(05-01-2023, 10:58 AM)v6sa Kirjutas: (04-01-2023, 18:52 PM)PlyVal64 Kirjutas: (04-01-2023, 15:58 PM)Mihkus Kirjutas: Põhjus miks need asjad teil ära koolevad on see, et odav liitiumaku ei kannata mitte mingisugust laadimist alla 10°C
No nii on! Ehk pole lootustki Eesti talves. Alla 5 kraadi on suisa ohtlikud.
...
Ehk moodne offgrid, liskas et maksab päris uhkelt, vajab ka kogu talve lisaenergiat et investeertingut säilitada. Ja see osa on see eriti kallis osa! Pädev genekas + automaatika + kütus. Muu on siis küsimus, kas liitium või plii. Ja tuul unustage elektri tegemiseks ära - tulge parem purjetama!
Nagu kartul Seega tuleks akusid ka säilitada, nagu kartulit: meeter+ maa all, isoleeritud ruumis. Meie maal kutsume säärast kohta keldriks. Erinevalt kartulist, mis ei tekita soojust, siis aku töötamisel ka soojeneb
Kunagi sai rehkendatud, et 20 kW diiselgenekas koos soojusvaheti ja puhverdava pliiakupangaga tuli 20 aasta peale odavam, kui uue majani vedada napp kilomeeter kuldniiti EE võrgust ka odava elektri ajal. Diiselmootori soojusvõimsus on vähemalt kaks korda suurem, kui mehh. väljund. Maja küte siis vesipõrand pluss täiendav elekter perifeerias. Tänaste hindadega tekib jumet veel rohkem. Iseasi, kas viitsitakse sahmerdada, kui võrguelekter saadaval on. Diiselgenekas on ikkagi sisepõlemismootor oma plusside ja miinustega.
Ehitades uue moodma offgrid maja, siis täitsa mõtleks. Jutuks korra olnud laetavate välisvalgustitega, kus akud juba sees, pole aga miskit teha. Mis keldrit puudutab ,siis ma tegin sinna sauna ja ületalve hoian külma kartvaid "zapasse". Aga siis sisepõlemine. Kui selle masina saaks ahjukütusega tööle nagu mistahes muu kolde, võiks jumet olla tõesti. Ainsaks suureks hädaks jääb müra. Eks seegi probleem on lahendatav ja koos teiste seadmetega ei pea masin kaugelt kogu aja käima. Ja ka siis me räägime 3-kuulisest ajast kus see on möödapääsmatu, 9 kuud saab peaaegu ilma hakkama. Neid reaalseid kuival maal offgridijaid on viimasel ajal kõvasti tekkinud, kasvõi purjetamistuttav "Nõka" oma Hiiumaa suve-poolpüsikoduga. Iga päev peab mõne tunnikese pläristama aga seda siis kui kohapeal elada.
Selle Sinu hüpoteetilise diiseljõujaama hinnast peaks ju maha lahutama lisaks elektriühenduse maksumusele ka tavalise vedelküttekatla maksumuse pluss rahakulust ka katla teoreetilise kütusekulu ajaühikus. Kui põletad välisõhku, siis jääksoe jääb ju ka tuppa ja seda saab ka ära kasutada. Ainus häda, et seda tuleb ka transportida ringiga, otsese konvektsioon-hüpokaust küttena oleks asi jube mürarikas. Jälle kulu aga moodsat maja ehitades ei pääse soojusvahetiga vendist niigi.
1 liiter kütteõli = 10,7 kWh ehk sellest võib alustada. Kui sealt saada kätte pool (realistlik soov!), ehk näiteks 3 otse elektriks ja 2 kaudsoojaks, siis hetkel
hind 1.35€ teeks kilovati hinnaks 27 senti! Ei oleks üldse paha hind!!! Täiearulise majas on igal juhul ka tahkekütte kolle ja suure jõujaama kõrval ka pisike ja odav "akulaadija"-pläristis, sisi teadlikul sellsie lahenduse ümber projekteeritud ja vastavate tarbimsiharjumustega maja võib väga odava üldkuluga kokku tulla! Mingist hetkest hakkab Päike igal juhul tööle, see on kindel
Ahjah, too Tuuma Jaam ei tooda ju vaid iseenda mõnuks, minu teada saavad ka mingid naabrid ja Kesselaiu Päästejaam sealt voolu. Seega peab selle tonni jagama rohkemate tarbijate peale laiali. Ma võtan oma maja põhjalt, 2022 elektrikulu oli 2917 kWh. Seega 3kW mulle piisab sest ei saanud aastas kordagi seda tunnis "kokku". Seega kulutanuks 970 liitrit vedelat, mis maksnuks 1300€. Reaalselt kulus elektrile 560€. 100/60 aastat vana maja, elekter postiotsas olemas - on odav. Aga täna täiesti uut ja omale sobiva suuruse ja ruumikasutusega maja ehitades kohta, kus saaks ka tegelikult Päikest tarbida, ma täitsa teeks arvutusi! Selge, et tänaste hindade juures süsteemid ise maksaks vähemalt 50K aga need kulud tuleb teha nii või teisiti. Aga kui ehitada kohe 2 hoonet, elumaja alla 50 ruutu suletud netopinnaga mis on minu arust ületalve soojaks eluks enam kui piisav ja kõrvale siis abihoone, võib saada mitmest "vaegusest" just öise magamiselamise osas ka lahti. Siis ei ole majal energiatõhususe nõudeid ja ei pea kallist ajuvaba kilekottmaja ehitama. Sooja pidava ja tõhusa elamiskõlbliku saab ka muudmoodi ning sa ei pea elama elektrikapi laadses koleduses vaid saad ka arhitektuuri teha. Kuni sama keldri-mõtteni välja ehk kolidki "kooopasse"!!! Ja soojal ajal elatakse niigi vähe teistmoodi kui umbses ruumis
Müra liigub eemale, masinaruumi jääksoojust kasutad seal kõrvalmajas töökojas jms, paneelindus on ka tööstushoonel etc. Ehk Sa tõid kolmele Sõbrale, kellest üks kõlbab vaid veepeal liikumiseks, neljanda reaalselt kasutatava Sõbra mängu -
maasoojus! Kuna mu ühe kodu nimi on Mäeveeru kus "mäe"külje (mägieestlased naeravad) sees on ka seesinane kelder-saun ja seal juures vana laudavundament, siis ma olen oma peas kaua just selle mäe sisse ehitatava talvise elamise mõttega mänginud! Ma jõudsin omas peas ammu enne sarnaseni (aga kordi väiksemani ofkoors),
kui see reaalselt valmis ehitati Kuni samade klaasgaleriideni, mis siis avatavatena ei ole majade osad. Hoiavad vajadusel vaid vihma ja tuisu eemal. Aga vaat, asi mis mulle meeldib ja on ülimalt offgridimise sõbralik!