[Janka]

Ma loen ja mõtlen ja katsun nuputada, et millega putka autor igapäevaselt leiba teenib... Ja kas üleüldse mingisugusedki elementaarsed ehitamise alased kogemused puuduvad? 
Vbl oleks mõistlik leida see tunnike vaba aega, et kuskilt pärisobjektilt läbi käia ja vaadata, kuidas need vaheseinad valmistatakse, et saada aimu vähemalt, et millest need valmistatakse?
Ja et kuidas nende külge kinnitatakse kraanikausid ja äravoolud ja muudki furnituurid selliselt, et need ka sinna koos seinaga õhu külge kinni jääksid, mitte esimese küünarnukiga toetamise või -tõmbetuule peale koos seinatükiga põrandale ei prantsataks...
Päris-päriselt ei näe mingisugust mõtet siin hakata seletama, et kuis ja mis, sest poolelioleval objektil natuke ringi patseerides saab minu arvates kõige parema pildi kätte, kuidas n.ö. sitast ja savist ehk siis lötendavast karkassist ja mingisugustest pudi- või kipsplaatidest on võimalik ehitada asju, mis asjatundmatu korralikult ära petavad ja viisaka ekspluateerimisega on võimelised ajahambale vastugi pidama.

[Kult]

Ehitaja pole, aga arvamus on ikka. Ise tegin tööruumidele seinakarkassi 100x22 lauast, 50 peno vahele, panin ka 100 villa mõnda kohta, aga sellega jama, peno iga kell parim valik(minu jaoks). 
 On seinas nii suur keraamiline kraanikauss kui ka veeboiler ja pole veel ära kukkunud(10-s aasta jookseb) ja kõik saavad kasutust pidevalt. Ei mäleta aga kindlasti sai raskematele asjadele mingi tugi pandud karkassi sisse, pinnakatteks on katuseplekk.
  Osadel ruumidel on vaheseinad tehtud nii et saab 1.2x2.4m peno täpselt karkassi vahele pista ja lagi üldse 1.2x3.0m penost, siis vähem vahutamist.

[Janka]

Umbes midagi sellist:
   

Foorumi formaat ei luba parema resoga pilti postitada kahjuks ja tegusamat pilti hetkel võtta pole,  aga aimu peaks saama, et millise sammuga võiks karkass olla ja milliseid materjale võiks sellise õrnukese rajatise juures kasutada, et koost seal sees ja väljas toimetades natukenegi füüsilisele koormusele vastu peaks.

[edvard]

Puitkarkass ja EPS , no ei käi kokku , vahuta kuidas või palju jaksad - puit liigub / mängib ja tekivad praod soojustusse , pigem puitkarkassi vahele vill , mida raskem ehk tihedam , seda etem .

[muska71]

Puitkarkass ja EPS , no ei käi kokku , vahuta kuidas või palju jaksad - puit liigub / mängib ja tekivad praod soojustusse , pigem puitkarkassi vahele vill , mida raskem ehk tihedam , seda etem .

Kui märjast puidust teha siis nõus,aga seistes kaotab puit mängimise ja ega peno nii rabe ka pole ja makro ka mängib hääste.

[lennumoto]

keskele saab ju 2 roigast panna(mitte 50x50) ja nurgad tehakse nagunii mitmest roikast spets asendis ja kui viimasel pildil olevad torud lähevad pea kohal asuva valamu jaoks(mingi uut tüüpi peapesu süsteem raudselt), siis pole jah sinna keskele ühtegi horisontaalset roigast enam juurde vaja, mis muidu kätepesu valamut hoiaks

[nustu826]

Õhtut

Vajadus oleks uue soojapidava, ideaalis tõstetava garaaziukse järele. Vaja oleks siis sellist kus n.ö. jalgvärav ka sees. 

Aga on ka üks probleem asja juures. Nimelt uks ei saa sisse avaneda rohkem kui ainult 1/3 oma kõrgusest. Sõidab tõstukil olevale autole sisse(tõstuki liigutamiseks võimalust ei ole). Siit ka siis küsimus teadjamatele, et kas on olemas ka mingis osas väljapoole avanevat tõstust. See peaks ilmselt olema siis ühes tükis, mitte paneelidega. Või teine asi on ülestõstetav lükanduks. Aga kas sellist asja mõistliku hinna eest üldse olemas on....

Hetkel on kasutuses tavalised metallraamiga tiibuksed, aga nende juures ei oska ma välja mõelda kuidas saada sajaprotsendiliselt soojapidavaks uste alused ilma põranda(uus betoon) ja õue(asfalt) vahele astet tekitamata. Hetkel all kummiribad, aga need ei taga soojapidavust. Samuti talvisel ajal uksi kinni/lahti tehes veavad lumesodi garaazi sisse. Kuigi sama teeb ilmselt ka täies tükis tõstuks.

[PlyVal64]

Siis pole pääsu voldik-ustest. Plusspoolena saab ukseavas seinapaksuse jagu ruumi juurde. Variant 2 on vanakooli täis-tõsteuksed kus tõesti saab selle 1/3 osaga hakkama aga... A'la kõik maa-alused garaged jms. Aga SOOJAKS ei saa mitte ühte ainsamat garaažiust põrandas. Küll saab asja paremaks uksealuse põrandasoojendusega! See "külmasild" oli, on ja jääb sinna, pori ja jää ka, meie kliimas eriti. Ja ma ei tea mitte ühte tegelikutl sooja pidavat suurt garaažiust! Siis peab olema topeltuks.

[muska71]

Niipalju kui mina neid tõsteuste väikseid käiguuksi vaadanud olen kõigil lendab kärbes ukse vahelt läbi ehk soojapidavust ei ole mõtet unistada...

[Marko]

https://www.youtube.com/watch?v=kHf9gWiB3WA

Midagi sellist ilmselt. Paar- kolmkümmend aastat tagasi olid levinud uksed, millel hinged ülaservas ja voltimine 1/3 ülaservast, alumine 2/3 sõitis kahe rullikuga mööda uksepiita üles. Kiire otsimine ei andnud tulemust kahjuks.
Tundub tänapäeval olevat erilahendus juba, seega rahakott peab puuga seljas olema.

[isandpauk]

Mis garaaz see selline on, et auto tõstukile mahub aga ukseava siseküljele paigaldatud ust ei saa liigutada üles ja siis lae alla? Ehk selle 20cm ikka leiad seal lae all. Jalgvärav on kahjuks täiega külmasild ja sõltuvalt küttest on talvel nii ukseraam kui leng kas märg või härmas.

[PlyVal64]

Niipalju kui mina neid tõsteuste väikseid käiguuksi vaadanud olen kõigil lendab kärbes ukse vahelt läbi ehk soojapidavust ei ole mõtet unistada...

See on ju vaid 1% murest  Nimetame ventilatsiooniks.
Aga kui tõsimeeli arutatakse täna juba POOLEMEETRSITE seinte üle, siis kuidas saab olla 5 senti paks "juudiplekist ja makrofleksist" liikuv ja mingite liigenditega uks soojapidav??? See pole ju klaaspakett- avatäide vaakumis, inertgaasiga jne. Ja siis on ka soojaarv ikkagi märgatav. 
Ma pole kohanud isegi piisavalt pädevat tavalist välis-tiibust, mis oleks soe! Ka need tuhadetes maksvad edevad uksed, kui õues on -30, siis on need jääkülmad, härmas, lingid ja hinged on jääs jne. Penoplastist hingesid ja lukke ju pole  See pole Biolani prill-laud välikemmergus. Aga praegu räägime tohutust liikuvast avatäitest!!! Vaid ja ainult topeltuks ja/või tuulekoda. Sees soojaks ajaks moodne tõsteuks ja talveks väljas paksud-rasked vatti täis tiibuksed. Siis saab selle külmakiirguse ja tuulepuhke/õhulekke tõesti minimaalseks ja võib ukseaugu isegi "soojaks" tituleerida.

[meli666]

Töö juures targad insenerid tegid analoogse ukselahenduse. Telfri tala sees ees, pluss telfri liikumine ja ega palju just võimalusi ei ole.
Lõunamaal on hea lahendus, aga meie talves täielik piin. Masinate rattad sõkuvad lume ukse ees kinni ja no ei käi mitte need uksed. Pidev jäärauaga tampimine ja soolatamine. Kui ehk asfaldisse kütte paneks, oleks pointi.


Kui ikka ei taha, et väljapoole avanev uks lund pühiks, siis see lahendus peaks hea olema. Hind ilmselt ka.

[Mart Laanelepp]

Sellised garaaži uksed on ka kus siin on ukse juures "rullis", viin homme töö juures pildi teha, aga see rull võtab ka omajagu ruumi. Meil on kitsa koridori külje peal tõstuks.

[muska71]

Aga kas tavalise tõsteukse neid küljerenne ümber ei anna teha,et uks lae all oleks?On ju olemas tavaline keeramine ca 90 kraadi,on ka ju olemas rennid mis viivad ukse ca 45 kraadi nurga all mööa viilkatuse sarikaid jooksma.

[A.V.S.K]

See parem variant, 50x100 prussidega?
Prusside vahe 550mm:
Plaanis kasutada villa mõõtudega: 100x565x1000mm
Ehk siis 565-550 = 15mm.
On see 15mm villa laiust liiga palju karkassi vahele surumiseks?
Tavaliselt jäetakse 10mm, et tihedalt istuks. Kuna prussid võivad olla ka kõverad jne..

Põrand karkassi all on betoonpõrand. Kas puhkeruumi karkassile tuleb panna niiskusetõket põranda alla või ei?
Kas põrandale sobiks ka vill või parem penoplast panna?



Betoonseinte ja põrandapoolsed prussid lähevad loodis naeltüüblite või ankrutega garaazi betoonseina/põranda külge kinni.
Liikuda pole neil mingit võimalust enam. Sestap ei näe mõtet karkassile lisatugevduse tegemist.

[Janka]

See on garaaži puhkeruum, eksole. Mitte eluruum.
Kui mu arvamus midagi loeb, siis jätaksin isegi need laagid sinna põrandale panemata. Kui betoon on sinu arvates kole, konarlik ja kare, siis tee tasandusseguga üle ning poleeri peegliks.

Ahjaa!
*Millega seda kuuti kütma hakkad? See mõtle välja, sest korstnale tuleb kuskile ka läbiviik teha, kui tuleb ahiküte.
**Ja valamut tahtsid ka sinna ju! Äravoolu pead enne välja nuputama ja midagi pooleldi paika vedama enne kui karkassi jalgu sätid. Vbl pead põrandat veel lammutama hakkama...
Samuti mõtle läbi, kust ja kuidas vee sinna valamusse saad. Seda pead tegema ennem kui villaga pusima hakkad.

[Tegelane5]

Samas, igasugu nõukaaegsed furgoonid jne küll 5*10 puitsõrestikuga polnud? 5*5 sõrestik ning peno vahele liimituna ning OSB vähemalt ühel küljel võiks päris tugev jääda. Ainuke asi et müra selline kunku küll ei isoleeri ning lagi võiks vähe tummisemast materjalist olla.

[aavu]

Elu näitab, et selliste kuutide katusele hakkab kogunema poritiibu, uksi ja muud varandust, mida täna vaja pole aga tulevikus .... . tavaliselt lähema 50 aasta vältel ei läinudki vaja. 

Sestap lagi võiks tugev küll olla, et inimene läbi ei astuks laest.

[ivoalaska]

Kevadel tegin enda garaazi puhkeruumi. Põranda soovitaks kindlasti plaatida või miski muu korraliku kattega teha, hõlbustab koristamist oluliselt.