[v6sa]

See on nüüd küll arusaamatu hala. ... Pealegi elab rõhuv enamus maaomanikest iseenda krundil ja maamaksu tõus ei puuduta. 
...

Moderaatori rõõmuks siis külmalt ja kainelt uuesti.

Üldine hämming, miks just nüüd ja miks just sellistel (selgelt kinnisvaraärikate poole kaldu alustel) on täiesti arusaadav. Maa viljelusväärtust (mis on ainus reaalset tähtsust omav)  ei arvesta see hindamine teadaolevalt mitte kuidagi. Küll on rehkenduses see kinnisvaraarenduslik potentsiaal õige tugevasti. Ainus loogiline selgitus on soov kinnisvaramaksu aluseid paika saada. 

Ma siiski julgen arvata, et kodualuse maa vabastusega kinnistuid on mitte üle poole koguarvust ja selgelt alla poole pindalaliselt. Minu maa näitel vaid 2,3%. Ehk isegi, kui jäetakse muutmata senised vabastused (mis on ülimalt vähetõenäoline), siis 97,7% läheb koos naha ja karvadega maksutõusu alla.

Ma muidugi ei eeldagi, et kodutud üürnikud või juurteta uusasumilised üldse aru saaks mitmendat põlve samal maatükil elava inimese murest, saati mõistaks seda.

[hobiautod]

Üks tark onu ütles hästi, et maa on ainus asi mida ei saa riigist välja kantida.

https://www.err.ee/1608775873/arakas-kin...maksustada

[Peeter2]

See on nüüd küll arusaamatu hala. ... Pealegi elab rõhuv enamus maaomanikest iseenda krundil ja maamaksu tõus ei puuduta. 
...

Moderaatori rõõmuks siis külmalt ja kainelt uuesti.

Üldine hämming, miks just nüüd ja miks just sellistel (selgelt kinnisvaraärikate poole kaldu alustel) on täiesti arusaadav. Maa viljelusväärtust (mis on ainus reaalset tähtsust omav)  ei arvesta see hindamine teadaolevalt mitte kuidagi. Küll on rehkenduses see kinnisvaraarenduslik potentsiaal õige tugevasti. Ainus loogiline selgitus on soov kinnisvaramaksu aluseid paika saada. 

Ma siiski julgen arvata, et kodualuse maa vabastusega kinnistuid on mitte üle poole koguarvust ja selgelt alla poole pindalaliselt. Minu maa näitel vaid 2,3%. Ehk isegi, kui jäetakse muutmata senised vabastused (mis on ülimalt vähetõenäoline), siis 97,7% läheb koos naha ja karvadega maksutõusu alla.

Ma muidugi ei eeldagi, et kodutud üürnikud või juurteta uusasumilised üldse aru saaks mitmendat põlve samal maatükil elava inimese murest, saati mõistaks seda.

Kui maad on nii palju, et see maksustamisele kuulub, samas ei too see niigi palju pappi sisse, et maamaks ära maksta, siis tekib küsimus, et milleks üldse? Maamaksu mõte võiks olla muuhulgas majanduse elavdamine, et selle maaga ka midagi tehtaks.  Sai välja toodud, et maa maksustamishind oli 21 aastat muutmata. Äkki tahad ka nõukaaegsel tasemel üüri maksta?

[mossepower]

Üks tark onu ütles hästi, et maa on ainus asi mida ei saa riigist välja kantida.

https://www.err.ee/1608775873/arakas-kin...maksustada

Siin tuuakse välja veel üks väga hea asjaolu, mis meie riigis paljude teistega võrreldes hästi on, et meil hinnatakse ainult maad ja mitte sellel olevat metsa või kinnisvara. Nt. kinnisvara väärtuse järgi hinda võttes oleks eelpool näiteks toodud 870 000 eurisel krundil asuvad 5-kordse hruštovka kogu elamispinna väärtus ca. 6.6 miljonit eurot kui võtta keskmiseks praegune pigem madalapoolne elamispinna hind antud rajooni vanades kortermajades, 2000 eur/m2. Ja uute majade puhul oleks olukord veel rohkem omaniku kahjuks kinnisvara hinna arvestuse korral, kuna nt. sama hruštovka lähedal olevates uutes kortermajades algab elamispinna m2 hind 3500 eur juures.

Ja eks nt. Tallinnas oleks vastavad hinnad ja hinnatõusud kindlasti veel kõrgemad nii, et tasub olla vahel ka õnnelik selle üle, mis tegelikult (veel) hästi on.

[lamjak]

Ühes teises foorumis on veidi käsitletud, kuidas maamaksu muutus üle Eesti jaotub:

Värviline pilt maa hinna muutusest

Kui palju hakkavad omavalitsused pärast maa ümberhindamist maamaksu saama?

[v6sa]

Kui maad on nii palju, et see maksustamisele kuulub, samas ei too see niigi palju pappi sisse, et maamaks ära maksta, siis tekib küsimus, et milleks üldse? Maamaksu mõte võiks olla muuhulgas majanduse elavdamine, et selle maaga ka midagi tehtaks.  Sai välja toodud, et maa maksustamishind oli 21 aastat muutmata. Äkki tahad ka nõukaaegsel tasemel üüri maksta?

Kust see teadmine nüüd tuli? Palun tsiteerida, kus minu tekstis on kirjas võimetus maksud ära maksta. Või mitte mõelda asju välja!

Et teatud kontingendi arvates ongi iga asja ainus väärtus selle müügiväärtus, olen ma juba harjunud. Liiga head elu elame.

Samas tulebki ka sellest seisukohast aru saada meie praegusel kõikesallivuse ajastul: maailma linnastumise tase 58 % ja see kasvab. Linnades aga ongi valdavalt üürnikud, omanikke on linnainimeste seas vähe. Sest maa on arutult kallis. Kusjuures see väärtus on ju kujuteldav -  inimesed on oma peas mõelnud sellele külge arutu väärtuse. Mitte mingi füüsikaliselt mõõdetav põhjus ei tee Tornimäe maad miljon korda kallimaks, kui samade omadustega põllulappi kuskil Valgamaal.

[ounou]

Et teatud kontingendi arvates ongi iga asja ainus väärtus selle müügiväärtus, olen ma juba harjunud. Liiga head elu elame.

Ma mõtlen just vastupidi, et see on vaese inimese mõtteviis, et igal asjal on kõige tähtsam rahaline kasu.

[mossepower]

Kui maad on nii palju, et see maksustamisele kuulub, samas ei too see niigi palju pappi sisse, et maamaks ära maksta, siis tekib küsimus, et milleks üldse? Maamaksu mõte võiks olla muuhulgas majanduse elavdamine, et selle maaga ka midagi tehtaks.  Sai välja toodud, et maa maksustamishind oli 21 aastat muutmata. Äkki tahad ka nõukaaegsel tasemel üüri maksta?

....Sest maa on arutult kallis. Kusjuures see väärtus on ju kujuteldav -  inimesed on oma peas mõelnud sellele külge arutu väärtuse. Mitte mingi füüsikaliselt mõõdetav põhjus ei tee Tornimäe maad miljon korda kallimaks, kui samade omadustega põllulappi kuskil Valgamaal.

Teema läheb muidugi veits lappama, aga mingil määral on siiski maa- ja linnakinnisvara hinnavahe seletatav ülejäänud elamiskulude suuruse ja mugavusega. Maakohas on elamispinna ruutmeeter märkimisväärselt/kordades odavam kui analoogsel kinnisvaral linnas. Samas maal elades lisandub igapäevane ajakulu linna tööle- ja tagasisõiduks, kütusekulu jms. kõrvalkulud, mida linnas elades sellisel kujul ei ole.
Siin mõni aasta tagasi vaatasin kõrvalt otsustamist-arvutamist, et kas osta korter linna või maamaja 40 km linnast välja. Valituks osutus maamaja ja kahe autoga linnas tööl käimine. Maamaja laenumakse + kahe auto kütus tuli palju odavam kui oleks olnud linnas korteri laenumakse. Nüüd kui autokütus läks kallimaks, siis optimeeriti 2 auto paralleelne kasutus pigem 1 auto ja ühistranspordi peale nii, et korteri laenumakse ei ole tagantjärgi tarkusena veel mööda läinud. Samuti tõusev Euribor tõstab üldsummas vähem madalat maamaja laenumakset kui alternatiivset linnakorteri kõrgemat makset.

Kuna tasuta lõunaid pole olemas, siis niimoodi üht- ja teistpidi kompenseerivad ja tasaarvutavad erinevad kulud teineteist linna- ja maakinnisvara vahel. Ühel juhul konkeetsed elamispinna kulud kallimad, teisel juhul kõrvalkulud kallimad.

[PlyVal64]

...Pealegi elab rõhuv enamus maaomanikest iseenda krundil ja maamaksu tõus ei puuduta. 
...

...
Maa viljelusväärtust (mis on ainus reaalset tähtsust omav)  ei arvesta see hindamine teadaolevalt mitte kuidagi. Küll on rehkenduses see kinnisvaraarenduslik potentsiaal õige tugevasti. Ainus loogiline selgitus on soov kinnisvaramaksu aluseid paika saada.
...
Ma muidugi ei eeldagi, et kodutud üürnikud või juurteta uusasumilised üldse aru saaks mitmendat põlve samal maatükil elava inimese murest, saati mõistaks seda.

Tegelikult mõjutab viljelusväärtus küll ja päris tugevalt! Üks asi on mulla boniteet, kivisus jne. Elik mullateadus. Sama ka metsal. Teine pool on näiteks ligipääsetavus jms, mis on ikka seesama kinnisvara kolm põhiomadust: asukoht, asukoht ja asukoht! Selle kõigega on arvestatud, seekord on mind küll suudetud päris täpse detailsusega üllatada  Jah, seal on vigu sees, mis tuleks vajadusel endal ära parandada, mis aeg on ju antud. Kui o ntahtmist! Kallimaks saab kergemini, odavamaks vist mitte niiväga, kui just täielikud keelualad pole peal. Metsa puhul on sihtkaitsevöönd või kotkapesa samaväärne majandamatusega.

Aga mis seda linn vs maa puudutab. Siin pole midagi võrrelda. Ja pole ka tegelikult selle mitme autoga sõitmisega võrrelda! Tee mis tahad - see on räige aja ja raha raiskamine! Tahad linna (loeme selleks kesklinna) TARBIDA, mida on ka teatud juhul töö, õppimine, kultuur jne, siis ela linnas! Tahad elada maal, siis tarbigi sealseid võimalusi. Kusjuures omade Sõprade pealt on ju näha, kuidas nad "võõraks" jäävad sest no kes see viitsib sõita! Varem oli jalakäik 2 kilti Järvele, nüüd sõida 40 kilti Kõltsu mõisa juurde, teisel puhul aga mingigi maale karupeesse ja sinna lähed teadlikult kohale. Pikemaks, mitte korraks läbi külla! Ajuvaba raisatud AEG sõitmisele ongi raisatud aeg! AEGA me elus juurde ei saa, raha aga on nii vana asi, et seda peaks kõigile jaguma  Mingi aeg on loomulik kulu, näiteks 30 minti. Tund päevas omades mõtetes. Maal tähendab see 25 kilti järgmine asula, linnas kuni 10 kilti. 30 minti on mul rongi ja trammiga näiteks Vanasadam. Samas on tänaseks arvuliselt enamus töökohtadest linnast välja kolinud, ainult teenindussektor mille alla panen ka kauplused, on veel linnas. Kui töötada linnaserva tehnoparkides, siis ei ole tõesti mõtet ajuvabat hinda Tornimäe korteri eest maksta   Kuna vaikselt on ka haridus ja teenindus järgi kolimas, siis seda enam.

[Peeter2]

Kui maad on nii palju, et see maksustamisele kuulub, samas ei too see niigi palju pappi sisse, et maamaks ära maksta, siis tekib küsimus, et milleks üldse? Maamaksu mõte võiks olla muuhulgas majanduse elavdamine, et selle maaga ka midagi tehtaks.  Sai välja toodud, et maa maksustamishind oli 21 aastat muutmata. Äkki tahad ka nõukaaegsel tasemel üüri maksta?

Kust see teadmine nüüd tuli? Palun tsiteerida, kus minu tekstis on kirjas võimetus maksud ära maksta. Või mitte mõelda asju välja!

Et teatud kontingendi arvates ongi iga asja ainus väärtus selle müügiväärtus, olen ma juba harjunud. Liiga head elu elame.

Ma ausalt öeldes ei viitsiks siin rohkem fleimi kütta, eriti kui oponendid taaskord valivad välja enesele sobivad väljendid ja hakkavad nende kallal närima, jättes mugavalt kõrvale tegelikud argumendid. Mõte ei olnud selles, et kellelegi pole pappi, vaid mõtteviisis. Et kas suure maalahmaka pealt peaks üldse maksu maksma või mitte. Ning kas mikroskoopilisel tasemel või mõistlikul määral. Kas jääme oma elukorraldusega aastakümnete taha või käime ajaga kaasas. 

[raulp]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120279...-vaesemaks

Ühe olulisema osana fikseeriti, et kui maade hindamise tulemusena tõuseb elamumaa maksustamishind kordades, siis ei saa maks kasvada rohkem kui 10 protsenti aastas. Regionaalministeerium soovib nüüd aga sätestada, et koduomaniku maamaks tõuseb omavalitsuse otsusel 50 protsenti aastas.

Kas see plaan hakkab kehtima kodualuse , mis oli maamaksuvaba või siis ikkagi igasuguse maa kohta?

[maaks]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120279...-vaesemaks

Ühe olulisema osana fikseeriti, et kui maade hindamise tulemusena tõuseb elamumaa maksustamishind kordades, siis ei saa maks kasvada rohkem kui 10 protsenti aastas. Regionaalministeerium soovib nüüd aga sätestada, et koduomaniku maamaks tõuseb omavalitsuse otsusel 50 protsenti aastas.

Kas see plaan hakkab kehtima kodualuse , mis oli maamaksuvaba või siis ikkagi igasuguse maa kohta?

Täna on kodualuse maa maamaksuvabastus. Tahetakse anda KOV-le otsustusõigus, kas see maksuvabastus kehtib edasi või mitte
Täistekst:
https://www.agri.ee/uudised/ministeerium...maaramisel

...
Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. „Praegu on see piir 10% aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50% aastas,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Alates 2026. aastast soovime aga anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50% piirmäär ära ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle: kas seda vähendada, jätta samaks või vajadusel tõsta,“ selgitas minister.
...