[vootele]

Või siis osta 3F genekas ja teha sinna juurde elektoonika, mis võrdleb faasinihet võrgu ja geneka vahel ning ajab selle nulli.

[olli]

Või siis osta 3F genekas ja teha sinna juurde elektoonika, mis võrdleb faasinihet võrgu ja geneka vahel ning ajab selle nulli.

Ma ei näe realistlikult kuidas see võimalik oleks. Esiteks kuidas tavalisel genekal pinget tõsta ilma sagedust paigast ajamata. Selleks, et võrku müük toimuks, peab generaatori pinge olema suurem kui alajaama pinge pluss pingekadu genekast alajaamani. Ja just niipalju suurem, et võrku läheks generaatori nominaalvõimsuse jagu voolu. Ja seda pinget on vaja reguleerida kui muutub koormus võrgus, et genekat mitte üle koormata. Näiteks kui naabrimees oma sae sisse lülitab, mis kogu su toodetud elektri ära kasutab, siis ei tohi su pinge enam alajaama pingest suurem olla. Teiseks, kuidas tagada geneka momentaalne võrgust eemaldumine katkestuse korral. Vastasel juhul kooleb genekas lihtsalt ülekoormuse kätte ära või siis viletsamal juhul muutub eluohtlikuks riket parandama asuvale brigaadile. Kolmandaks, kuidas seda kõike monitoorida olukorras kus genekas on võrguga otse kokku ühendatud. Ei saagi. Ja neljandaks, kuidas saada Elektrilevilt luba sellist seadet üldse võrku ühendada. Kui jutt väikesaarest, siis võivad siinkohal muidugi teised tingimused olla.

[vootele]

Ergutuse muutmisega näiteks.
Sageduse paneb paika pöörlemiskiirus, tootlikuse ergutus.

[mesinik]

Vabandust kui on juba jutuks olnud või ei haaku teemaga.

Uuriks nimelt sellist asja, kas keegi kes asja tunneb jagaks tarkust:

Milliseid seadmeid konkreetselt oleks vaja,millises koguses ja mis oleks sellise komplekti rahaline väärtus, tänaste hindadega, et saaks kodus elektriauto päikesega laetud?

Suuremat parki siia teha ei saa sest  liinide läbilaske võimsus ( ?) on juba kaetud olemasolevatega, seega parki võrku ühendada ei saa.

Kui kaua laeks ( suvisel ajal), et saaks sõita 150 km ( eeldusel, et auto seda võimaldab). Nimelt poodi saab küll lähemale aga kui on vaja  nt. arsti juurde minna , siis linna on 70 + km .

Tänud ette

Oman elektriautot 62kwh akuga ja 15kw päikesejaama maja katusel.
1. Esiteks uuri välja, palju olemasolev võrk välja kannatab. Minul lubatakse võrku müüa 10kw.
2. Kui palju sul on peakaitse? Minul 20A. 6,6kw tahab saada aga 32A voolu ühe faasi pealt.
3.Päikesejaam ei ole kindel tootmissuurusega üksus, isegi suvel võib pilvise ilmaga toota 15kw jaam alla kilovati, seega on igaljuhul vaja kõrvale võrku ja soovitavalt ka suurt akupanka.
4.Kuna mul peakaitse 20A ja tõstmise eest 32A peale küsis Elektrilevi 16 000, siis ostsin trafo(zig-zag tüüpi F1-25%,F2-25% ja F3-50%), mis valmistab 3-st faasist 1 võimsa, seega saan 62kwh aku täis ööga.
5.Kuna mul on päikesepaneelid taastuvenergia toetusega, siis on mul üldjuhul mõistlik müüa elekter päeval võrku koos toetusega ja osta öösel tagasi. Erandiks on suvi, kus elekter päeval ei maksa suurt midagi ja see trend on süvenemas.
6. Plaanin muretseda hübriidinverteri ja veel lisaks päikesepaneele ca 10kw ja akupanga, mille suurus võiks olla vähemalt 28kwh. Eesmärk see, et lubatud 10kw oleks pikemalt täis ja ka plaanin hakata suvel elektriautot laadima päeval.

[v6sa]

Oman elektriautot 62kwh akuga ja 15kw päikesejaama maja katusel.
....Päikesejaam ei ole kindel tootmissuurusega üksus, isegi suvel võib pilvise ilmaga toota 15kw jaam alla kilovati, seega on igaljuhul vaja kõrvale võrku ja soovitavalt ka suurt akupanka.
.... Plaanin muretseda hübriidinverteri ja veel lisaks päikesepaneele ca 10kw ja akupanga, mille suurus võiks olla vähemalt 28kwh. Eesmärk see, et lubatud 10kw oleks pikemalt täis ja ka plaanin hakata suvel elektriautot laadima päeval.

Kogemusel põhinevad numbrid on alati head

Üsna loogiline lähenemine: kui auto on päevasel ajal pidevalt sõidus, siis peab päikese talellepanekuks oma purgi auto kõrvale pistma. Maksab küll palju (näiteks: https://sunwatts.com/28-kwh-outback-powe...1300re-24/), aga võiks olla kaunikesti pikaajaline investeering koduomanikule. Kodutule üürilisele ilmselgelt mõttetu mõte.

Millist akupakki ksf! mesinik on silmas pidanud?

Kel võimalik auto akut kasutada akupakina, sel seda muret muidugi ei ole. Kiikan kõrvalt isa autokasutust, kus auto sõidab nädalas vaid kümmekond tundi maksimaalselt paaritunniste sutsakatena. Ülejäänud aja istub kenasti varju all ja kui see auto oleks nüüd hüpoteetiliselt elektriauto, siis ilmselt suudaks üsna pisike jaamake need ärasõidetud kilovatid tagasi nõristada. Igapäevaselt sõidus oleva autoga nii muidugi ei saa.

[Raudpats]

Ma pean kohe ütlema, et elekter ei ole minu teema. Ja sellest tulenevalt võib-olla tekivad mu peas mõned väga lollid mõtted elektriga seoses. Aga .... maasoojuspump - reklaam väidab, et paned 1kW sisse ja saad tagasi 5kW soojust maasoojuse arvelt. Kas seda saab ka nii kasutada, et lasen sinna 1kW sisse ja panen sellega 5kW elektrimootori tööle? Saaks elektriarve 5x väiksemaks, seadme maksumust muidugi arvestamata.

[PlyVal64]

Ma pean kohe ütlema, et elekter ei ole minu teema. Ja sellest tulenevalt võib-olla tekivad mu peas mõned väga lollid mõtted elektriga seoses. Aga .... maasoojuspump - reklaam väidab, et paned 1kW sisse ja saad tagasi 5kW soojust maasoojuse arvelt. Kas seda saab ka nii kasutada, et lasen sinna 1kW sisse ja panen sellega 5kW elektrimootori tööle? Saaks elektriarve 5x väiksemaks, seadme maksumust muidugi arvestamata.

Kui Sa sinnamaani otse elektriradikate-tennidega kütsid, siis jah, KOKKUHOITU arvelt võid elektrimootori käima küll panna. Soojast otse ilma mingiks pöördliikumiseks moondamiseta elektri tootmmine ise on aga alles lapsekingades ja praeguse võimekuse juures räägiksime vattidest võimusest, isegi mitte sadadest vattidest

[v6sa]

...
maasoojuspump - reklaam väidab, et paned 1kW sisse ja saad tagasi 5kW soojust maasoojuse arvelt. Kas seda saab ka nii kasutada, et lasen sinna 1kW sisse ja panen sellega 5kW elektrimootori tööle? Saaks elektriarve 5x väiksemaks, seadme maksumust muidugi arvestamata.

Ei saa, sest see võimendus on soojusenergiana. Nii väikestest energiavoogudest elektri tegemine praegu hästi veel ei õnnestu. Elektrit kulutab soojuspump ikka täpselt nii palju, kui kulutab, sealt tagasi ei saa midagi.

Isegi Peltier element vajab mingigi tarbimisväärse voolutugevuse tekitamiseks mitmeid kümneid kraade temperatuuride erinevust:
https://www.meerstetter.ch/customer-cent...AoQAvD_BwE

Praeguse seisuga on see tehnoloogia äärmiselt nigela kasuteguriga.

EDIT: TEG generaatorid on müügil aga nende reaalne võimekus on pigem mobla või akupanga laadimiseks, auto suurusjärguni on ikka pikk tee veel käia.

[honkomees]

... Isegi Peltier element vajab mingigi tarbimisväärse voolutugevuse tekitamiseks mitmeid kümneid kraade temperatuuride erinevust: ...

Aga ahju ja kaminapõletamise kõrvalproduktina oleks ju näpuotsatäis elektrit heitsoojusest saada tore ... nt hoiaks külmiku töös vms elektrikatkestuste puhul.

[Raudpats]

... Isegi Peltier element vajab mingigi tarbimisväärse voolutugevuse tekitamiseks mitmeid kümneid kraade temperatuuride erinevust: ...

Aga ahju ja kaminapõletamise kõrvalproduktina oleks ju näpuotsatäis elektrit heitsoojusest saada tore ... nt hoiaks külmiku töös vms elektrikatkestuste puhul.

Iseenesest ei ole see mitte midagi uut - umbes 70 aastat tagasi oli Venemaal olemas ( tõenäoliselt ka mujal) mingi selline vigur, mis oli petrooleumlambi kohal ja tootis seal raadio käivitamiseks vajalikku voolu.

[honkomees]

...
Iseenesest ei ole see mitte midagi uut - umbes 70 aastat tagasi oli Venemaal olemas ( tõenäoliselt ka mujal) mingi selline vigur, mis oli petrooleumlambi kohal ja tootis seal raadio käivitamiseks vajalikku voolu.

väikseid junne on ka praegu https://www.matkamaailm.ee/est/product/9081

[klemm]

Kamina ventilaator ju täitsa müügis.
Et see ülipisike mikromootor tööle panna vaja kuuma ca 150 c ja 200 c hakkab juba korralikult puhuma, 300 veel parem.
Töötab juba teist talve, ajab sooja ilusti nurga taha ja teistesse ruumidesse.

[Mahno]

Meie hiina sõbrad toodavad päikesetoitel tänavavalgustuslampe. Iseenesest on ju tore idee teha õuele valgust, nii et juhtmeid vedama ei pea.
Näiteks üpris suvaline link: https://www.amazon.com/AllEASY-Outdoor-W...r=8-8&th=1


Seal on ühes blokis siis valgusti, päikesepaneel ja aku. Paberi peal on kõik väga ilus, lubatakse 4-6 tunni laadimisega 8-10 (ja enam) tundi valgust näidata. Enamuse aja põleb siis 30% peal ja liikumise korral tõmmatakse 100% peale.

Kuna mul endal päikesepaneelidega mingit kogemust ei ole, siis küsin targematelt, kas kellelgi on millegi sellelaadsega kogemust? Kas niisugune süteem võiks üldse põhimõtteliselt meie talves toimida?

[honkomees]

Meie hiina sõbrad toodavad päikesetoitel tänavavalgustuslampe.... Paberi peal on kõik väga ilus, lubatakse 4-6 tunni laadimisega 8-10 (ja enam) tundi valgust näidata. ... Kas niisugune süteem võiks üldse põhimõtteliselt meie talves toimida?

Ei usu, et talvel toimiks, see sellise lõunamaise ereda päikese ja siis kottpimeda öö puhuks. 
Endal kogemus rehvirõhuandurite komplektiga, mil ka päikesetoitel vastuvõtja kabiinis. Kevad-suvel, ereda päikesega toimib aga juba sügisel isegi MITTE PILVES ilmaga jääb laadimist väheks, sajuste perioodidega läheb päris käest ära ja alates  oktoobrist on mul auto telefonilaadija kogu aeg sellel karbikesel taga, v.a. juhud kui telefoni laen.

[PlyVal64]

Meie talves ei toimi MITTE ÜKS PV-süsteem lõpuni ja kõige vähem odav lahendus! Ei ole kunagi toiminud ega hakka ka toimima  Kõige pädevam oli mul üldse AA-akudega süsteem, mida siis sai talvel tavavõrgust laadida. Need olid siis esimesed viinavõtulambid grillimajas. Tänaseks jõudnud amm uarusaamisele ,e tvana aku ja 12V LED on toimiv lahendus ja seda saab džonntiirpartneritl ka lisaks laadida. Teoorias, kui Sa saad püsti panna mingi 400-500W paneeli mis siis lumepeegeldust ka kogub, võid ju mingi mõneteist ampertunnise aku ületalve elus ka hoida kui tarbimine on milliamprites.  Moodne panee lsuudab meie talves ka 10% oma võimsuest ära teha aga pragu on see aeg, kus tunde jääb väheks. Saab tunnil-paaril 3-4A kätte aga seda peab jaguma ju teistkümneks tunniks! 2W LED valgustab pilkases midagi täitsa ära aga kulutab 0.16A@12V ehk pimeda ajaga vajab akut 2Ah. Koos varuga 5Ah aku. Aga siin jookseb kohe kokku moodsa võimsa paneeli väljastatav vool vs mõistlikus hinnas "karp" sinna paneeli ja aku vahele. Siis oled juba matkaautode ja purjekate mängumaal, kus odavusest pole enam juttu. Et saada 3-4A kätte on pinged paneelist 45-50V mitte 14. Klassikalise 12V-süsteemi paneeliga ma eei tea et sellist võimsust üldse saaks? Kui, siis 48V süsteemina kuhu kannataks juba paneele taha ka pista.  

Aga need on jaanipäeva ööpotilambid. Küünal on kindlam!!! 40 suve kogemust elektrita elamises... ahjah, ma olen sellised asjad eos välistanud ,sest nende eluiga on olematu. Mulle on neid kingitud ja olen ka ise ostnud ja nad on kõik kasutud peale ühte talve! Nende tsüklite arv saab kiirelt täis. Mul kogunenud juba päris suur kotitäis äraviskamise kola. LED jääb ellu aga kõik muu sureb maha. Ehk näppude larvutud on andnud selle, et kui teha siis kohe "päris asi". Muul juhul istud suure rekkaaku peal ja oled rahul

[Matvei]

Aga kuda need lambid talvel toimivad, mis üle Eesti bussipeatustesse pandud on? Seal ju ka ainult paneelike küljes, võrgutraate ega suurt akukasti pole täheldanud.

[PlyVal64]

Aga kuda need lambid talvel toimivad, mis üle Eesti bussipeatustesse pandud on? Seal ju ka ainult paneelike küljes, võrgutraate ega suurt akukasti pole täheldanud.

Ma kahtlustan, et seal on sees oluliselt suuremad akud kui odavatel isenditel. Kusjuures pole varahommikuti nende toimimist vaadanud sest tänase lumega ei saa nad füüsiliselt ennast laadida  Ohmi seadus ju ometi kehtib ja kui võtta vaid antud andmed alusteks, siis on seal iina tunnid. Meil on muuhulgas praegu pimedat aega 16 tundi... Ja midagi pole teha, meil ei ole Päikest ja ka see pakutud 10% , msi on suurte PV-parkide Omanike selel jõulune tulemus, sisi need mänguasjad ei tooda mitte midagI! See aku saab tühjaks ja ongi tühi. Muidu on ju toredad vidinad küll - seal, kus on päikesevalgust talvel PALJU rohkem. Kuskohast kõik need toredad testid tulevad - USA ja Aussid. Aga USA on peale Alaska kõik meist oluliselt paremas PV-võimuses!!! Saage aru et Alaska Pannivars ja Aleuudid on Eestist LÕUNAS!!! Anchorage on Helsinki! Montana mägedes on jaanuaris kaks korda rohkem Päikesel võimu kui Nõmmel! Me elame tegelikult ilges pommiaugus mis just Päikesevalgust puudutab. USA-Kanada piir 49. paralleel asub Euroopas Pariisi eeslinnas de Gaulle lennujaamas.

[Mihkus]

Põhjus miks need asjad teil ära koolevad on see, et odav liitiumaku ei kannata mitte mingisugust laadimist alla 10°C

Li-s akud sobivad sellistesse kohtadesse.

[PlyVal64]

Põhjus miks need asjad teil ära koolevad on see, et odav liitiumaku ei kannata mitte mingisugust laadimist alla 10°C

No nii on! Ehk pole lootustki Eesti talves. Alal 5 kraadi on suisa ohtlikud. 

Aga siis üks värske "avaldus" vast Eesti ühel pikemaajalisel ja pädevamal offgridijalt, Kesse Kuningriigi Kuningalt, arhitekt Indrekult.  Tal siis KÕIK lahendused Kessel olemas, 2 "suurt" tuugenit, Norra romulatest elektriautode akudest surued akupakid, PV-park ja siis:

Tegelik on see, et aastas kütan tonni kütust generaatorist läbi. Tuul kahjuks ei ole kunagi ühtlane. 85% aastast on teda liiga vähe ja 5% aastast liiga palju. 10% ajast on parasjagu. Hetkel saan oma tuugenitest täpselt 0Wh.

Ja tuult oli sel ajahetkel Kessel ehk Metoc näitas Virtsus 5-6 ja puhanguti 8-9 m/s. Ja see on Eesti üks paremaid kohti tuuleolude osas. Ehk samasse auku lähevad ka kõik toredad uued akud (mis näiteks merel võivad reaalselt plahvatada kui juhtub vett jahti tulema), PV-pargid jms, kui ilm sellisest tavapärasest Päikselisest suvesoojast natukenegi erineb. Soe tuba ja diisliga genekas mis siis pliiakusid välisvalguse jaoks laeb on need mis 3 talvekuu päeva päästavad. Ega Indrekul läheb ka suur osa tonnist diislist süsteemi tervisele, liitiumit täis akumaja elik "Tuuma Jaam" jms vajab ju ka sooja. Ja see pilt oli seis 10+ aastat tagasi mis ajast on seal julm areng olnud aga kommentaar on tänane ehk siis 04.01.2023. 

Ehk moodne offgrid, liskas et maksab päris uhkelt, vajab ka kogu talve lisaenergiat et investeertingut säilitada. Ja see osa on see eriti kallis osa! Pädev genekas + automaatika + kütus. Muu on siis küsimus, kas liitium või plii. Ja tuul unustage elektri tegemiseks ära - tulge parem purjetama!

[olevtoom]

... Muu on siis küsimus, kas liitium või plii. ...

See jutt on seal üldiselt õige, kuid keskkonnaohtlikkusega on momeelest täpselt vastupidi. Jah, liitium on vähem mürgine kui plii. Kuid pliiakude taaskasutus (õigemini taaskasutatavus) küünib sinna 95 protsendi ligi. Liitiumakude taaskasutusega on sihuke tüüpiline rohejutt, et "jah, oleme katseid teinud ja need on väga paljulubavad".