[auk_]

Lihtsalt tahan teisi hoiatada, et sügisel kui kasutasin ka seda biolagunevat ketiõli (tahtsin olla rohelise mõtlemisega), siis homikuks oli puukuuris ilge möll käinud ja kahe sae korgid ää söödud näriliste poolt. Ju oli midagi magusat. 2x 6 eurot ja töö läits edasi, aga seda jama ma enam sisse ei kalla, kui muidugi viimane häda käes ei ole. Kuuskesid 40 aastaseid laasides ikka kulub seda benssu ja õli. Hetkel tegelen siis üraski poolt tehtud kahjustusega.
  Muidugi ma olen vist ikka pooletoobine, et kännud peavad ka metsas peaaegu pinnaga tasa olema,vanainimesel hea jalutada, ei pea pidevalt ette vaatama. Selleks sain (prügihunnikust) hiina sae ja võin ütelda, et teeb korralikult oma tööd, õli pealejooks reguleerida maksimumix, kaks kändu ja jälle teritus. Hiinlaste sae omapära on see, et vahet ei ole kas saed või mitte, see õlipump on nii suure lõtkuga, et alati peab õlipaagi ka tühjaks laskma, muidu hull loik alati all. Tagasitõmbe vedru on vist üle karastatud, tõmbad mingi 30 matsu ja jälle vedru katki, karbuss no see ikka elab täiega oma elu, regullid ilusti ära ja mingi hetk lihtsalt kooleb ära nagu benssu ei saaks kätte, näpid toore klappi paar korda ja siis võid jälle paagikese rahulikut tühjaks lasta. Vahetasin kõik membraanid ää, aga es muutunu midagi.

[v6sa]

Loen ja ei mõista kuidas alates sellest postitusest on algsest "mootorsaagide" teemast saanud "akusaagide" teema ja seda juba kolm päeva jutti ???

Mootoriga ju seegi. Lihtsalt paak on pisike ja mootor jaksitu, nagu autoriteedid siin õigesti on meelde tuletanud.

[Tegelane5]

Makita 18 v laadija,kõikide akudega jääbki nö laadima,punane põleb ja jääbki pälema ,ei lähe enam roheliseks.Aku soojaks ka ei lähe s.t. üle ka ei lae ,päris täis samuti ei lae,jääb selline poolvinnas see aku.Mul neid akusi igasuguseid 1,5-6ah ,kõikidega ühtemoodi.Tuleb tõenäoliselt uus laadija osta.Kui kellegil üle mõni kasutatud ,võib märku anda.

 Aeglane laadija on Ehituskauba veebipoes 25 euri+saatmine
https://www.ehituskaup24.ee/ee/akulaadij...c18sd.html

[diselist]

Makita 18 v laadija,kõikide akudega jääbki nö laadima,punane põleb ja jääbki pälema ,ei lähe enam roheliseks.Aku soojaks ka ei lähe s.t. üle ka ei lae ,päris täis samuti ei lae,jääb selline poolvinnas see aku.Mul neid akusi igasuguseid 1,5-6ah ,kõikidega ühtemoodi.Tuleb tõenäoliselt uus laadija osta.Kui kellegil üle mõni kasutatud ,võib märku anda.

 Aeglane laadija on Ehituskauba veebipoes 25 euri+saatmine
https://www.ehituskaup24.ee/ee/akulaadij...c18sd.html

See on hea hind jah,ise kiirelt googeldasin ,tulid kallimad kõik tulemused.Tänan

[PlyVal64]

Loen ja ei mõista kuidas alates sellest postitusest on algsest "mootorsaagide" teemast saanud "akusaagide" teema ja seda juba kolm päeva jutti ???

Mootoriga ju seegi. Lihtsalt paak on pisike ja mootor jaksitu, nagu autoriteedid siin õigesti on meelde tuletanud.

Tegelikult ei vasta kumbi tõele! Mis on aga TEGELIK probleem, kui need eelmised hädad ära lahendada - kaal! Paak võib olla samamoodi peaagu piiritu ja elektrimootor ületab omadustelt igal juhul sisepõlemist. Nii kettsael kui ka kummiratastega maismaasõidukitel. Ja mootorite endi kaal on ka saadud kordades kergemaks kui sisepõletajatel. Ainus siiani lahendamatu  häda ongi "paagi kaal (jättes ka hinna kõrvale)! 
Saagide kaalu saame AKUTA isegi väiksema kui sisepõletajana. Ka  tahtmisel saab ju 5kW elektrimootori kergema kui samavõimsa bensuka. Aga siis on ümardades käeotsas koos kankuga 5 liitirt Aspenit (ametlikult 3,77kg) vs 4 kilo akut??? See oleks siis selle kange Stihli puhul just need 2tk AP 500S akut à 2 kg. Tegelikult peaks kankutäie võrdluseks olema 10 akut kaasas... 20 kilo? EDIT: loll ja põhimõttekindel nagu ma olen, läksin garagesse, võtsin uue kanku, lisasin valamisotsiku ja panin kaalule - 3,685kg!!! 

Ega siis kõik need testid on ju tehtud!!! Kusjuures rootslaste test, mitte mikid vms kaader. 
Tsiteerime:

Our test shows that a fully charged AP 500 S battery in a Stihl MSA 300, lasts approx. the same time as a gas tank on a Stihl MS 261. Let’s say that you normally use six tanks a day in the forest, that’s 3 liters of gas (0,8 US gallons). That means that you will need six batteries and six chargers (for overnight charging).

Jah, nad tegid ikka päristööd kah alates 13:50 ajast  Vaiksemapoolne ja üliäge aga klappideta ikkagi ei saa sest see akusae vilin rikub samamoodi kõrvakuulmist. Seega jääbki vaid tossuhais. Vastuvaidlematult see asi töötab ja on tulevik. Aga... kaasaskantav kaal ja muidugi hind! Ja ühe korraliku talvetesti vähemalt -5 juures ootaks ikka ka ära  Ja see on ikkagi 3kW!!!! Mis on vähe. Jällegi - füüsikaseadused on absoluutsed! Seda oli kuulda video lõpus jämedat lehtpuud saagides ehk siis arboristikas, kuhu nad ka tegelikult ongi mõeldud. 

[PlyVal64]

Ja kui juba nende uute hääde akusaagide peale jutt läks, siis ka sakslaste test. Tõesti on kõik äge ja kõige ägedam on PÄRISTÖÖ, mida tüüp teeb! Umbes nii me ju omades metsades ka toimetame. Kel ongi üraskikuusk, mille on tuul maaha murdnud, kes teeb mändi ja kes sangleppa. Aga selline juurekaelast 40cm ikka... 
3 kiirus-võimsus varianti 20, 24 ja 30 m/s ketikiirus jne. Aga mistahes erinevaid teste ka ei vaata, akutäiega täisvõimsusega 13-18 minutit. Samas video all herr Krauss vastab seal ühele, et 2.tasemega tehes ja mitte sael "seljas elades" teeb see isegi 30 minti tööd. See on juba päris arvesatav kogus. Et see on laasimise variant. Seega ühe akutäiega teeb ühe 2-tihuse karjamaa kuuse ilusti ära. 

Mis veel välja tuleb: ka herr Krauss tunnistab, et saag on koos akuga "raske". Tegelik töökaal koos plaadi, keti ja akuga on 7 kilo. 4,5 on vaid kere kaal, nagu ikka. Ehk midagi pole teha - täna on nad ikkagi tilulilu linnas edevuse laadaks marmorhoovides puude langetamiseks tunnihinnas 500 raha "lollidelt peabki selle ära võtma", mitte tegelikuks tööks metsas. Aga minimaalselt 1577 euro eest 20-30 minti midagi teha??? Selleks ju ei tasu isegi mitte metsa minekule mõelda, minemisest rääkimata. Ma ise olen peale 50 eluaastat vaadanud nii, et 2 paagitäit algatuseks, siis peab vähe lõõtsutama ja mingi vedeliku (vee ofkoors  ) kehasse valama ja siis 1-2 veel otsa. See on paras, siis ei muutu iseendale vastikuks. Ja siis on ka talvel ahju mineva halu hind talutav. Ka see Aspeniga paagitäis ~2.50€ on kökimöki. Ühe aku hinna eest saab 100 liitrit Aspenit ehk ~200 paagitäit! Ma saan 25 paagitäiega oma kodu talvepuud saetud, seega on see ~8 aasta küttepuude bensukulu. 

Kuna teema on mootorsaed, mida meie siin mõistame mootoriga kettsaagidena, siis täna on ikka veel pingerida selline: 
1. PÄRIStööks ehk siis mistahes metsatöö moodigi tegevuseks Looduses bensiiniga saag. 
2. Tiheasustusse ja/või elektri lähedusel 220V juhtmega saag puhtalt müra pärast ja ka hinna poolest soodsaim.
3. Igasugune akusaag kui kalleim, nõrgim ja raskeim vs sisepõletaja-analoogid. Teatud akuplatformide olemasolul või erivajadustel võib ennast ka õigustada, eriti "ühekäesaed" okste lõikamiseks jms. 

Akusaed on omal kohal autoga kaasa vedada. Hõimlane kasutab sedasama Oregoni, mis mul on iseterituva ketiga juhtmega, akukana. Autos koos segukastiga ja pea iga õhtu tööl tükeldab katkised alused koju pliidipuuks, see on suisa ülemuste poolne "käsk"  . Koos õunapuude lõikuse jms pole 4 aasta jooskul veel ühte ketti otsa saanud. Mina ühe keti olen siledaks saanud. Aeglane kett jms ei ole olulised, ei haise vagunis ja viilima ka ei pea. Ja vanasti oli ka stipa odavam. Lisaks on Tal ka sama akuga muruniiduk aga aiaääre ja kartulimaaa serva trimmer on bensukas! Mis on: maal on hoovist enamus ikkagi aiamaa, peenrad, puud-põõsad ja kartulivaod, muru on väga vähe. Oli proovinud ka sama akuga trimmerit aga see olevat klassikalise bensiinise "kõverkaelagagi" võrreldes lahja, ei tee putkele ja ohakale suurt midagi! Ja muidugi käeotsas kaal, mis on räigelt akuka vastu ku isee midagigi teha suudab. 
Sama siis ka kettaga mootorsaagide elik võsasaagide maailmas! Jäädes Stihli juurde, siis nende ainus metsa mõeldud akukas on 1,2kW ja see kvalifitseerub pigem pilliroo niidukiks, millega saab ka mõne peenema pajuvõsa maha. OK, kultuurihooldusel rohtu saab hästi niita.  Husqul ja teistelgi on ka kõik varrega saed "rohulõikurid". Teoorias on ju Stihlil siis 3kW elektrimootor olemas, ootame siis võsasaagi! Siin on kaalulatt kõvasti allpool sest 2,4kW FS 490 C-EM K kaalub 9,2 kilo! Jäme võll ise on vast kilo... Mine tea, võsasaena võib akukas isegi üllatada, tööaeg ja akude arv jääb aga ikka probleemiks.

[arvok]

See akuriistade analüüs täiesti asjakohane kuid tahtsin oma eelmises postituses juhtida tähelepanu sellele, et praegu on ühe teema alla kokku miksitud erinevad asjad. "Akuriistade" kohta võiks ikka eraldi teema olla. Homme ja nädala pärast kui on vajadus "akuriistade" kohta midagi vaadata on veel meeles, et see jutt on "mootorsaagide" teeemas kuid vaevalt kolme, viie, kuue kuu möödudes see enam nii on. Ja otsinguga on ka suhteliselt vaevarikas seda õiget asja üles leida.

[ak75]

Eelnevale - mootoriga on nad kõik, nagu juba eespool mainiti!
Lisaks - tänasel päeval on aku vs bens teema saagide aruteluna juba liiga läbipõimunud. Ehk siis pigem üks teema, IMO.
Ja kohvipaksu pealt tulevikku vaatavalt - akusaage tuleb pidevalt juurde, aina paremate näitajatega. siit edasi +10 aastat ja bensusaagide pärusmaaks jääb see, mida täna teevad i500 ja sarnased.
Akusaag on oma olemuselt lihtsam ja mugavam käsitseda. Probleemne koht on hetkel kallis aku ja selle laadimisele kuluv aeg.

Üle-eelmisele - kuna aku on kallis, siis võikski sellega saada käitada väga mitmeid majapidamises vajalikke tööriistu. Mistap (hetkel) Makita või Milwaukee.
Mis sa täna teed selle Stihli sae akuga veel? Või Husqu omaga?
Võrguvoolu puhul me eeldame, et poest ostetav seade töötab pingel 230V 50Hz ja pistik on EU tüüpi. Akuriistade arengut kiirendaks (ja hinda alandaks) akude ja laadijate standartiseerimine. Esialgu 18V; 36V ja 40V jne seadmete põhiselt. Et võtad siis, vahet pole, mis tootja aku, millel pinge klapib, klõpsad külge ja teed tööd. Saaks kohe hoobilt selgeks, mis on tegelikult mis (Einhell, Ryobi, Makita, Milvi, Stihl, Husqu jne).
Mingiks hetkeks peaks kujunema välja parim-optimaalseima kasuteguriga akule sobiv pinge ja sealt edasi saaks ka selle ära standartiseerida.

[PlyVal64]

Üle-eelmisele - kuna aku on kallis, siis võikski sellega saada käitada väga mitmeid majapidamises vajalikke tööriistu. Mistap (hetkel) Makita või Milwaukee.
Mis sa täna teed selle Stihli sae akuga veel? Või Husqu omaga?
Võrguvoolu puhul me eeldame, et poest ostetav seade töötab pingel 230V 50Hz ja pistik on EU tüüpi. Akuriistade arengut kiirendaks (ja hinda alandaks) akude ja laadijate standartiseerimine. Esialgu 18V; 36V ja 40V jne seadmete põhiselt. Et võtad siis, vahet pole, mis tootja aku, millel pinge klapib, klõpsad külge ja teed tööd. Saaks kohe hoobilt selgeks, mis on tegelikult mis (Einhell, Ryobi, Makita, Milvi, Stihl, Husqu jne).
Mingiks hetkeks peaks kujunema välja parim-optimaalseima kasuteguriga akule sobiv pinge ja sealt edasi saaks ka selle ära standartiseerida.

Tänagi adapterid olemas põhiliste omavaheliseks ristkasutuseks. Ryobi oma eenduva junniga on ses osas kõige kehvem, nagu ikka. Aga teistpidi on tahtmisel põhitegijate akude kasutamise võimalus olemas ilma kaalus-suuruses kaotamata, pigem võites. 

Mis on nende profi akusüsteemidega - need ongi spetsiifilised kitsa tarbijaskonna tooted, arboristikaks ja peenemaks koduaianduseks. Siiani.  Kõik reaalselt saagivad akusaed Echost Husquni ja Stihlist Makitani on tegelik friiklus. Seda sunnitakse muutma aga: ka son mingi kvalitatiivne arenf toimunud kümnendi jooksul elektriautodes? EI OLE! Mitte ühte uut tehnoloogiat ega mootorit pole tulnud, parandatakse vaid voolutarbe juhtimist mõlemas suunas. Ja hetkel ka ei paista mingit füüsikaseaduseid tuumajaama kombel "eiravat" lahendust! Tegeletakse iidvana tavapärase füüsikaga, kus peamine tarkus seisneb pinge tõstmises  
Ma olen "salaja" seda akuasja arengut ju peaaegu algusest peale jälginud. 26.august 2006 sai Torqeedot testitud ja Saksa firma on loodud veebruaris 2005. Nad olid absoluutselt esiemsed moodsate akude tavatarbijale toomises peale taskuelektroonika. Aga LiitiumMangaan oli uudne. LiMa. Selle peale ma ehitasin ka tutvustava testiloo pealkirja 2007 viimaseks ehk nr.10'ks jäänud HobiKlubisse - "Alveelaevadelt pärit tehnoloogia." Sest just ja ainult sealt kõige salajasemast see tuli. Tesla Rodsteri 1.geni, selle imemootori ja akusüsteemini oli veel 2 aastat minna!!! Ja sellest ajast ehk siis Teslast edasi mingit olulist arengut polegi toimunud. Me suudame veel täpsemalt mootorite tööd juhtida ja sealt saavutada energia kokkuhoidu, kiirlaadimiste ja akupingete tõstmise ja mingi imeväikese materjaliteaduse arenguga saame mahuliselt väiksemas kestas rohkem elektrit kaasa võtta, seda küll ikkagi SAMA kaalu juures, aga see ongi ka kõik.
Ma mäletan sellest ajast ja sealt veel varasemast Sõbralt, kes aitas Juliat remontida, Panasonicu akutrelle! Mööblipaigaldaja Interas, seal osteti häid ja õigeid asju. Just akud olid võlusõnad. Jah, nad olid PISUT kobakamad kui tänased aga tohutu võimsusega, magnetlukuga ehk said ka mutrivõtmena keerata jne. Akud kestsid ja kõik oli koššer. Sealt samast ajastust aga tsipa hiljem 2008 Paldiskis BellBoatsis Pakri Saili loosin-vormisin-mõtlesin, tulid lõppkoostajatele Hilti akukad. Tänased ei erine nendest enam suuresti millegi poolest, kui siis vaid akupinged! Ma arvan, et need varasemad olid kõik 12V. 

Praegune akude areng ei ole piisav lõplikult asendamaks mistahes fossiili. Kuna me oleme saagide teemas, millega käiakse siiski vähe kaugemal Looduses midagi tegemas, siis justnimelt KAAL jääb igavesti takistuseks! Reaalselt võttes on täna sama võimusega akusaag oma palju vähemate juppidega sama raske bensusaega, kui ei ole sees akut! Needsamad Stihlid, mida siin on videotes võrreldud, MS261 kere kaalub 4,9 kilo ja MSA300 4,5 kilo. Latt-kett kaaluvad sama, õli ka, bensiin mittemidagi, aku 2 kilo! Töötegemise kaaluvahe  jäme 1 kilo ehk ~20%! Ja kui me teeme siis liitmistehte bensiin vs akude kaal kaasa võtta SAMA tööaja jaoks, lähebi käest. Võlusõna "energiatihedus". Kes käivad päriselt veel ka merel ja veedavad seal päevi või nädalaid, mõistavad veel paremini seda! Torqeedoga saab kodurannas kummariga haugi püüda küll ja enamgi, nagu ka Makita odava lihtsaega majataga võsast kaikaid tükeldada. Aga tahad 8-tunnise tööpäeva autost kilomeetri kaugusel langil teha või plekkis veel purjekat 12 tundi kodusadama poole lükata, jääb enamasti ainult akudest ikka kole väheks! Sest on surnud ring: akud kaaluvad ja nende liigutamine kulutab ise energiat. 

TÄNANE seis on siis selline: 4 kilo bensiini võrdub 20 kilo akusid! Viiekordne kaaluvahe kütusel, viiendik kaalus, kõik akuasjade KAHJUKS! Ja näha pole ka lähema 10 aasta jooksul, et see võiks võrdseks muutuda. Ja ikka meri: kes on elus kokku puutunud mõne tuumkütusel liikuva riistapuuga, see mõistab kui VÄIKE on tegelikult reaktor! Mina sain sellest aru Cherbourgis meremuuseumis sealse tuumaallveelaeva Le Redoutable peal käies. Reaalselt on see eemaldatud tuumkütuse jaam "pisike konteiner". Mõõtkavas olekski nagu Hondade mikroakukesed. Ainus vahe, et tavaaku suudab ainult suurema tööle kerida, siis see tuumkütuse oma suudab aastakümneid laeva "elus" hoida. Laeva elik toru välisläbimõõt on olematud 10.6 meetrit! Põhimõtteliselt oli see PWR-seade nõukaaegse briketikonteineri suurune või pisut suurem. Kestis 20 aasta teenistust + 5 aasta eelkatsetust. See on aku!

[PlyVal64]

Kui lõplikult täpne see nimekiri on aga viimwne "avastus" akunduses on aastast 2009 Nikkel-Tsink akud. Meile täna tuttav ehk suure laadimsikordadega LiFePO4 on vabaturul aastast 1996. Metallhübriidakud 1990. Kõik vee alt tulnud  Ja kõige aluseks saab olla liitium kui konkuremtsitult kergeim üliaktiivne metall. Kuniks perioodilisustabelisse midagi maailmamuutvat juurde ei lisandu, on akutee ees püstine. Samas on ka mõistetav miks käib meeletu töö nii vesiniku kui ka heeliumiga sest vaid nemad ongi ju liitiumist kergemad. Aga akudeks nad ei kõlba, veel vähem kergeks kaasavõetavaks kaaluks  Seega ei ole asendust täna ja praegu bensiinile ning pigem leiutatakse alkülaatide kõrvale "veel midagi" sarnast sisemiselt põletatavat kerget ja energiatihedat vedelikku aga ilma me lihtsalt ei pääse! Välistatud. Gaas ei saa kunag isaama kerge kaaalu sünonüümiks sest selle säilitamiseks on vaja eriti tugevat ehk rasket kesta. FuelCellile võib panustada nii, et sellega sõidetaske siis langile kohale ja on ka akulaadija. Nõus, see tuleb kunagi kindlasti. 

Ja nii jõuamegi jälle Aspeni jt samalaadseteni, kuniks vesinikuelemendid jms on veel kerge ulme - on ju geniaalsed kütused??? Ja võrreldes akudega ei maksa ketiga mootorsaega tarbimisel peaaegu mittemidagi. Müra on ja tossu tuleb ka aga toss enam ei tapa. Akusüsteemide ostuks-teenindamiseks "rabelemine" tapab kindlasti kordi efektiivsemalt, eriti südant  

Täna võiks slogan kõlada nii: tahad kaua elada, osta bensiinisaag!

[v6sa]

Ülalolevast resoluutsest tiraadist on tõsiseltvõetav (siiski ligikaudselt) vaid see osa, et tänased elektri salvestamise vahendid on vedelkütusest mitu korda kehvema energiatihedusega. Ehk meil on valida, kas:
A: sama energiahulka tassida kaasas kordades raskemana (ranitsakud) või
B: sama kaalu juures on kasutada samavõrra kordades vähem energiat.

Kas kordaja on neli, viis või kümme, ei olegi nii oluline. Uudist ei ole, elektri pang on nigel. Ja lähiajal paremat ka ei paista.

Natuke numbreid poolepäevaste sutsakate pealt segametsa korrastamiselt.

Ühe ringiga kulutan kuus akutäit voolu (~20 Ah läheb pärast akulaadijast tagasi). Laasimised, märkimised, peenema tükeldus. Akusid tühjaks ei lase, vaid vahetad auto juurde sattumisel värskete vastu.

Aspenit umbes 400 ml - langetamine, tüvekabad, kännu menetlus, jämeda järkamine.

Selle tulemuseks on hea enesetunne,  puhas metsaalune, 5-10 palginotti lauaks menetlemiseks, üle ruumi küttepuud koju tooduna.

   

Hästi veedetud aeg.

Mind isegi ei huvita, palju see täpselt maksab.

[pannkook]

mul kaks saagi, üks ei ole hetkel käepärast.
Husqvarna 135 seest leidsin HGT-1 küünla. Kas sellele pareim alternatiiv on see? Või mingi muu tootja? https://www.stokker.ee/suutekuunal-bpmr7...bpmr7a-ngk
Teine saag on Husqvarna 345, kas sel võiks olla sama küünal?

[v6sa]

Elu on õpetanud, et NGK peale võib kindel olla

[pannkook]

olen ka seda meelt
aga husqu karbussi kruttida saab sellega? https://www.stokker.ee/karburaatori-regu...d=16722797

[diselist]

Husqudel erinevad ,aga köögisaagidel enamjaolt jah selline.Aga milleks on vaja reguleerida?
Enamikul sellise reguleerimis kruvidega karbussidel tekib täispööretel nö nälga jäämine.Segu rikkamaks keeramine ei aita,hetkeks tundub ,et aitab ,tühikäik kaob pärast ära,kuna segu rikas ja bens lämmatab ära.siis keerad tühikäiku juurde jne...lõpuks viskad lihtsalt minema selle sae.Probleem on pisikeses o rõngas ,mis risti gaasi siibri võlli all oleval kolvikesel.Kiirenduspump.
Väiksed saed tahvad akülaatbensiini (aspen ntx),siis karbuss kestab.

[pannkook]

mu 135l teeb nii, et tühjaltkäies sureb järsku välja. Siis vaja tõmmata 3-4x, et jälle käima jääks. Mõtlesin, et keeraks veidi tühikäiku juurde....
Muus osas kõik toimib.

[honkomees]

Viitaks nagu lisaõhule ... vändatihend?

[diselist]

mu 135l teeb nii, et tühjaltkäies sureb järsku välja. Siis vaja tõmmata 3-4x, et jälle käima jääks. Mõtlesin, et keeraks veidi tühikäiku juurde....
Muus osas kõik toimib.

tühikäigu kruvi on tavaline pisem miinus pea.Segu ja täispöörete kruvid on need erilised,otsi väike kruvikas ja keera T- kruvi peale päripäeva.Sellega lihtne ,paned sae käima ja keerad nii maha või peale palju tahad.

[metsakohin]

Läheb saeteemast välja, aga poolteist suve kasutanud akutrimmerit ja ülimalt rahul. Kaalult võrreldav sangast hoitava kõverkaelaga ja seda koos akudega, tööd teeb tunduvalt rohkem ja mugavam kasutada ka. Kuue akuga saab päris palju lasta, seda isegi siis kui laadida ükshaaval. Akude paar kestab 25-45 minutit, olenevalt tööst. Järgmine valik on muruniiduk ja kui tervis kannatab, siis edaspidi kettsaag, sest vasak küünarnukk ei talu lahustipõletaja vibratsiooni. Võimalik, et vaja paar akut ka juurde. Suvisest kütuse hinnast ei räägi üldse midagi, sest akude laadimine on suvel tasuta ja vihmaga ei trimmerda, sega pole ka tasuta särtsu vaja. Isegi aspeni ülipuhast saasta pole vaja sissehingata.

[pannkook]

mu 135l teeb nii, et tühjaltkäies sureb järsku välja. Siis vaja tõmmata 3-4x, et jälle käima jääks. Mõtlesin, et keeraks veidi tühikäiku juurde....
Muus osas kõik toimib.

tühikäigu kruvi on tavaline pisem miinus pea.Segu ja täispöörete kruvid on need erilised,otsi väike kruvikas ja keera T- kruvi  peale päripäeva.Sellega lihtne ,paned sae käima ja keerad nii maha või peale palju tahad.

aa
tänan
siis peab otsima. korpusest välja tuleb kaks auku, mõtlesin et üks on tühikäik ja teine max pöörded.