[muska71]

Vannitoa niiskuse junn selline mis juhib ventilaatorit.Töötanu mingi 2 aastat vast.

[2715]

Sekkuks kiirelt aiandusalase küsimusega ploomipuudest.
Nimelt sõbral aias 7 ploomipuud mis kandsid muidu eelmistel aastatel vilja aga siis kuivas üks neist ära ja peale seda küll õitsevad aga vilju olnud 2-3 tk terve aia peale.
Tegu ilmselt eri sortide tolmlemisega kus teine osapool puudu.
On miski viis kindlaks teha mida võiks sinna nüüd juurde istutada ilma sorti teadmata et protsess jälle toimiks nagu õitel ja mesilastel õpikuski?

[hulgus]

Sekkuks kiirelt aiandusalase küsimusega ploomipuudest.
Nimelt sõbral aias 7 ploomipuud mis kandsid muidu eelmistel aastatel vilja aga siis kuivas üks neist ära ja peale seda küll õitsevad aga vilju olnud 2-3 tk terve aia peale.
Tegu ilmselt eri sortide tolmlemisega kus teine osapool puudu.
On miski viis kindlaks teha mida võiks sinna nüüd juurde istutada ilma sorti teadmata et protsess jälle toimiks nagu õitel ja mesilastel õpikuski?

Leia kuskilt metsik ploom, e. alõtša, sobib kõike tolmendama, isegi murelit. Oma aeda pole vaja viia, piisab kui õitseva oksaga, oma (õitsevaid) puid tolmutad. Kui õitsemisajad ei klapi, siis hilisemaid ärkajaid saab vara kevadel sooja veega kastes ära petta.

[hulgus]

Veeautomaadi-hüdrofoori imivoolik tegi 1:0...

Mul on juba 27 aastat hüdroforil tavaline PEM toru imivoolikuks.

PEM sobilik asi sinna jah. Polegi eriti näinud, et keegi midagi muud kasutaks.
Üks mõtte tekkis, et kui süsteemis on kasutusel boiler vms anum, kus vee temperatuur saab tõusta ning ei ole lisatud sobilikku kaitseklappi, siis on oht, et vee paisumisest tulenev surve tõus jõuab läbi kogu trassi otsapidi kaevu välja. Ning ehk too spets imivoolik siis ei kannatanud sellist surve tõusu välja?

Läks 1" pem, paika, proovida ei jõudnud. Paigldamisest saati oli ühendatud vaid 2m toru, nüüd on sisteemiga ühendatud vaid 2 segistit ja wc.
Aga... pikad sirged torud ja hüdrolöök võisid ka teemaks olla, läheb survepaak vahele.

[Daff]

Sekkuks kiirelt aiandusalase küsimusega ploomipuudest.
Nimelt sõbral aias 7 ploomipuud mis kandsid muidu eelmistel aastatel vilja aga siis kuivas üks neist ära ja peale seda küll õitsevad aga vilju olnud 2-3 tk terve aia peale.
Tegu ilmselt eri sortide tolmlemisega kus teine osapool puudu.
On miski viis kindlaks teha mida võiks sinna nüüd juurde istutada ilma sorti teadmata et protsess jälle toimiks nagu õitel ja mesilastel õpikuski?

Leia kuskilt metsik ploom, e. alõtša, sobib kõike tolmendama, isegi murelit. Oma aeda pole vaja viia, piisab kui õitseva oksaga, oma (õitsevaid) puid tolmutad. Kui õitsemisajad ei klapi, siis hilisemaid ärkajaid saab vara kevadel sooja veega kastes ära petta.

Ploom on väga kapriisne tolmlemise suhtes. Mõned  sordid tahavad ainult kindlat tolmeldajat.
Vaja oleks teada sorte mis aias on siis saab tabelist vaadata.
Aga kui on soov tolmeldada kunstlikult siis too naabri poolt erinevaid õitsemisjärgus ploomi oksi ja pane nad veepudeliga puude otsa rippu.Mõni ikka trehvab mis tolmeldab.

Kõige kapriissem on "Kollane munaploom". Ainult üks tolmeldaja hakkab külge.Kahjuks peast ei mäleta.

[muska71]

Imitoruks sobib ka terastoru.Ja kogu maja veevärgis alates põhjaklapp kuni kraan on surve sees ja surve muutused leevenadb tünni kummikott.

[hulgus]

Sekkuks kiirelt aiandusalase küsimusega ploomipuudest.

Ploom on väga kapriisne tolmlemise suhtes. Mõned  sordid tahavad ainult kindlat tolmeldajat.
Kõige kapriissem on "Kollane munaploom". Ainult üks tolmeldaja hakkab külge.Kahjuks peast ei mäleta.

Meie ploomipuu ei olnud kapriisitar, Alõtša sobis suurepäraselt. Ja siin tegin vea, ploomid olid suurepärased, aga 3-4a vanusele puule, pigem 1,8m kõrgusele põõsale oli selline kandam fataalne, oksad said küll toestatud ja ploomid kähku söödud, aga järgmiseks kevadeks ei olnud ühtki elumärki, kuiv ja raagus. Nüüd läheb uuelt puult toorena enamus ploomidest komposti, ootab kuniks kosub.

[ounou]

Ploom on väga kapriisne tolmlemise suhtes. Mõned  sordid tahavad ainult kindlat tolmeldajat.
Vaja oleks teada sorte mis aias on siis saab tabelist vaadata.
Aga kui on soov tolmeldada kunstlikult siis too naabri poolt erinevaid õitsemisjärgus ploomi oksi ja pane nad veepudeliga puude otsa rippu.Mõni ikka trehvab mis tolmeldab.

Sugulased ostsid maja ja seal aias ka ploomipuud mis kordagi kandud ei ole ja millele olemasolevad teised ploomipuud ei sobinud. Sama soovitust lugesin, et oksad tuua, aga kust sa neid ikka tood - enamus inimesi ei tea mis sort neil on. Siis üleeelmine aasta vedas ja üks! ploom tuli külge ja selle järgi sai vaadatud välja, et mis sort see olla võiks ning eelmine suvi sai uus puu kõrvale. Eks paistab kas sai õige, esimest sobivuse märki peaks saama juba varsti näha - kas õitsevad samal ajal.

Ehk kui olemasolevad puud on kandnud, siis saab ehk sordi kirjelduste ja fotode järgi kindlaks teha millega tegu. Isetolmnevad sordid on juba välistatud.

[alfredo]

"Hiiu sinine"(kirjapilt ei pruugi päris täpne olla) peaks ploomilisi edukalt tolmeldama.

[Daff]

"Hiiu sinine"(kirjapilt ei pruugi päris täpne olla) peaks ploomilisi edukalt tolmeldama.

Kirjapilt õige. See "Hiiu sinine" on hea tolmeldaja "Liivi kollasele  munaploomile",  Üks kahest sordist mis sellele kapriisitsrile sobib. Teine on "Märjamaa."

Kevadel võib veel teha sellist ratsi, et õitsemise ajal pritsida puid 10% suhkrulahusega.
See meelitab mesilasi ligi. Selline võte on väga hea kui on tuulevaiksed ilmad.
Mesilasi on mõtekas veel ligi meelitada nendele sortidele millel on täidisõied.
Tuulevaesel ajal ei suuda tolmutera tungida emakani.
Mesilane oma nektarinäljaga tuusteldab aha õied läbi aru saamata, et teda meelitati suhkruga ligi.

[AnatoliJermakov]

Mesilane töötab küll usinasti. Eelmisel kevadel said hoovi toodud tarud vanaonu surma järel, ka need varjus kasvanud ploomid, mis pea kunagi midagi ei kandnud, olid pilgeni ploome täis. Üleüldiselt oli igasuguste viljakandvate puude osas täheldada saagiuputust. 

Seega - kui endal ploomipuule õiget tolmeldajapuud pole, siis mesilane käib ikka naabri tolmeldaja peal ka näppamas ja koduteel hüppab ka oma puust läbi

[alfredo]

Ehk oskab tarkade klubi lisaks nõu anda, kas leidub ravimit sel juhul, kui peale õitsemist oleks puud nagu väikeseid ploomikesi täis, mis aga paari nädala jooksul maha pudenevad. Jääb vaid mõni üksik, mis täisealiseks suudab kasvada. Ja nii juba aastaid, puud umbes 15 aastat vanad. Algul nagu midagi tuli. Mõtlesime, et ehk kosuvad, ja siis hakkab uputama. Aga ei hakanud. Ka erinevaid väetisi on katsetatud, tüvi silitanud ja mesijuttu aetud, ei miskit. Viimses hädas proovinud ka töötava mootorsaega puudele läheneda, aga ikka ei midagi. Teoorias peakski nüüd saagi otstarbeliselt kasutama, aga kuidagi kahju on. Olen kuulnud soovitustest puul koort vigastada ja see koht traadiga kinni tõmmata, et siis mobiliseerib end kuidagi? Natuke nagu kahtlen sellistes gestaapo võtetes.

[Daff]

Jääb mulje nagu oleks viga pinnases kui 15a üks ja sama jutt.
Ploom ei talu happelist mulda ja liigniiskust.
Ebasobivas mullas jääb  juurekava nõrgaks ja viljade arenedes teķkib toitainete puudus ja viljad varisevad.
Kas kustutatud lupja oled ümber puude pannud?
Võib ka teha vesilahust ja sellega võra laiuselt kasta.
 
Kui juurekava on puudulik siis lõppvaatus on siiski kahjuks raie.
Vanal puul juur ei taastu.

Parem variant oleks üloomi mädanik või kahjurid.
Neist saab pritsimisega lahti.
Kas viljadel on olnud märgata täppe?
Vili ei pruugi üleni mädanema minna.

[alfredo]

Daff, pinnasega on nii, et suht sama koha peal olid vanasti väga hea kandvusega puud, mis kuskil üleelmisel kümnendil talvelkülma said ja pea kõik korraga välja läksid. Siis saigi uued istutatud. Lupjamist isegi algul oli. Eks ta rohkem ämma projekt ja ma asjale väga tähelepanu ei pööranud. Isegi seda ei mäleta hästi, kust alusmaterjal ostetud sai, oli see kuskilt laadal või spetsialiseeritud ettevõtmisest. Peiteaeg on viljapuubiznesis nii pikk, et enne jõuab kolm korda riigikord vahetuda, kui tulemust näha on ja siis on tavaliselt ka hilja oma pretensioonidega müüjat tühjal väljal taga ajada.

Vähesed viljad olid vist kahjustustega küll.
Aga millega ja millal siis võiks pritsida, mis kahju enam ikka juhtuda saab?
Ja kas see eelnev suhkrulahuse jutt jääks veel jõusse sel juhul, tolmeldajate külla meelitamiseks?

[Daff]

Kui muld eelmistele puudele sobis siis tõenäoliselt tegu mingi kahjuriga.
Ploomivaablane ja mingi mähkur oli ka. Ploomimähkur vist.
Vaablane on selline vend, et muneb äsjapuhkenud õitesse.
Vastne sööb ära veel pehme luustumata seemne ja vili variseb.
Maapinnale jõudes poeb see satikas mulda ja jääb sinna peitu kuni kolmeks aastaks.
Andes pidevalt järglasi nii, et pidev ja stabiilne kahjustus on tagatud.
Mähkuriga oli mingi teine teema. See vist elas talvel koore lõhedes.
Vaablast igatahes mürgitati karbamiidi vesilahusega.
10 liitri peale mingi 300/400 grammi.
Pritsiti 3 korda õitsemise ajal. Enne õite puhkemist. Keset õitsemist ja siis kui kroonlehed hakkavad kukkuma.
Sügisel on hea kõik lehed ruttu kokku korjata ja lõkkesse.
Tööd on hulga nende kahjuritega.

Aga suhkrulahusega pritsimine ei tee halba. Pritsitakse kui kui õied on puhkenud.
Naabrimehe mesilastel siis igav vähemalt pole.

[pen.skar]

Hakkasin järjest tihedamini toidupoes, u 2x nädalas, vahest ka kodus, kokku kukkuma. Lihtsalt ärkad kassa kõrval toolil. Siiamaale olen enne autole jõudnud ja parklast välja, kui kiirabi mul natist oleks kinni saanud. Müüjad kaebasid perearstile ja ükshommiku oli Saue loomaarst kohal.  Et paps- kasuk selga ja lähme! Nagu paradiisis- girlid sõidutavad tugitoolis, liftis uuuh üles-alla. Ühes toas veeti läbi O tähe, ise lippasid välja ja keelasid hingamise... Siis seebitati ja hõõruti mingi munaga. Näidati ekraanil, et miski 5x suurem kui vaja. Tagasi 7-le korrusele. Kaela riputati Selga suurune aparaat, mis iga veerand tunni järel hakkas kõrinal käsivarrel mõõtma. Paar ööd-päeva  ei jõudnudki magama jääda. Kempsu minnes tuli statiivi vooliku, soolalahuse kotiga ühes vedada. Iga hommiku kopsiti  koridori kileseinaga lühamaks. Uutele Koroonakatele palatid tuli lähemale. Viiendal päeval kirjutati rohud ja saadeti meie palatirahvas koju. Et nädala pärast mul südamaklapi vahetus. Helistatigi, palusin pikendust. Kas on kellegil ksf-dest sellist op,i tehtud? On mõtet 76 aastasel see läbi teha? Autoga sõita, keevitada saan. Treimisest  hoidun- viimaks kukun padrunile...

[Mahno]

No aga kui autoga pildi tasku paneb, siis vähe sellest, et ennast vigaseks või kasti sõidad, mine tea, kelle kaasa võtad.

Südame op pole muidugi naljaasi, aga 76 on loobumiseks vara veel. 

Aga mis otsus ka ei oleks, soovin edu ja tervist.

[mossepower]

Lisaks meil siin Eestis sellised ülikallid operatsioonid inimestele tasuta. Sellisest asjast võib enamus maailma ainult unistada. Nt. USAs kui tervisekindlustus puudu või südameoperatsiooni ei kata, siis müüd kõik maise vara maha, võtad niipalju laenu ka kui üldse veel saad ning ikkagi ei pruugi opiks piisata. Just siin ka meil üks Eesti muusik oli Mehhiko reisil ning tema sealne südameoperatsiooni hind lõi korraks pildi reaalseks nende asjade maksumuse osas. Ja meil siin selline operatsioon iseenesestmõistetav maksumaksja kulul tehtav protseduur. Otseloomulikult tasuks sellist paljude jaoks kättesaadamatut hüve nautida. Risk on muidugi alati olemas, aga käesoleval juhul tundub alternatiivne tegemata jätmisega kaasnev risk märkimisväärselt ohtlikumana.

[edvard]

Mina arvan et kuidas sisetunne ütleb , nõnda talita .
 Mul tuttav , mõni aasta pensionipõlve pidanud mees tundis valu rinnus , kannatas tunni , siis kutsus kiirabi , diagnoos oli infarkt , nüüd treenib vähehaaval , räägib kuidas teeb paari kilomeetriseid jalutuskäike , trepist jaksab juba ilma puhkamata teisele korrusele minna , taastub vähehaaval , kui veel sigarettidest loobuks , taastuks ehk kiiremini . Meie meditsiin  vaatamata "mõningatele veel esinevatele puudustele" on viimase 15 aastaga tohutult arenenud .

 Tugevat Tervist !

[klemm]

Loomulikult tuleb kohe minna, kui just lõppu ei oota.
Ise elan juba 25 aastat plussis ja olen rahul. Raha pidin selle eest kahjuks ise maksma.