[ronny25]

Ma just eile käisin Tartus. Muidugi sõitsin terve tee püsikaga. Sõidujälg oli ilus soolaniiske, pidamine väga hea. Korra tüli künka tagant välja ilmunud auto tõttu möödasõit ka katkestada, kannatas pidurdada ikka väga tugevalt, ei olnud libe lamelliga. Aga väga paljud tiksusid igaksjuhuks 80ga + veel pendeldasid ka. Ja just neist hakkavadki ju möödasõidud pihta, mis ongi ju kõige suurem õnnetuste põhjus. 
Ma olen vägagi nõus, kui on reaalne plöga kiht tee peal, sõida vaiksemalt, aga puhta sõidujäljega võiks 90 sisse saada ju

[gruppen]

Ma käisin ennist Jädiverest läbi, küünalde järgi otsustades juhtus see kõik sellises kohas, kus tee on reaalsuses umbes nelja rea laiune (mõlemad suunavööndid pluss kiirendusrada Pärnu poole pluss laiad servad). Nii, et väga kummaline. Mis pole aga kummaline on see, et jätkuvalt rallitakse suvekatega ringi ja kuigi Via Baltica ujus täna soolast siis järgmise kategooria teedega tegeleti lõuna paiku ning seal oli mul küll naeltest abi. Sealt veel madalamale minnes on aga tee selline nagu ta parasjagu on... üldiselt on pärast selliseid pauke mõned päevad liiklus rahulikum.

[ZIL 131]

Norra. Reka Scaniaga igas võimalikus asendis piloodiga. Veosilla rehve läheb aastas 3 - 4 komplekti 

[YYYY]

Minu aastate tagused sõidud olid talvises Norras ainult jalaga. Tänu piloodile pidin kord libedaga kuristikku uhama ja sellest piisas. Ma kindlasti nõrgema närvikavaga kui austat ZIL 131, sest ega ma talvel põhjas sõiduga ära ei harjunud. Ikka oli vaikne sabin sees.

[Daff]

Teen praegu tassikest kohvi ja mõtlen selle piloodi kasutuse peale. Just parklas sai 1800km täis ja peale kohvi jääb veel üle kahesaja koduväravani.
Piloodiga sellest mingi osa baani peal tuldud aga kuna liiklus on selline loominguline tegevus siis kipub ta enamuse ajast segama rohkem. Öösiti või hõredama liiklusega siis küll on abiks.

Suurega sama lugu. Paned küll piloodi peale aga mingi hetk avastad, et ikka toimetad jalaga. 
Need uued topograafilise piloodiga autud lihtsalt ajavad su hulluks kui kogu sõidu jätad piloodi hooleks. 
Piloot on sel juhul hea kui on möödasõidu keeld pikalt ja ees tiksub Girteka ukrainlane 75-80. Siis paned kõik reahoidjad ja pikivahed ja kõik muu mudru sisse ja teed võileiba või trükid AM foorumisse mõne kommentaari. Auto ise majandab kuni seismajäämiseni.

(Kui panna istme peale tungraud ja coka pudeli lükkad roolile harude vahele võid üldse voodisse visata.Nii palju pead vaatama, et kui auto seisma jääb siis pead 2sekundi jooksul"rooli taha jõudma" muidu laseb pidurid lahti ja siis tuleb jama.
Üks eesti kotkas katsetas ja filmis. Pani juutuubi selle kino üles ja boonusena  lasti lahti ka.)

Aga ma ei kujuta ette kui sõita mingit kõverat teed mägisel maastikul piloodiga.
Veitsa ohtlik tundub.

[honkomees]

... Aga ma ei kujuta ette kui sõita mingit kõverat teed mägisel maastikul piloodiga.
Veitsa ohtlik tundub.

Pole mägesid vajagi, meil Haanja ja Otepää kandis ei suuda mina küll püsikaga sõita, imelik/hirm hakkab kui auto läheb kurvi sisse kiirendusega, ise ikka kurvi sisenedes väike pidur ja raadiusest väljumiseks gaas põhja kurvi keskel. Libeda peal ka see vägisi autot kiirendav piloot ajab hirmu nahka ... Ainuke hea asi püsikal on sirgel trassil tahtmatut kiiruseületamist vältida.

[Aare R.]

Jutt täiesti õige, just see, et piloot hoiab ju salvestatud kiirust ja ta ei käitu nii, nagu ksf honkomees kirjeldas, et enne kurvi laseks hoo maha, see ju hoiab gaasi kogu aeg peal.
Ja mis mägedesse puutub, siis on ju seal Haanjas ja mujal Lõuna-Eestis ka piisavalt mägesid-künkaid, et mitte katsetada. Norras sõites ei kasutanud ma ka mägistel aladel ja samuti ka võõrail teedel kunagi pilooti. Ega seal polegi neid teidki väga, kus väga pikalt üldse pilooti kasutada saad, kui siis ainult ida-l
lääne suunal E18 Örje piirist kuni Kiristiansandini ja sedagi vaid kiirtee osal (praegu peaks Oslost väljaspool need teed vist juba enam-vähem kõik neljarealised olema ja põhja-lõuna suunal Svinesundist kuni Lillehammerini. Kui Oslost läbi minna, tuleb nagunii sõltuvalt kellaajast rahulikum sõit. Muudes piirkondades välistab piloodi kasutamise maastik, teed ja liiklus. Ja mis siin Eestis teismoodi on? Püsikiirushoidja on hea asi küll, aga minu meelest veidi ülehinnatud, eriti nooremate juhtide seas.
Kaks positiivset asja siin välja toodi- uuematel-targematel eessõitja "tuules" püsimise võimalus ja teiseks kiiruse fikseerimine kiiruseületamise vältimiseks.
 
Teelt välja panemiseks polegi lund-jääd vaja, piisab ka järsem kurv+ suvisel ajal märg tee. Ise küll pole ka seda katsetanud, aga honkomehega nõus- päris ebameeldiv on.

[ZIL 131]

Scania R540. Viis minutit pikk ajaviide e mõttetu muuvi. Selle ajaga veel mäkke ei jõudnud. Sai veel 7. käik rauda raiutud ja kiirus langes 27 km/h. Jälgige kogukaalu, küttekulu ja veosilla koormamist.
https://www.youtube.com/watch?v=IGNAth6HsM8&ab_channel=O2175

[Aare R.]

Ma olen näiteks Oslofjordtunnelis ka piloodiga üles roninud, kui pole viitsinud jalga põrandal hoida  Mäest üles ronides pole vahet ju, kuidas gaasi põhjas hoida, iseasi muidugi, kuidas keegi harjunud veojõudu tunnetama on. Aga ei, ZIL131, ära valesti aru saa- ma ei kritiseeri sinu sõiduvõtteid, eks igaüks ise teab, kuidas talle sobib.

[Kult]

Videost jäi silma ulme kütuse kulu, lõpus oli üle 200l/100km, keskmine ka üle 50, pole kunagi Norras käinud, ju ongi selline mäest üles alla kogu aeg.

[hulgus]

Videost jäi silma ulme kütuse kulu, lõpus oli üle 200l/100km, keskmine ka üle 50, pole kunagi Norras käinud, ju ongi selline mäest üles alla kogu aeg.

ot. Nii on, ka kergema ja kiirema sõidukiga, saab ronides ka (hetkeks)280l/100.le ette võluda, aga kõik mis ües läheb, tuleb ka teiseltpoolt alla... Kui õnnestuks see laskumine ilma pidurdamata läbida, siis oleks tõusul kulutatud kütus väga kasulikult kulutatud. Näitena toodud Norras on tavaline, et läände, ehk mere poole minnes (mitme)kümneid km. lauge tõus ja fjordides järsk langus, kuhu kulub nii kütust kui pidureid. Tagasi sõites saab laskumisel kümneid kilomeetreid kütust kulutamata veereda.

[ZIL 131]

Minu töö, kaks ringi päevas:  https://www.google.com/maps/dir/Salten+v...447746!3e0
Päeva jooksul mitukümmend kilomeetrit kitsastes tunnelites teed jagades "rekajuhtidega", kes ei tea, kui kõrge on tema reka, kus ta asub teel jne.

50 + tonnise rekaga pidurita laskuda mäest. bõrr
Jätkumuuvi. Siin päris 280 liitrit sajale ei tule.
https://www.youtube.com/watch?v=8SQSjif1ltU&ab_channel=O2175

[Vetu]

Minu töö, kaks ringi päevas:  https://www.google.com/maps/dir/Salten+v...447746!3e0
Päeva jooksul mitukümmend kilomeetrit kitsastes tunnelites teed jagades "rekajuhtidega", kes ei tea, kui kõrge on tema reka, kus ta asub teel jne.

50 + tonnise rekaga pidurita laskuda mäest. bõrr
Jätkumuuvi. Siin päris 280 liitrit sajale ei tule.
https://www.youtube.com/watch?v=8SQSjif1ltU&ab_channel=O2175


Sorry OT pärast aga kuidas autu väljast ära tunda kui nägema peaks juhtuma? Ma kiman ka seda lõiku oma punase transitiga kevadeni vähemalt hetkeseisuga kui tahan vahepeal linna minna. Objekt Oppeid aga baas Bodøs. 
 

[Aare R.]

ZIL131, vaatasin, et su marsruudile jääb ka Fauske ja mõtlesin, et äkki Öivind Jenseni autoga uhad, aga vast mitte, neil on mootorid veel suuremad olnud.
Vabandan, et mõistusevastastest manöövritest ei räägi, aga lihtsalt pidin küsima. 
Norrast rääkides- mäletan, et E6-l oli üks lõik, kus täiskoormaga poolhaakega autoga sai ca 10km sõita ilma pidurit ja gaasi puutumata. Kiirus ei olnud küll päris ühtlane, eks ta seal 10km piires kõikus, tee oli üles-alla-üles-alla jne ja piisavalt sirge, aga kuna olin seal too hetk üksi, sai seda katsetada. Bardufossi kandis see lõik oli.

[ZIL 131]

Øyvind Jensen Termotransport AS juht on naaber. Joodik situb kuseb täis ennast. Ei ole midagi teistmoodi siin Norras, kui Eestis
Muidu elan Fauskes. Rekaga käin Fauskes vaid pesulas ja services.

[hobiautod]

Kas te omavahel PS. Is ei saa arutada kes kus mis kell ja millises Norra osas on mis värvi autoga. Mul on täna lihtsalt fekaal päev olnud. Mölisen niisama.

[Aare R.]

Hobiautod, sa ei tundu tõesti selline nokkija olevat, saame aru- meie poolt väike arutelu lihtsalt. Minul näiteks on küll huvitav kuulda minu jaoks suht võõraste "kultuuriruumide" kohta nagu näiteks ksf Daff räägib. Veidi küll näpitud, aga siiski, 46 kraadist termomeetrinäitu pole ka paljud näinud (mis sulle, ZIL131, võibolla päris võõras pole). Lootsin küll -50 ära näha. 
Härra hobiautod- eks meil kõigil on vahel sitad päevad. Kõik arusaadav.

Teemast rääkides- meie vastasõuele lohistati üks "käpik", millele lajatas Pärnus Ehitajate teel sisse üks Hilux- vähemalt minu meelest on see punase tule värk ikka täiesti hulluks läinud.

Oli omalgi juhus, kui kõrvaltänavalt üle Ehitajate tee minnes oli minu ees oleval autol ees reaalselt roheline tuli, aga peateel läks vahetult enne tema liikumahakkamist nina eest üks poolhaakega PL-LT-LV vms- loomulikult 70 tsoonis põhjagaasiga, mida Via Baltcal muidu ei näe. . Sekund ühelt-teiselt poolt ja...
Täiesti haige värk!

[Kalts]

Hobiautod, sa ei tundu tõesti selline nokkija olevat, saame aru- meie poolt väike arutelu lihtsalt. Minul näiteks on küll huvitav kuulda minu jaoks suht võõraste "kultuuriruumide" kohta nagu näiteks ksf Daff räägib.

Sama siin, elan oma mullis kuigi vahel on seda raske teadvustada ning tihti on AM-i teemaväliseid heietusi huvitav lugeda. Võiks isegi öelda, et kui neid aeg-ajalt pinnale vupsavaid heietusi poleks, siis jääks nagu midagi puudu. Võib ju rääkida müra ja signaali suhtest, aga kes või mis paneb paika mis on signaal ja mis müra...

[MeelisV]

Ka pildilt näha kui sile oli vähemalt üks rehv. 

https://www.postimees.ee/7672063/ida-vir...ra-kulunud

[zazik]

Ka pildilt näha kui sile oli vähemalt üks rehv. 

https://www.postimees.ee/7672063/ida-vir...ra-kulunud

ERR-i piltidel veel paremini näha. Ja arvestades seda, kuidas antud rehv kulunud oli (väljast täitsa sile, sees mõnevõrra mustrit alles) võib arvata, et tagarataste haardumine teepinnaga oli täiesti olematu.