees on russ tavarataste ja kettidega.

[v6sa]

Pisuke ohutustehnikavideo teemal "teie ärge nii tehke".

Tütar tuli hobusega metsaringilt ja kurtis, et üks männilatv olla tee peal ees. Mul oli parajasti järgmise päeva plaaniks kola Krooksu peale visatud ja mõtlesin, et "käin korraks vaatan". No ilmnes, et maa seest on end välja keeranud julgelt 20+ m mänd. Paraku ümberkeeramise käigus praod tüvele sisse tõmmanud ehk küte

Rümba menetluse käigus sai märgatud, et känd on ebastabiilne ja linti püütud üsna ohtlik (kuigi täiesti ootuspärane) tormiheite käitumine. Teravama silmaga vaataja näeb ära, et järkamist on tegelikult juba alustatud enne, kui kaamera käima läks



Võib peksta: kiiver jäi koju, saekettipeatavaid turvapükse ei olnud, õige turvaklassiga metsakummikuid ka mitte, alt-pealtlõiked ei kohtunud päris paralleelselt ja vajasid kerget kohendamist peale esimest lahtimurdumist

Aga tee sain lahti ilma ähkimata, sest eelmine nott kukkus üle tee naabri maale ja püstitõusnugi langes langestussälgu tõttu ilma mingi vastupanuta kenasti teega parallelselt vaid veidi langetuslabidaga suunates. Pooleni lahti lõigatud notid oodatavad haaratsiga kojutoomist ja lõpunilõikamist. Peenema kraami tõin seljakotis ära:
   

[Aare R.]

Tjah, eks neid "ärge teie nii tehke" olukordi ikka tuleb ette, aga paraku alati pole võimalik ka reeglite järgi mängida. Mul oli paar nädalat tagasi Hiiumaal peale järjekordset tormi juhus, kus  juhus, kus lattu minnes oli mingine 30-35cm läbimõõduga kuusk täpselt risti üle tee kukkunud ja tüvi nõjatus rinnakõrguselt okstele. Mul polnud muud kaasas kui käsisaag, õnneks selline, mis võtab päris hästi. Hakkasin siis sügama, natukese ajaga olin poole tüve peal, kui puu ragisema ja murduma vaikselt hakkas. Loomulikult ei hakanud ma rohkema saagimisega riskima, krt seda teab, kuhupoole ta pinges päriselt olla võib  ja kuhupoole otsa viskab. Aga kuna see oli kabiinist nii palju eespool, ei ulatunud ka kahe pikendusega tõstuk eest võtma. Ega's midagi, koormarihma jupp külge ja sain selle nii palju murtud, et sain juba tõstukiga ladvast kinni, veidi logistamist ja kätte ma ta r**sa sain. Muidugi pole vaja mainida, et algselt plaanitud praamist jäin ma seetõttu maha

[PlyVal64]

...
Hm, mul on rotatsioonis kolm ketti kummagi elektrisae ja kaks 20" 353 jaoks ja ajuti oleks ühte nagu veel vaja Viil on hädalahendus, kui varukett juba käigus ja ikka vääratad/saad puus lotovõidu. ...

Issanda loomaaed on kirju ja inimesi erinevaid - mina ka ei viitsi ketti vahetada, mõnusam on istuda kännule ja kett viiliga üle lasta, saab natuke puhata ...
Aga need minikogused, mida talvepuudeks tehakse, need panevad mind ikka imestama. Mul läheb ainuüksi saunapuudeks, aastas, oma 15 rummi (no 3x nädalas saun ja 4-5 ahjutäit iga kord), teist samapalju elamise 3 ahju jaoks, see siis ainlt talveperiood.

Nüüd alles panin tähele: see on ju arutult palju! OK, saunaks ja sooja mittepidavas majas võib ka niimoodi kuluda. Mul ka 4 kolelt, maja sisu 100 ja ümbris koos küttega 45-60 aastat vana ehk kindlasti ei tohiks olle moodsalt energia"tõhus". Pliit ja tagaahi saavd talvel igapäev tuld, see talv lausa teadlikult ei kasutanud isegi elektripliiti! Jõuludest siiani on Jõuluvna toodud uuel indiktsioonil süüa tehtud 6 korda...nendest 3 korda mune keedetud, 2 korda kartuleid ja korra sööki soojendatud  Tänu sellele on jälel "suur" ahi saanud harvem tuld. Ja kokku 21/22 talvega siiani kulunud äkki 6 ruumi puid. OK, katelt küttes on sellise dmahud võimalikud, ahjusid küttes aga täietrsi ebamõistlikud! Maal talus oleks ma selliste koguste peale AMMU maaküttele üle läinud!

Rääkides katlast ja Eesti hukas erametsadest, siis veel üks purjetamiskaaslasest öövahiSõber soetas minu soovitusel pärnakatelt RP-120 kiirjupitaja ja on tänaseks mõne hetkega ehk 20.veebruarist siiani nädalavahetustega teinud pea 500 kotti ehituskrundi puhastamisest! See nähtav oli 30 minti KOOS saaresurma ja muu metsakuiva langetamisega, käisin "õppimas" ja niisama Sõbrale abiks. Sinna siis lisandub halumasina ootuses kümned tihud jämedamat... Koonus on ka täitsa tegija! Halumasinale liiga peenike, saega tüütu saagida ja vajaks ikkagi ka lõhkumist ehk selline ~15 cm kõvem puu lased koonusel pooleks ja siis jupitajasse. Trakats on Rootsist oksjonil sealne eeslaaduriga "rögiseja" BM aga kurat, vähemalt käivitub Valge Inimese kombel võtmest ka kõvade miinustega  See muu ergonoomika on muidugi samaväärselt halb...  Tükeldab aga tühikäigul ja selle 500 koti peale kulunud 40 liitrit diislit või 30€. See on julmalt efektiivne jupitusmasin. Ise ostnuks 4-teralise, mis teeb pikemaid juppe.

[2715]

Väike nägemus, mis juhtub peale seda, kui mets on maha võetud.
Järjest sagenevad juhused, kus edasise peale ka mõeldakse ja antakse loodusele ka midagi vastu, tehes metsale uuendamise.

Variante on selleks päris mitu ja mõnda võiks käsitleda ning ükskõik kuidas seda tehakse on peale talvist raiet kevadel õige aeg tegutseda.
Esimesel aastal ei kasva veel metsas puude varjust pääsenud maal heintaimed ja pääseb ühel aastal taimede väljaniitmisest ning olenevalt pinnasest võib järgmine aasta olla juba istutatud taim piisavalt sirgunud et umbrohi teda ei lämmata.

Esimene kõige halvem variant on jätta kõik juhuse hooleks, mis annab kõige halvema tulemuse, kuna lank kasvab umbrohtu ning mõnes kohas ka soostub.
Kui sinna miskit kasvama hakkab, siis tavaliselt on see mingi väheväärtuslik lehtpuuvõsa.
Okaspuu seeme on üsna kapriisne idanema ja kui ta samblale langeb siis seal ta seda ei tee.

Et toimuks loomulikul teel metsa uuenemine on vaja maapinna pealmine kiht ära liigutada, et seeme saaks kontakti mullaga ja idanema hakata.
Selleks on erinevaid mooduseid, nagu näiteks metsaäke ja lapilööja.
Viimase tegevusest väike näide:


Kuna kõrval on kummalgi pool näha okaspuumets, siis on suur võimalus seemnetel sinna jõuda ja idanema hakata.
Antud langil kasutatakse aga kindlamat meetodit saada omale sobivat puuliiki ja selleks istutatakse sinna taimed.
Taimi on muide niimoodi märksa lihtsam ja kiirem istutada, kuna maapind on juba kobestatud ja seega teada kohad kus labidas juurega ei kohtu.
Annab see veel selle eelise, et taim istutatakse madalamale ning umbrohul on kalduvus augus mitte kasvada, mis vähendab hooldusvajadust.

Metsa uuenemise seisukohast on veel olulisel kohal raiejäätmed, mis on kõdunedes toitaineteks tulevasele põlvele ja eriti on näha lankidel, kus oksad on vaalu pandud et vaalul kasvavad märksa suuremad ja tugevamad puud.
On vaal ka väga hea seemnete püüdja, kuna alt kaovad samblad ja madalad heintaimed.
samas aga seeme kukub okste vahelt alla mullani ning seal on ka niiskust sobivalt et hakata idanema.

Selline väike mõttekäik, mis tegelikult pealkirjaga kokku ei lähe ja selle võib ka ära kustutada.

[E303]

Mis masinaga vedama hakkad, äkki kannatab ikkagi 6 tonnise haagise ära? 6-tonnine käru peaks olema kõigil eesti tootjatel (BMF, Palms, Scandic jne) valikus, iseasi kui palju nad kodulehel reklaamida viitsivad. Pikk tõstuk lisab omajagu kaalu, 4 tonnistel kärudel on pigem 4 meetrine tõstuk. 
Tugijalad võta v tüüpi, need tunduvad tugevamad. Jagaja peale on ka mõtet mõnisada eurot rohkem kulutada, et mugav tööd teha (odavama otsa jagajatel ei saa mitut liigutust korralikult teha ja sektsiooni rõhku timmida). Veel pead läbi mõtlema kas haagis peaks olema kesktala või kahe talaga. Endal mul on kahe talaga, sinna saab heinapallikese ka ära panna. Ja kui juba priiskamiseks läks uue metsakäru peale siis soovitan sulle ka tõstukile puldiga vintsi. Imeasi ta pole aga kaugemalt saad palgi tõstukile ligidale tõmmata.

Mis sellel popsimehel ikka on, eks vene ajast vana T-40. Aga käristab hääste. Tänud soovituse eest, Scandikus suht norm pakkumine.

Kes oskab soovitada kumba valida kas SAME või Scandicon käru koos töstukiga

Ma ei tea kas teema algatajal on juba käru ostetud aga  selline Scandiconi ST 6 peaks sobima ka T-40 haakesse. Pidi olema hea kvaliteediga sest enamus toodangust läheb Saksamaale . 

[mättamees]

Mis masinaga vedama hakkad, äkki kannatab ikkagi 6 tonnise haagise ära? 6-tonnine käru peaks olema kõigil eesti tootjatel (BMF, Palms, Scandic jne) valikus, iseasi kui palju nad kodulehel reklaamida viitsivad. Pikk tõstuk lisab omajagu kaalu, 4 tonnistel kärudel on pigem 4 meetrine tõstuk. 
Tugijalad võta v tüüpi, need tunduvad tugevamad. Jagaja peale on ka mõtet mõnisada eurot rohkem kulutada, et mugav tööd teha (odavama otsa jagajatel ei saa mitut liigutust korralikult teha ja sektsiooni rõhku timmida). Veel pead läbi mõtlema kas haagis peaks olema kesktala või kahe talaga. Endal mul on kahe talaga, sinna saab heinapallikese ka ära panna. Ja kui juba priiskamiseks läks uue metsakäru peale siis soovitan sulle ka tõstukile puldiga vintsi. Imeasi ta pole aga kaugemalt saad palgi tõstukile ligidale tõmmata.

Mis sellel popsimehel ikka on, eks vene ajast vana T-40. Aga käristab hääste. Tänud soovituse eest, Scandikus suht norm pakkumine.

Kes oskab soovitada kumba valida kas SAME või Scandicon käru koos töstukiga

Ma ei tea kas teema algatajal on juba käru ostetud aga  selline Scandiconi ST 6 peaks sobima ka T-40 haakesse. Pidi olema hea kvaliteediga sest enamus toodangust läheb Saksamaale . 

Sai tellitud, kätte pole veel saanud. 6t.+ 4,8m teleskoobiga, v toed. Mis puutub noole pikkusesse siis lühikeseks jääb see ikka ja alati. Vaatasin ka seda Scandiconi varianti ei meeldinud A toed ja 53 teleskoobita variant. Kaugemalt haarates ja tõstes hakkab masti lõhkuma(isiklik arvamus).Eelnev kogemus 4,2m teleskoobiga, mugav. Minu tellitaval 2 pöördesilindrit, 4 oleks vast töökindlam eks aeg näita. Või kuis on teiste meeste kogemused.

[hillar2]

Keeramiseks nagunii nendel metsatõstukitel jõudu ei ole, kui vaja pikka puud lähemale venitada siis ainult peanoolega venitades.
Kas vintsi ka võtsid?

[mättamees]

Keeramiseks nagunii nendel metsatõstukitel jõudu ei ole, kui vaja pikka puud lähemale venitada siis ainult peanoolega venitades.
Kas vintsi ka võtsid?

Ei võtnud vintsi, pidasin liiga kalliks lõbuks. Sain eelmise tõstukiga ka vintsita hakkama.

[v6sa]

Hobuste aeda üle vaadates avastasin, et üks lepp on ülemise kolmandiku ää murdnud. Sihukest pilti pole veel kohanud, et lepp sedamoodi on murdunud. Ikka remmelgas on sihuke tõbras.
   

Aga olgu, saed kaasa, teine inimene turvaks kaugemale kaasa, et see annaks märku, kui latv otsustab mõrvakatset sooritama asuda ja langetama.

Teen langetussälgu - kõik on kena ja rahulik. Hakkan läbi lõikama ja näen, et puu ei taha kukkuda. Lasin isegi pidepuud paar senti õhemaks ja kangutasin labidaga - ei midagi. No ei kuku. Kuna kõrvalolev lepp, mille peal murdunud latv lebas, oli samuti "küps", lõin sinnagi sae sisse. Kukkusid, nagu õpikust. Aga...

Murdunud latv, tõbras oli täpselt õige pikkusega, et kinni jääda:
   

Egas midagi, kaks allajäänud puud polnud ka mingid präänikud ja said needki saagi. Lõpuks oli ühe murdnud rümba asemel maas viis puud:
   

Üks paagitäis bensu, kaheksa akutäit voolu ja kaks traktorikoormat hiljem on maas vaid oksad. Kui vanad märgid paika peavad, siis kahe nädala pärast kooritud oksad... Homme jätkan kopliservas murdunud remmelgaraipe menetlusega.

[mättamees]

hillar2 pid='537063' dateline='1653246387']Keeramiseks nagunii nendel metsatõstukitel jõudu ei ole, kui vaja pikka puud lähemale venitada siis ainult peanoolega venitades.
Kas vintsi ka võtsid?

Sain tehasest kätte. Selline tööriist talveks metsa ja saab muudki vedada. Tunduvalt asjalikum ja kvaliteetsem kui hiinakas mis pehme kui ahjusoe sai.

[v6sa]

Mida metsakäru puhul soovida? Nool kõweraks?

Jaga siis kogemusi, kui neid koguneb!

[Suprudko]

Jäi oksjoniportalis silma Metsa väljavedaja, just sobilik siinse teema väikemetsnikele