[MeelisV]

Üks vana artikkel.

http://www.hiiuleht.ee/2018/07/voitlus-m...ga-jatkub/

[PlyVal64]

Karavan ongi ju kasutu kohaliku jaoks. Ja kõik need probleemid on tõesed, parved on täis, reostavad nagu ka kalalollid, kasu on null, ainult tarbivad hüvesid. Vastupidiselt oleme me aga masti ja purjega karavanidega vaid ja ainult positiivset kogenud. Me ei võta kellegile midagi ära vaid enamasti toome juurde. Eelkõige raha sadamateenuste näol. Eks sama ole ka karavanparkide kasutajatega, kes ju kohapeale raha ja palgatööd jätavad. Just Rootsis vaatasin seda asja, liikuvate õajadega otsetakse ikkagi teenuseid. Karm aga ma mõistan nii meie kui muu ilma saarteelanikke.

[Aare R.]

Meenus kohe aeg, kui veel Rootsis sai sõita ja seal on üsna paljudes parklates, mis on veokate jaoks mõeldud (just põhja pool) keelumärgid, mis keelavad karavanidega kämpamise.

[MeelisV]

Karavan ....

Stereotüüpesed üldistused ja näpuga näitamine vales suunas. Äkki õhtul kui on jahedam jookseb mõte ka teises suunas ja näeb pilti ka teisest nurgast.

[PlyVal64]

Karavan ....

Stereotüüpesed üldistused ja näpuga näitamine vales suunas. Äkki õhtul kui on jahedam jookseb mõte ka teises suunas ja näeb pilti ka teisest nurgast.

Erinevalt ma teen alati pilti ja purjekate ning igasuguste vanlaiferite teed ristuvad tihedamalt kui maa omad aimata oskavad...Pisike galerii, MIKS ma mõistan suhteliselt suurt vastuseisu. Tegelikult on mul neid veel  ja veel, nii Vahemere äärest, Biskaia äärest, Skandinaaviast jne! Ma lihtsalt ei viitsi samasisulist asja otsida. Jah, ma olen nõus - täpselt samasugune saastamine ja jälkus on nii Kanaaaridel, Roheneemedel kui Kariibidel ankruplatsidel. Pidi olema ka Vaikse peal kohati sama - mahajäätud purjekalaibad on ankrus aastaid! Aga need ei võta tavaliselt KOHALIKE elanike kallist maapinda enda alla. Ja nad ei reosta ümbruskonda enamasti oma väljaheidetega ega nende haisuga...

Need siin on harvanähtavalt TASUTA tänavaäär Saint-Mandrier-sur-Mer'is, mis uuel google pildil on juba päris kena. Jalutad hiirega, on puud ja kunagised laiba sdeisukohad äratuntavad! 
Pildid siis jaaanuar 2018 kui käisin seal taamal olevas sadamas Mojitot üle vaatamas ja Nicasse sõidutamas. Kohati on vanlaiferid samasugune arusaamatu kaader nagui omasooiharad, tõuksijad, ketivenitajad jne - neile "peab" olema KÕIK lubatud ja nad kohe "peavad" saama absoluutselt igalpool sõita, olla ja parkida. Ja kindlasti tasuta. Ahjah, mul komme konnata ja oma nina toppida igasugustesse nurgatagustesse ja seetõttu olen päris jälkidesse bomžlatesse ka sattunud! Osa olen pildistanud ka aga ei hakka neid afišeerima. Ma ütlen veelkord - ma MÕISTAN selel hobi VASTU olemist ja seda tänu neile endile! Ma ise? Ma ikka veel loodan et "Inimesed on nii ilusad ja head!" aga elukogemus räägib kahjuks teist keelt! 

Karavanide rivi eramajade eest nende võimalikel parkimsikohtadel. Oli ka paras bomžla ja teatud spetsiifilist kusehaisu pilt ju ei edasta! 

Laibarivi. See uks ei kukkunud eile eest ega tagaratas eemaldunud ja nii see jäi sinna minust ka peale 3-päevast kohalviibimist. 

Pikemaks ajaks "pargitud" äge vanliferi kodu. Pildi tegin ratastega maja enda pärast aga sama tänava sissesõit! Lihtsalt ülbelt jäetakse sinna uut hooaega ootama! 

Klassika, arusaadavatel põhjustel sealsamas!

[karlarnold]

Kas see teie poomiga pähesaanu peab tõesti igas teemas oma illustreeritud vihakõnet viljelema?
Nagu ikka, teemast mööda. Kui saartel on probleem turistidega, siis kuidas see seostub talvituva või hüljatud tehnikaga?
Kui võrrelda looduse reostamise kohapealt, siis ühe paadiseltskonna ökoloogiline jalajälg on mitte kordades vaid suurusjärkudes suurem autokaravani seltskonnast (alles ta siin kelkis, kui palju kütet suudab lühikese tripiga ära põletada).
Kas ta tõesti üritas väita, et autost kustakse välja, aga ennast meremeesteks pidavad eputajad toovad kõik fekaalid alati sadamasse?
Igal aastal valatakse mõni pärandkultuuri hulka kuuluv ajalooline lautrikoht betooni, et härradel oleks võimalik kuiva jalaga kõrtsi jõuda.
Kui siin foorumis on üks popimaid teemasid elukutselised versus amatöörid maanteedel, siis mis te arvate, milliseid omadussõnu kasutavad päris meremehed sadama akvatooriumis jaluskoperdavate väikelaevade kohta?

[metsakohin]

Kas see teie poomiga pähesaanu peab tõesti igas teemas oma illustreeritud vihakõnet viljelema?
Nagu ikka, teemast mööda. Kui saartel on probleem turistidega, siis kuidas see seostub talvituva või hüljatud tehnikaga?
Kui võrrelda looduse reostamise kohapealt, siis ühe paadiseltskonna ökoloogiline jalajälg on mitte kordades vaid suurusjärkudes suurem autokaravani seltskonnast (alles ta siin kelkis, kui palju kütet suudab lühikese tripiga ära põletada).
Kas ta tõesti üritas väita, et autost kustakse välja, aga ennast meremeesteks pidavad eputajad toovad kõik fekaalid alati sadamasse?
Igal aastal valatakse mõni pärandkultuuri hulka kuuluv ajalooline lautrikoht betooni, et härradel oleks võimalik kuiva jalaga kõrtsi jõuda.
Kui siin foorumis on üks popimaid teemasid elukutselised versus amatöörid maanteedel, siis mis te arvate, milliseid omadussõnu kasutavad päris meremehed sadama akvatooriumis jaluskoperdavate väikelaevade kohta?

+5 kui on ajaloolisi teeneid, siis võib

[ZIL 131]

Campariga liiguvad ringi pensionärid. Seniilsed noh. Ei nad näe. Ei nad oska lugeda. Ja nii mõnigi kord jätavad endast maha "tsivilisatsiooni tunnused"

[MeelisV]

Jäi vist teema natuke arusaamatuks.

See, et praamid on väikesed käivad harva ja neid on vähe ei olnud probleem ? Nende matkaautode võrra mahtus ju rohkem turiste majadesse magama.
See, et "saaremaa" ise kutsub turisti ja elatub suuresti turismist ei olnud vist probleem ? 
See, et "kämpingute" pidajad ei suuda kliendile meelejärgi olla ja seetõttu hakkab seaduslikku tegevust ebaseadusliku tegevusega iseseisvalt "keelama" ei olnud probleem ?
See, et maanteeäärsetest parklatest prügikaste ära viidi ja siis väiksemate vastu vahetati kuhu siis kohalikud oma saasta veavad ei ole probleem?
See, et meil puuduvad maantee parklates tualetid ei ole probleem? 
Aga hullult vedelevaid matkaautosid on maa täis ?

Palun pilte kus meil vedelevad mahajäetud kämperid niimoodi rivis. Noh Saaremaal Hiiumaal või üldse Eestis ?
Jah ma isegi tean mõnda siin seal aga need on kah piiritaguste numbritega. Soome, Prantsusmaa jms.

Samas pole ühtegi elamupiirkonda kus ei vedele mahajäetud sõiduautosid kaubikuid ja veokeid. Igas külas on enamuses hoovides "kuuri taha jäetud" ront.
Aga "surnud" matkaautod segavad parkimist ?

Kas nõmmel mahajäetud maju ei ole või siis nii hingelähedases põhjamaade sadamates mahajäetud paate ? Ma isegi tean, et see paatide probleem on täitsa olemas ja päris suur. Näiteks Soomes kus väikelaevanduse kultuur on suur ja vana. 

Jah ma ütlesin, et matkakate seas on kah tõrva aga nt. RMK platsile jääb pügi maha enamasti sõiduautoga tulnud korteri matkajast. Sama on teeäärsetes parklates kus teemaks on veokijuhid ja ka kohalik elanikkond kes suvilast koju sõites seal koormat tühjendab. Jõe ja järve ääres on kalamehed nagu kormoranid kellest jääb maha ikka korralik laga. 
Ja siis on matkaauto jälle hambus.

Ää tüki jutustama asjust mida täpselt ei tea.
See, et postitus on pikk sisaldab teksti taha peidetud linke ja varustatud karjuvate suurte tähtedega ei tee seda elutõeks.

[Jesper]

Ah, pole mõtet erutuda, see on ammu teada asi, et Saaremaa on suur turistiparadiis ainult siis, kui mingiks toetuste jagamiseks läheb. A kui kohale lähed ja uurid, et äkki saaks raha anda, ööbida, äkki ka süüa, võib-olla isegi veidi janu kustutada, siis libedalt läheb ainult nimekirja esimene punkt, teiste osas saad ainult virinat ja sõimu, sõltumata sellest, mis sõidukiga saabusid.

Mis puudutab kaubiku baasil matkaautosid, siis neid on Euroopa juba nii paksult täis, et kui reaalselt tahta "nähtamatu" olla, siis peab asja tõsiselt võtma - järelpaigaldatud küljeaken, päikesepaneelid ning kokkurullitav varikatus reedavad hetkega, mis asja siin aetakse. Ning arvata on, et ebameeldivusi tekitavatele inimestele on need tundemärgid ka ammu selged. Täna ise alustades ma pigem läheks täispangale ja jätaks küljeaknad panemata, kasutaks neid painduvaid paneele otse katusel, mida ilma redelita näha pole ja tegelt poleks konspiratsiooni mõttes vist väga halb idee ka mingi "Juss ja Pojad Logistics"-tüüpi logo küljele kleepida

Samas teisest küljest, kui lõpmatuseni muretseda selle pärast, mis asi on kuskil võib-olla keelatud ja mis asi pole ja mis võib kõik juhtuda ja mis ei või, siis ei jõuagi kunagi kuhugi. Maad mööda reisimine ongi alati selline natuke elutervel ükskõiksusel baseeruv asi, et tõenäoliselt rikud igas riigis pidevalt mingeid seadusi ja reegleid, sest no kes neid kõiki jõuab järgi kontrollida. Kui sa üldjoontes inimesena käitud, magamiseks veidi silma alt ära lähed, sinna juhuslikku parklasse kogu oma mustlaslaagrit laiali ei laota, kõlareid üürgama ei pane ning grilli-lõket üles ei tee, siis reeglina on juhuslikel inimestel ka targemat teha ja sind jäetakse rahule. Kui samas hotelliraha säästmiseks Champs-Elysees'le pargid ja arvad et kõik on hästi, sest "ma olen ju kaubik ja keegi ei saa aru, haha", siis noh, palju õnne eksole.

[margus61]

Ah, pole mõtet erutuda, see on ammu teada asi, et Saaremaa on suur turistiparadiis ainult siis, kui mingiks toetuste jagamiseks läheb. A kui kohale lähed ja uurid, et äkki saaks raha anda, ööbida, äkki ka süüa, võib-olla isegi veidi janu kustutada, siis libedalt läheb ainult nimekirja esimene punkt, teiste osas saad ainult virinat ja sõimu, sõltumata sellest, mis sõidukiga saabusid.

Siin on pikemalt lahti kirjutatud: Turundus Hiiumaa moodi

[margus61]

Kuna küsimus puudutab otseselt seda teemat, panen siia.
Oskab ja viitsib keegi arvutada, kui palju (suurusjärgu kontekstis) diislikütust kulub mootoril tühja 100Ah aku täis laadimiseks?
Sõidu pealt; 2,3l Fiat 150Hp. Laadimisvool vist ei puutu väga asjasse, kuna on energia ja kasutegurite kontekstis.
Ülesande püstitus oli umbes selline - saada miski hinnang, kas on mõistlik päikesepaneeli lisada kuudi aku täis saamiseks. (Lambipakkumine tuharatunde pealt 0,5l.)

[korvimees]

Jah ma ütlesin, et matkakate seas on kah tõrva aga nt. RMK platsile jääb pügi maha enamasti sõiduautoga tulnud korteri matkajast. Sama on teeäärsetes parklates kus teemaks on veokijuhid ja ka kohalik elanikkond kes suvilast koju sõites seal koormat tühjendab. Jõe ja järve ääres on kalamehed nagu kormoranid kellest jääb maha ikka korralik laga. 
Ja siis on matkaauto jälle hambus.

Inimene on tegelikult suht hästi dresseeritav loom (näiteid pole vaja väga kaugelt minevikust otsida) Tuleb lihtsalt kasutada dresseerimise võtteid, millest ka lihtne läbustaja aru saab  Näiteks midagi sellist (lisan pildi)

[hobiautod]

Olles korduvalt Saaremaal ööbinud siis alati on ka hotelli parklates suurem kogus matkaautosi. Rääkida, et nad raha ei too on suht nõme. Ma ei usu ka seda, et Ida-Saksa turistid nädalase toiduvaru Saaremaale kaasa võtavad. See kuhu nad oma pissi/kaka lasevad on juba kohalike laiskus. Selmet, et raha teenida .

[Jesper]

Laadimisvool vist ei puutu väga asjasse, kuna on energia ja kasutegurite kontekstis.

Just laadimisvool puutubki asjasse, sest selle kaubikumootori võimsuspotentsiaal tühikäigul või selle lähedal on suurusjärgus 10kW, 100Ah aku mahutavus samas naeruväärsed 1,2kWh. Ehk siis piiramatu laadimisvoolu puhul kuluks stiilis 10 minutit ja mootor ei teeks teist nägugi. Reaalses elus tuleb esimesena ette aku enda võimekus, et kui kiiresti ta suudab elektrit "omaks võtta". Siinsamas on sellest pikk teema, aga jämedalt kokku võetuna, pliiaku laadimiseks kulub ka piiramatu vooluallika puhul 15-20h, teised tehnoloogiad on kiiremad. Tanklas sa seda sõitmise ajal kulunud sadat vatti kunagi ei märka, jääb kõvasti alla mõõtevea piiri. Seistes laadimine on tühikäigul tiksumise kütusekulu tunnis korda 15-20.

Aga päikesepaneelide peamine mõte ei ole kindlasti raha kokkuhoid, sest nagu öeldud, sõites on genekaelekter ju pmst tasuta, vaid just mugavus, et ei peaks asjade laadimiseks sõitma või kohapeal põristama. Ja teisest küljest, kui soovidega mitte hulluks minna (stiilis kohvimasin ja nõudepesumasin jms metsikud ettepanekud siin teemas olid), siis need vidinad ei maksa tänapäeval enam nii palju, et peaks ilmtingimata sendi pooleks saagima. Näiteks selline 200€ komplekt hoiab ilmselt kenasti limonaadi jahedana ja telefoni laetuna:
https://www.akuladu.ee/paneelid-ja-tarvi...etail.html
https://www.akuladu.ee/paneelid-ja-tarvi...etail.html

Kindlasti on ka sada paremat/halvemat alternatiivi, aga noh, suurusjärgu mõttes.

Ma ise veel kogemusi ei oma, aga üldiselt inimesed räägivad, et arvestada saab kolmandiku-poolega nimivõimsusest, ehk siis üks selline paneel paaris ühe 100Ah akuga tundub lakke vaadates üsna optimaalne jaotus.

[v6sa]

Laadimisvool vist ei puutu väga asjasse, kuna on energia ja kasutegurite kontekstis.

Just laadimisvool puutubki asjasse, sest selle kaubikumootori võimsuspotentsiaal tühikäigul või selle lähedal on suurusjärgus 10kW, 100Ah aku mahutavus samas naeruväärsed 1,2kWh. Ehk siis piiramatu laadimisvoolu puhul kuluks stiilis 10 minutit ja mootor ei teeks teist nägugi. Reaalses elus tuleb esimesena ette aku enda võimekus, et kui kiiresti ta suudab elektrit "omaks võtta".
...

Jep, lisaks veel temperatuuritundlikkus: pliiaku ei armasta ei kuuma, ei külma.

PV-paneeli suurim eelis on pidev töötamine: kui valgust on, siis voolu ka tuleb. Et seda korraga vähe tuleb, kompenseerib töötamise aeg. 100 Ah aku tundub küll suur, aga kui sinna ikka suisel aal 18+ tundi voolu sisse pumbata ja vahepeal autoga sõitmas ka käia, siis peaks laadungis küll püsima.

Puhtalt energiasisalduse alusel võiks 15% kasuteguri (mootor 33 %, laadimine kah 50%)  korral piisata 1,2 kWh tagasitoppimiseks tõesti 600 g kütusest (kui võtta diislikütuse väärtuseks 11 kWh/kg). Iseküsimus, kui otstarbekas on lasta suurusjärgus 10 kW katlal lõksuda vaid akus happe kontsentreerimiseks... Kui samal ajal jahutatakse/köetakse tuba, siis rehkendus muidugi muutub.

[Jesper]

Ma olen seda mitutpidi arvutanud ja hetkel tundub, et elektriga kuudi jahutamine on küll põhimõtteliselt reaalsuse piiridesse jääv, kuid siiski üsna pompöösne projekt. Stiilis terve katus paneele täis jne. Raha peale ei hakka üldse mõtlemagi. Meie laiuskraadil on elu veel üsna leebe, aga kui tahta teha seda tüüpilise eestlase trikki, kes seenevihmas lõdisedes oma jaanivorstid ära sussitab ning siis lõunasse konte soojendama läheb, on ikka üsna raske numbreid klappima saada Aprillis või oktoobris trippides on kõik palju lihtsam, a paraku konkreetselt minu lähteülesande üks punkt on Le Mans'i 24h sõidul käimine, mis toimub alati juuni alguses, seega ilmselt tuleb lihtsalt kõvasti soojustust seintesse laduda ja leppida, et kuudis on päeval palav ja öösel heal juhul talutav.

Aga kui kellelgi on mingeid ägedaid mitteteoreetilisi ideid või lahendusi, siis loeks huviga.

[PlyVal64]

Mis Te siin arvate, et ratastega majaga liiklemine erineb kuidagi purjekaga liiklemisest? EI, kõik olmemuredest on täpselt sama! Ja kokku saame me sadmates, kus täna on Skandinaavias enamasti ka karavanparkla koos elektripostide ja peldikute tühjendamise võimalusega  Eestis juba ka. Enamus muredest, mis olmet puudutab, on meil sama. Esiteks elektri tootmine: paneelid vs diisel vs tuulik vs hüdro vee liikumisest. Viimane on ainult purjeka spetsiifika ja gigakallis. Siis kütmine ja ka jahutamine, sest soojades vetes ümbritseb veesõidukit ka öösel +25 ja rohkem! Samas olen tulnud korduvalt nii, et vesi on +2-5 kraadi ja istudes "keldris" ei saa talvesaabast jalast võtta. Tegelikult on täpselt sama ka korraliku ja teenustega tasulise öise seisukoha leidmisega ehk siis legaalne karavanparkla vs sadam või suvaline metsapeatus vs ankrus olemine. Puhas eeltöö ja tipp-hooajal ka eelbronnimine. Toidu säilitamine, söögi tegemine, enese ihu harimine, prügi kogumine jne, jne, jne. Kusjuures on enamus kõnealustest vidinatest ju ka unifitseeritud ja me ostame neid samadest poodidest. 

Lihtsalt veepeal on meil pisut rohkem mänguruumi eelkõige võimaliku mahuga ja sealt ka võimalike lahendustega. Aga paljud meist nende 55-60 jalaste mitmemillistega sõidavad mis töötavadki samamoodi kui maismaal offgrid eramaja? Ikka selline 10X3 meetrit odavam vanake mis on võrreldav tüüpilise 6X2,5 veereva majaga. Sama on isegi piirangud: maismaal enamasti kõrguse (1,9-2 meetrit väravad) või läbitavuse piirang mingitel looduslikel teekestel, merel süvise piirang kenade abajate tasuta ööbimiskohtade "leidmisel". Sama on isegi nende võimaluste laiendamise "kulu ja metoodika": 4X4 vs tõstetav kiil  Kõrgus hakkab Euroopas rolli mängima 18+ meetri pealt sest on ka suurem osa purjekaga "mast peal" läbitavaid veeteid läbi käidud. Ainus vahe ongi, et olles teel ehk siis avamerel (ideaalis neutraalvetes ka), võin mina sõita nii nagu "mõistus ja alus võtab" ja mul on peaaaegu kõigi ees ka eesõigus! Maismaal on ka peatuskoha vahetuse osa lõputute piirangute ja ummikutega. Mingit vabadust pole, pigem on lõputult kulusid. OK, vahe on ka long range nonstop purjetamisel, kus peab veel kordi rohkem ette mõtlema. Ekstreemsustesse laskumata (Mini 6.50 transat 3 nädalat "mikrokoopaga" Atlandil jne), siis merel on 2-3 ööpäeva tavaline nonstop ka soolona sõites, maismaal mitte kunagi! 

Ehk olles see suvi 48.hooaeg avamerel purjetajana, on mul suhteliselt selge arusaam ka maismaaa automajarändajate muredest. Ja kuna meil on väga konkreetsed kokkupuutepunktid ja ka kohad, siis ka teise poole tekitatud probleemidest kohalikele elanikele. Ikka tuleb 2-3 päeva tormivarjus istumist või tuule ootamist ette, siis võtad aega kohapeal konnata ning näha ka probleeme ja kui oled veel suhtleja ka (mida ma vist olen) siis saab kohalikus kõrtsus tihtipeale päris palju teada  Ja ka see on meie vahe: purjetaja ongi kohapeal aga need automajad kaovad varahommikul alati ära. Ma ju NÄEN, kuidas enamus ratastega majadega liiklejaid tegelikult mitte millestki ei huvitu! Käib lõputu tormamine, lõputu pealiskaudsus. Ja nad ONGI kohalike jaoks KASUTUD ja "reostavad" pigem transpordivõimalusi kui toovad midagi kohapeale sisse. Ja kui midagi tarbitaske, on see rahvusvaheliste konglomeraatide pakutav bensujaamadest ketipoodideni, kus ikka otsest kasu kohapealne ei saa. Aga müra, tolm, täis üleveopraamid, uimerdavad putkad käänulistel teedel jne jääb. Mina tõmban purje üles ja mind pole järgmise sadamani ei näha ega kuulda...

[v6sa]

...
konkreetselt minu lähteülesande üks punkt on Le Mans'i 24h sõidul käimine, mis toimub alati juuni alguses, seega ilmselt tuleb lihtsalt kõvasti soojustust seintesse laduda ja leppida, et kuudis on päeval palav ja öösel heal juhul talutav.

Aga kui kellelgi on mingeid ägedaid mitteteoreetilisi ideid või lahendusi, siis loeks huviga.

Kui pikalt koha peal seista tuleb? Sõidu ajal jahutab auto ju ise ennast maha. Seisuajal võiks kuumaks minna.

Soojuse kogumist vähendab tõhusalt "topeltkatus". Ehk tõmbad õhuvahega valge koormakatte matkaka katusele peale parkimise ajaks. Tuult säärased aretised muidugi ei talu. Vihma ka mitte. 

Kaks heledat katuseboksi katavad ise juba pea poole katusest ära. Kui kõrgus kannataks... Esiklaasile peegeldavad katted ja püstakendele pimendusrulood on ilmselt juba käigus.

Kui veel säästlikult sooja uksest sisse lasta, saab üsna vähese jahutamisega hakkama. Päikest võiks seal ka olla päris hästi ehk paneelid toodavad kenasti. Tumedaid paneele ei või siis otse vastu kuudi katust panna - lähevad kuumaks. Kui ruumi on, siis eraldi raamil õuetõstetav ruutmeetrine paneel oleks ilmselt üks variant.

Vett seal ilmselt võtta pole, aga veega väliskesta jahutamine töötaks ka päris hästi.

Euroopas vist tundide kaupa parklas lõksuvale mootorile hea pilguga ei vaadata?

[margus61]

Täpsustaksin oma algatatud arutelu, et ülesande püstituses oli fraas 'sõidu pealt', sellel masinal valdavalt 1600...1900 rpm. Pliiaku peaks kannatama 0,3C kuigi viisakas kohtlemine oleks 0,1C. Ja 30A peaks genekast jaguma küll kuudi laadimiseks, et 3,3 tunniga täis saada. Alul ilmselt litsub rohkem ja lõpus vähem, kui pinge piirajas, aga jätaks selle suurusjärgu hindamisel ka kõrvale. Aku pinge tundub ka oluline, nimipinge ikka 12V, nagu vaikimisi eeldatud.

Teen ise ka argliku katse.
Liiter diislit annab ca 45 MJ/kg = ca 45*0,8 =36 MJ/l allikas.
Mootori kasutegur millegi ringiajamiseks ca 35% allikas.
Generaatori kasutegur ca 50% allikas.
Ehk liitrist saab ca 6,3MJ *0,35 *0,5 = 1,1 MJ elektrit. 1,1 / 3,6 = ca 0,3 kWh allikas.
Aku 1,2 kWh / 0,3 = ca 4 liitrit diislit kulub, kui õigesti läks. Ärge hullusti materdage, viimane katse oli kole ammu...