[Walter]

Mul sõber vedas maapoodidesse uusi kroone laiali. Tavalise päevinäinud/kulunud eramasinaga, kotid rahaga pagassi ja mündirullid karpides. Ihuüksinda, ei mingit turvat, inkassatsiooni ega valvet. Harjumaa ja L.- Viru. Päeval käis söömas kah, raha vedeles autos. Raske töö oli, kui seda va füüri on palju siis kaalub ta ka palju.

[Aare R.]

Kusjuures ma juhtusin üsna hiljuti kusagilt- ei meenu, kust- lugema sellest, kuidas rahaautod siia tulid, kuidas autojuht sadamast tulles ära eksis ja teed läks küsima, autotäis uhiuut raha koormaks.

[Daff]

Kusjuures ma juhtusin üsna hiljuti kusagilt- ei meenu, kust- lugema sellest, kuidas rahaautod siia tulid, kuidas autojuht sadamast tulles ära eksis ja teed läks küsima, autotäis uhiuut raha koormaks.

Tuleb küll räige OT aga võtame seda kui väikest kiilteemat mis õpetaja toob põhiteemasse sisse, et kinnistada ilmeka näite abil õpitut.

RYNART Trans vedas Hollandi Kasahstani vahet kaupa. Ühele kodanikule, juhtumisi eesti mees, anti paberikoorem Kasahstani viia. Instrueeriti teist, et kus piiril konvoi võtta ja kuidas ja kustkaudu sõita jne. Tundus kuidagi kahtlane paberikoorma kohta. Kodanik kargas rooli ja ei lasknud ennast  nendest  juhistest segada vaid põrutas sihtpunkti nii mis jalad võtsid. Kui kodanik öösel aadressi järgsesse kohta hakkas jõudma tundus asi nats kahtlane. Aadress oli kesklinnas ja sellel aadressil asus pank. Magas mees aia taga oma une rahulikult täis ja hommikul koputas panga ukse peale ja küsis, et mis pull käib. Vot siis läks tõeline möll lahti. Turvamehed kes relvaga kes ilma jooksid autot piirama ja valvet orgaiseerima. Tuli välja, et koormas oli terve Kasahstani uus raha.

[karlarnold]

Ma jälle olen kuulnud, et turvamiseks olid Ülemiste järves allveelaevad.

[oltsberg]

Elustagem huvitavat teemat...

Tagantjärele vaadates ja pilti kokku pannes anti ajakirjanduses enne rahareformi terve hulk vihjeid. Näiteks, et kroon tuleb umbes Austria šillingi tugevusega ja reformi aeg oli kah aimatav.

Endal, tollasel koolipoisil, polnud vahetada rohkem kui 150 ruublit, sain oma kümneka ja viieka ilusti kätte. Esimest krooniostu ei mäleta, aga esimene kroonide eest ostetud raamat oli Veski "Ahjupiibel". Mis maksis, ei mäleta.

Üks sõber arvutas veel tükk aega peale krooni tulekut hindu ümber rubladesse - mõtle, see asi maksab 200 rubla   Eks ta imelik tundus jah, sest inimesed olid harjunud aastakümneid stabiilsena püsinud rublaga ja lõpuotsa kiire inflatsioon ei jõudnudki õieti teadvusse.

Osadel 1- ja 2-kroonistel rahatähtedel puudusid seerianumbri tähed, nende asemel oli * (tärn). Üks kursavend rääkis, et mingi tüüp ostab neid kahekordse hinnaga. Krooni eest annab 2 ja "lapsehirmutaja" - nii kahekrooniseid kutsuti - eest 4. Kas keegi on midagi sellist kuulnud? Olid nad siis nii erilised?

Päris alguses ei võetud Venemaal krooni tõsise rahana a la USD. Ametliku kursi 10:1 asemel pakuti (vist?) 5:1. Nutikamad tüübid ostsid sellise kursiga Venemaal kroone kokku ja vahetasid Eestis dollariteks.

[DevilDeVille]

Elustagem huvitavat teemat...

Tagantjärele vaadates ja pilti kokku pannes anti ajakirjanduses enne rahareformi terve hulk vihjeid. Näiteks, et kroon tuleb umbes Austria šillingi tugevusega ja reformi aeg oli kah aimatav.

Endal, tollasel koolipoisil, polnud vahetada rohkem kui 150 ruublit, sain oma kümneka ja viieka ilusti kätte. Esimest krooniostu ei mäleta, aga esimene kroonide eest ostetud raamat oli Veski "Ahjupiibel". Mis maksis, ei mäleta.

Üks sõber arvutas veel tükk aega peale krooni tulekut hindu ümber rubladesse - mõtle, see asi maksab 200 rubla   Eks ta imelik tundus jah, sest inimesed olid harjunud aastakümneid stabiilsena püsinud rublaga ja lõpuotsa kiire inflatsioon ei jõudnudki õieti teadvusse.

Osadel 1- ja 2-kroonistel rahatähtedel puudusid seerianumbri tähed, nende asemel oli * (tärn). Üks kursavend rääkis, et mingi tüüp ostab neid kahekordse hinnaga. Krooni eest annab 2 ja "lapsehirmutaja" - nii kahekrooniseid kutsuti - eest 4. Kas keegi on midagi sellist kuulnud? Olid nad siis nii erilised?

Päris alguses ei võetud Venemaal krooni tõsise rahana a la USD. Ametliku kursi 10:1 asemel pakuti (vist?) 5:1. Nutikamad tüübid ostsid sellise kursiga Venemaal kroone kokku ja vahetasid Eestis dollariteks.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/780650...rtuslikuks

[aavu]

 aastakümneid stabiilsena püsinud rublaga

No 1961 a 1. jaanuarist hakkas kehtima uus rubla, vanast 10 korda kallim ja imepisike tundus see paber ka võrreldes vanade rublapaberitega. Tulen ma kevadel kõnnitee sulamise aegu (siis ju lund ei koristatud, trambiti kinni) koolist ja lükkan saapaninaga sulajää seest kommipaberi nähtavale. Osutub kolmerublaseks, korjan üles silun ja kuivatan vastu riideid ja panen tasku. mõni samm edasi järgmine kolmerublane. Samuti tasku. Kõnnin edasi ja siis tagasi, otsin veel kolmekaid, sest üks on juhus, kaks on süsteem, neid peab veel olema. Aga pole kahjuks rohkem. 

Hinnad olid ka algul imelikud. Näiteks koolivihik maksis vanas rahas 17 kopikat. Kui nüüd uue rahaga ostsid ühe vihiku, maksis 2 kopikat, ostsid aga kolm vihikut, siis maksis 3x17=51 vanas rahas aga uut raha võeti ainult 5 kopikat. Eriti huvitav-keeruline oli kommi ostmine kui taskus oli uusi ja vanu kopikaid. Katsu siis 4-nda klassi poisina kokku liita kopikad, et küsida 200 grammi komeeti, mis uues rahas 28 kop maksis. Vaskkopikad hakkasid kohe 10 korda rohkem maksma aga "hõbeda läikega" 10, 15 ja 20 kopikased maksid nüüd nagu 1, 1,5 ja 2 kopikat. See vanade 10, 15 ja 20 kopikaste aeg kestis vist 3 või 6 kuud poodides. Edasi ilmselt panga kaudu või siis olid ju hoiukassad vist. No nii täpselt ka seda aega ei mäleta. 
Eesti  krooniga seoses mul nii teravaid mälestusi pole, ju siis tundus väga loomulikuna üleminek rublalt kroonile. Tol ajal ma eriti poes ei käinud, abikaasa varus toitu ja ülejäänust puudust polnud. Siiski on meeles, et esimesena andsin oma käega eesti kroone üle leti kui ostsin omale käekella. Muidugi on mul mälestuseks jäetud nii eesti raha kui vene rublasid-kopikaid. Isegi üks kerenski on kuidagi mu kätte sattunud.