[aavu]

Kui kõige kõrgema radika jaoks piisaks 0,7 ehk max 7 meetrit siis panin külma süsteemi rõhuks 1,4 mis küttes ronib kuhugi 2 peale.

Oot-oot! Siit koorub tõsiasi, et tegemist suletud süsteemiga. Tekkivad aurukorgid (teie keeles õhumullid) tõstavad hetkeks rõhku ja jahtumisel  (veeks muutumisel) langetavad rõhku suletud süsteemis. Tekitab paukumist ja lõhub mehhaaniliselt hüdrolöögiga süsteemi nõrgemaid kohti.

Elektriboileritel on soojuspaisumise vastu pandud selline jublakas vahele, et ei lase veekatkestuse puhul veest tühjaks joosta ja tenn jääb õhku kütma ja põleb läbi, seal on kaitse ka, kust soojenemise ajal veidi veetilkasid välja pressib.

[Mart69x]

Suletud süsteemi puhul sõltub vajalik rõhk katla ja kõige kõrgema tipu kõrgusest. Minul peaks see olema kuni ca 7 meetrit ehk keldri põrandast teise korruse radikani. Et ringlus toimiks piisab 0,7 rõhust. Külma süsteemi rõhku saab tõsta süsteemi vett lisades või paisupaagile rõhku lisades. Minul on see aetud 1,4 peale ja paisupaak (ca 300L on külma süsteemi puhul suht tühi). Kui süsteem ülesse kütta siis rõhk läheb üle 2 ning paisupaak täitub ka veega. Avariiklapp ja katla max rõhk oligi vist mingi 2,5. Pole veel avariiklapp kordagi rakendunud. Ei usu, et tegemist on just rämeda auruga. Kui katlal on kuiv kasepuu ja hea tõmme siis mulksub juba 60 kraadi juures kui uskuda katla seierit. Kui piirata ketiga õhupeale võtu luuki siis jääb järgi. Lihtsalt mingid kohad kuumenevad katlas üle. Endal on süsteem ehitatud nii, et kõigepeal laetakse kuum vesi akupaaki ning sealt eraldi väljavõttetega akupaagi ülemises otsa lähedusest radikatesse ja põranaküttele. Seega peab ennem minema soojaks akupaak ja siis hakkab ka tubadesse sooja tulema. Tehakse ka selliselt, et kõigepealt soe radikatesse ja ülejääk akupaaki.

[Daff]

Aurukorgid tekkivad kui ringvool pole piisav kütmise ajal. Jõuab aeglase tsirkulatsiooni tõttu ühe koha keema ajada. 

Eelmisele. Üleskütmise järjekorrast. Mul ajab esmalt katla  80 peale siis kütab radikad üles ja kui radikayest tagasitulev vesi on 21 kraadi laseb ka paisupaagi vee katlasse.

[Mart69x]

Uurinud ka nii mõnegi teise käest, kellel sama katel ja kipub nendel ka see pada juba madalal temperatuuril hea tõmbe juures mulksuma. Lihtsalt selle katla omapära. Juu siis on mingite kohtade peal katlas liiga kitsad kohad mis kuumenevad hetkeliselt rohkem kui ülejäänud pada.

[Daff]

Kui Pioneer pliidile panid paisupaagi vee kütmiseks siis suure tulega hakkas ka paukuma.  Kui paisupaaki mineva toru uputasid paaki sügavamale ja lõikasid  otsa 45 kraadi alla viltu kadus kummalisel kombel paukumine ära. 
Ehk annab siin ka midagi sellist sretada

[ak75]

Selle põrandaga on veel selline lugu...

Siis on asi selge, ...
Vana alt minema, vajadusel liiva juurde, peno, betoon, uus põrand.

Sellega on nii, et vana maja puhul peab valmis olema, et võib suuremaks projektiks kätte ära minna. Kui muidugi tahta, et uus põrand kandvale alusele saaks ja ajas kestaks. Kogemus möödunud sügisest - puittaladel alt tuulduva põrandaga ruum. Talade vahel termoliit ja peal põrandalaud. Ca 30cm taladest allpool pinnas, mille pealmine kiht oli tambitud savi. Tundus lihtne, põrand minema, täidis minema, talad minema, edasi liiv, peno küte + betoon. Aga savi uuristades hakkas tulema välja kultuurikiht, ehituspraht (kivid, lauajupid, saepuru, vana saabas jne), edasi must muld. Lõpuks, kui savise liivani jõudsin oli püsti seistes ukselink kulmude kõrgusel ja ma ei ole kõige lühem mees. Edasi uus liiv sisse, tihendamine veega, kile, peno 30cm põrandaküte ja betoon. Pinnase ja liivaga kõik labida-, käru-, ämbritöö. Plusspool - füüsilist vormi sai parandatud ja põrand sai soe.

[hulgus]

dejavuu
Sain ka ise eile seda paukumist ja muid kummalisi hääli kuulda, esimest korda 3a jooksul. Viadrusele sai kohe ja kiirelt suur tuli alla, et korsten soojaks jms. Ladomat tegi ennegi imelikke häälitsusi, aga seekord kõrises. Mingi hetk hakkas katel ka prõksuma ja siis hakkas kiire... kriiskad poole peale, õhk ka koomale ja pumbale 3. kiirus, rahunes maha. Katla seier näitas 70c, teised 0. Surve sisteemis 0,5bar. nov.2018 oli 2,5. selge, et vett napib.
Täna sai sisteem x liitrit puhast allikavett (see ei pidavat ära külmuma) ja 2bar vunki sisse, survepaagist olid vist enamjaolt barid kadunud. vist sai hea, kütmisel oli vaid kolde lõrinat kuulda. Kui ei oleks neid prõkse ja pauke kuulnud, siis mine krt tea, kui kõva pauk oleks käinud.

Ladomat´i ja teiste samalaadsete eelis on ringluse säilimine ka elektri kadumisel. Mitu korda kesk kütmist vool kadunud, piirad vähe tõmmet ja käib ringi küll. Kui radika ringi kraan lahti, siis saab ilma pumpamata ka toa soojaks.

[PlyVal64]

Selle põrandaga on veel selline lugu...

Siis on asi selge, ...
Vana alt minema, vajadusel liiva juurde, peno, betoon, uus põrand.

Sellega on nii, et vana maja puhul peab valmis olema, et võib suuremaks projektiks kätte ära minna. Kui muidugi tahta, et uus põrand kandvale alusele saaks ja ajas kestaks. Kogemus möödunud sügisest - puittaladel alt tuulduva põrandaga ruum. Talade vahel termoliit ja peal põrandalaud. Ca 30cm taladest allpool pinnas, mille pealmine kiht oli tambitud savi. Tundus lihtne, põrand minema, täidis minema, talad minema, edasi liiv, peno küte + betoon. Aga savi uuristades hakkas tulema välja kultuurikiht, ehituspraht (kivid, lauajupid, saepuru, vana saabas jne), edasi must muld. Lõpuks, kui savise liivani jõudsin oli püsti seistes ukselink kulmude kõrgusel ja ma ei ole kõige lühem mees. Edasi uus liiv sisse, tihendamine veega, kile, peno 30cm põrandaküte ja betoon. Pinnase ja liivaga kõik labida-, käru-, ämbritöö. Plusspool - füüsilist vormi sai parandatud ja põrand sai soe.

Mulle meeldis see vana saapa teema! Ma olen oma maja seina seest leidnud Isa pandud vihmavarju! Nagu päriselt ja mulle tehtud toa aknapalest... Ma hakkasin seda soojustama oma pojale   Kusagil arhiivis on isegi pilt olemas, vaja leida. See ongi PÄRISELT isendale ja AUSALT ehitatud maja! Ja selle musta mulla väkjaveoga tulnuks laulda "Eesti muld ja Eesti süda..."

[edvard]

Tervist .

 Praeguse seisuga on põrand altpoolt kuiv .
Õige oleks nn. noorenduslõikus = vana maha ja uus asemele aga , see pole minu ea ja finantsvõimekuse tõttu võimalik , jääb põrand alt tuulduvaks ja soojustamine pealt .
 Hr. Veski poolt ootan mõnd õpetust materjalide valiku kohta .

[v6sa]

Siis jääbki võimalikult paks vaht, mille peale õhuke põrandamaterjal.

Soe ei saa, aga soojem ilmselt küll. Teoorias võiks ka osa radooni ja pinna niiskust jääda plasti alla pidama. Anna siis järgmisel kevadel teada, kuidas asi end õigustas Kui palju soojem sai. Veidi soojem saab kindlasti.

Pikaajaline mõju aluspõranda käekäigule selgub alles aastakümnete pärast, kui keegi enam isegi säärast naljakat asja, nagu internetifoorum ei mäleta.

[PlyVal64]

Tervist .

 Praeguse seisuga on põrand altpoolt kuiv .
Õige oleks nn. noorenduslõikus = vana maha ja uus asemele aga , see pole minu ea ja finantsvõimekuse tõttu võimalik , jääb põrand alt tuulduvaks ja soojustamine pealt .
 Hr. Veski poolt ootan mõnd õpetust materjalide valiku kohta .

Alt tuulduv pole ju üldse paha. Ja ajal, mil vanaisa Arvo asju kirjutas, ei tuntud veel moodsaid PIR jms plaati. Need moodsad üliõhukesed ja üli"soojad" materjalid on tegelikult hästi palju muutnud. Aga hästi palju on ka ikkagi "tunnetuses" kinni: ise tegin köögi 100-aastase põrandaga nii (eks seal põrandalaua all ole kuiv liiv), et lõin pealt lolli peaga sinna 90'tel pandud plaadi minema, 3 kihti parketivaipa ja peale moodne linoleum. Reaalselt pehme ja soe käia! Ja EI jahuta. IRga mõõtes on pinnatemperatuuride erinevus täiesti olemas. Ühele poole märga ruumi on üleminek kivile ja temperatuuri vahe pinnal 1 kraad, elutoa poole üleminek laminaadile ja seal vahe 0,5 kraadi. Tundub nagu tühine aga tegelikult ei ole. See on sama nagu penost prill-laud välikäimlas, kuhu on ka -20ga soe peale istuda! Samasse auku kakorkparkett jms, muidugi ka paksud vaibad! Sa võid ju sinna betooni alla 10cm peno panna aga kui põrandat ei küta, on ikkagi see peale pandud plaat või laminaat jääkülm ja jahutab maja! Seega soovitus õhuke PIR on väga õige ja mina täiendaks, et pealiskihiks vali pehme, soe ja/või looduslik kate! Laminaat raisk on ka "külm"! Kolmas üleminek on sealsamas köök-elutuba-esik ruutmeetril laminaadilt vineerile ja seal on ka mõõdetav vahe 0,2 kraadi olemas. Ning palja jalaga on ahjuesine vaskplekk eriti külm  Kodus korki pole, ei saa mõõta, aga küll olen merel plastikule peale liimitud korgil istunud kokpittides palju tunde ja päevi, lisaks tiigipuule, ja ON ka soe! Kui plastik on külmaga rämekülm ja Päikeses kõrvetab, on kork ühtlane. Aga kahjuks kallis...

Edit: kuna mul on kodust võtta ka Biolani penost prill-laud "Pehvakka" jahedas käimlas, siis PINNAtemperatuuride vahe peno vs selle all plastik on 0,5 kraadi! Aga kõik ju teavad, milline vahe on TUNDEL, kas istuda plastikule või penole.

Edit2: ehk siis põrand alt tuulutatavaks, 20-milline PIR, siis 2-milline kork müra/kriuksu vastu ja sinna peale näiteks trükitud pinnaga kork. Jääb 30 milli piiresse ja saab väga soe ning mõnus jala all. Kokku koos lisamaterjalidega tuleb u. 40 eurot ruut. Aga saab ka hea!

[honkomees]

...
Õige oleks nn. noorenduslõikus = vana maha ja uus asemele aga , see pole minu ea ja finantsvõimekuse tõttu võimalik , jääb põrand alt tuulduvaks ja soojustamine pealt ....

Mul tehtud pooles majas ja ka plaanis veel teha ikka vana põranda remonti: üle 100 a vanad lauad üles võtta akuraatselt, talade alla tuuletõke, talade vahele vill ja peale aurutõke ning lauad tagasi.

[Matvei]

Tervist .

 Praeguse seisuga on põrand altpoolt kuiv .
Õige oleks nn. noorenduslõikus = vana maha ja uus asemele aga , see pole minu ea ja finantsvõimekuse tõttu võimalik , jääb põrand alt tuulduvaks ja soojustamine pealt .
 Hr. Veski poolt ootan mõnd õpetust materjalide valiku kohta .

Pealtpoolt vahtplaadiga soojustamisel ei tohi unustada korralike tuulutusavade rajamist vundamenti. Soovitavalt peene terasvõrguga kaetud, kui just eesmärk pole väikeloomapidamist harrastada. Vahtplaadil on omadus niiskust mitte läbi lasta ja kusagile peab see alumine puit õhutatud saama. Muidu võib paari aastaga talad ja lauad kühvliga välja kanda.

[v6sa]

Kuda see korkpõrand kapijalgu, stilettokontsi ja koeraküüsi talub?

[spitfire]

Kuda see korkpõrand kapijalgu, stilettokontsi ja koeraküüsi talub?

 ei talugi. Kui koer mõne äkilisema kurvi vähe pikema küünega võtab, jääb ikka koht näha.

[PlyVal64]

Kuda see korkpõrand kapijalgu, stilettokontsi ja koeraküüsi talub?

Sel ju kirjas, et suisa kantooradesse sobiv? Ju siis kestab.
Muidugi on totter kallist materjali kogu põrandale panna. Magamistuppa pole ju mõtet seda abieluvoodi alla panna! Aga leia nüüd samasuguse välimusega ja kokkusobiv laminaat? Sama asi ju ka kõik senaääred jms kohad, kuhu kapid, diivanid jms tuleb. Kork võiks olla vaid seal, kus ka päriselt jalgupidi käiakse. 

Aga siit küsimus, ÄKKI keegi on kokkugi puutunud??? Apekom müüb ja peaks olema venelaste põrandakütte kile. See võiks ju ka ksf!edvardil kõnealla tulla? Mingi ruutmeetrine põrandaküte on tulnud valusalt teemaks paratamatu kodukontoriga! Proual jalad külmetavad töölaua all... Kui niigi peab minema suuremaks remondiks, kus sees ka põranda uuendamine, siis võiks ju sellise ka panna. Sama asi - põranda kergitamisel palju ruumi pole, folgaa alalpeegeldiks ja pehmenduskiht koso laminaadi paksusega küll, rohkem mitte. Variant 2 on mul soomepapp ja 20milline laud ära võtta, sest all on betoon. Siis saaks samamoodi PIRiga teha. Aga sel ei ole siisk isuurt mõtet sest põrandate temp on praegugi ümbritsevast kõigest 2-3 kraadi madalam ja seinaääre ja keskpõranda vahe 1 kraad!!! Seda siis soojustamata paekivivundamendist läbitulnud külmaga  See siis minu arvamus ühes järgmisest rahahukkamise lollusest... (ma ei räägi uue ehitamisest!)  No on 16-17 kraadi põrandal seina ääres, so what? Aga selline punktsoojus oleks abiks paljudes vanades majades, kasvõi lapsel koolitüki-laua all!

[bom]

Head plaatimise nõu ma siit foorumist sain ja trepp on talve edukalt üle elanud. Liigume edasi vastutusrikkamate ülesannete juurde. 

1960. aastate alguse kortermaja, esimese korruse korter soojustamata keldri kohal. Krohvitud välisseina allserva on aja jooksul tekkinud niiskuse probleem koos hallituse täppidega. Laudpõrandale aastate jooksul lisatud soome papi jms kihid on üles võetud ja peale kopituse lõhna laudüpõrandal tegelikult nähtavaid niiskuse kahjustusi ei ole. Väiksem remont käsil ja kuigi uut põrandat soojustama-valama ei hakka, siis midagi tuleb selle niiskusega ette võtta - kas näiteks võtta vana laudpõrand üles ja betoon ning põrandaalune seinaosa mingi niiskustõkkega töödelda? Midagi muud? Tuppa on lisatud ventilatsiooniava õue, nii et vähemalt siseruumides on mingigi õhu liikumine tekkinud. Ahiküttele on lisandunud soojuspump, mis peaks hoidma varasemast ühtlasemat temperatuuri. Mõtted ja soovitused oleks väga abiks.

[isandpauk]

Kui põrandat ei taha üles võtta, siis tuleks põranda alust ventileerida, et kondents välja saada. Tegin ühe sama ajastu majal laudpõrandat ja seal olid põrandas vent-avad. Igas toas oli 1-2tk, toanurkades, kus palju käimist ei olnud. Peale oli pandud igati koledad plekk-restid. Need said eemaldatud, põrand lihvitud ning aukudele läksid tagasi peale 2mm roostevabast plaadid u. 8x8cm. Süvistatult muidugi. Plaatide keskossa puurisin eelnevalt pinu väiksemaid avasid, mis kattusid põrandas oleva auguga.
piltidel näha.

[bom]

Tänud vastuse eest. Kas selle näite puhul mingit soojustust ka laudade alla lisasid? Lisaks niiskusele on see põrand muidugi hirmsat moodi külm, külm kelder all. Kui põrandat lahti mitte võtta, siis peab panema laudade peale mingid soojustuse plaadid + parketi. Kui siis jätta ventilatsiooniaugud põrandasse, siis need ventileeriks ikka niisket külma ma kardan?

Edit 1: tänane sisevaade 


Edit 2: põranda tuulutust väljapoole ei ole.

[aavu]

68 a ehitatud viiekordsel on näha põranda alt õue ulatuvad õhutused, no nüüdseks zinkplekk roostes üleni. Seespool põranda all reguleeritavad õhuklapid.