[DevilDeVille]

Säädusi tullõ kui kevallä puiepääl lehti....kes neid kõiki järgi jõuab...
Põle selleks ajaks euroopa liitugi vb enam. Läheb ju Inglismannidel täitsa kenasti, eks suuremad riigid võtvat siit eeskuju.

Igaksjuhuks mainin korra veel, et inbreederitel on imeliseks aastaks 2030 - elik veel viis aastakest varasem, kui jewroliidul.

[raulex]

.... energia akumuleerimine on olulisim. Ning see pole kuhugi jõudnud, ainus õhkõrn lootus on mingi murranguline edasiminek, aga see on sama hea kui täringut visata.

Elektromobiil ei jõua massidesse enne kui juhtub üks kahest õhkõrnast:
1. toimub murrang akumaailmas ja luuakse odav ja utiliseeritav aku, mis kaalub ca 50 kg, mahutab endasse vähemalt 500 km läbisõiduks vajaliku särtsu ja seda mitte üle 10 min laadimisega.
2. luuakse odav portatiivne elektrijaam (nagu taskutuumajaam), mis asub igas autos ja auto ei sõltu elektrivõrgust, laadimistaristust jms. Ise oletan, et see tee on tõenäolisemalt realiseeruv ...

Kui lähedale on siis tänaseks jõutud? Odav- suhteline mõiste, aga pigem ikka mitte. Samas näiteks Toyota pakub juba garantiid akule 10 aastat ja miljon kilomeetrit, kas see on turundusmula, ma ei tea. Kui tõsi, siis pole akut vaja kunagi vahetada.
Utiliseeritav -tehtud.
500 km nii ja naa, paljudel markidel tehtud ideaaloludes (suvel).
50 kg ei ole ega tule ega pole ka tarvis, praegusest suurem mahutavus kilogrammi kohta ilmselt tuleb.
10 minutiga 500 km põhimõtteliselt tehtav, aga tänased ülikiirlaadijad (350 KW) pigem 15 min ja 400 km.
Pardaelektrijaam, näiteks Telia kasutab osades mobiilijaamades vesiniku kütuseelementi  avariielektri tegemiseks. Teoorias saab sellise mõnekilovatise vesiniku kütuseelemendi ka autole installeerida, kuskile Karumustikasse sõites balloon kaasa ja voilaa. Puhas vesinikuauto jääb nii hinna kui ka kütuse hinna tõttu pigem ikka ärimeeste pärusmaaks.

[Kalts]

Kalts, elektriauto laadija võimsus on umbes sama, mis elektripliidil. Kui jõuluõhtul kõik korraga piparkooke küpsetavad, siis ei juhtu ju elektrivõrguga midagi, miks peaks autosid laadides juhtuma? Füüsiline vask on ikka üle dimensioneeritud, igasugu alajaamad jms ilmselt vajavad tõepoolest tähelepanu, aga nüüd on tähtaeg paigas ning 10a aega sellega tegeleda. Poleks tähtaega, siis ei teeks keegi kunagi midagi.

Hea küll, mis siis saab kui kõik need piparkoogiküpsetajad tollel kaunil jõuluõhtul ka oma elektriautot laevad? Rohkem nagu naljaks, aga mõte on selge ma loodan. Just selles osas, et tegu pole ajas hajutatud koormusega vaid tekivad rängad koormushüpped mis on eriti hullud magalate, elurajoonide puhul. Elu käib linnades ja nende lähikonnas kindla rütmi järgi, elektriautod või mitte...

[Marko]

 tekivad rängad koormushüpped mis on eriti hullud magalate, elurajoonide puhul. Elu käib linnades ja nende lähikonnas kindla rütmi järgi, elektriautod või mitte...

Kuskohast need hüpped jälle välja hüppasid? Eespool on ilusti, lausa lasteaiatasemele arusaadavalt, selgitatud, et elektrit on 14 000 kilomeetri läbimiseks kuus perele ja hüpped silutakse targa laadimisega.
Põhimõttelise, jonnil baseeruva, vastuseisu vastu ei aita muidugi mitte miski.

[Jesper]

Eks võimalus on, et pead valima, kas piparkoogid või auto, aga realistlikult ei pea need kunagi samal ajal käima. Inimesed söövad kõhud täis, hakkavad Aktuaalset Kaamerat vaatama, autod tulevad automaatselt samas taktis muu elektritarbimise langusega taha, hommikuse väljasõiduni jääb veel 10h, niiet reaalset mäekõrgust probleemi nagu pole? Elektrivõrk on dimensioneeritud vastavalt tiputarbimisele, aga ööpäeva lõikes on seal ruumi maa ja ilm. Jah, selleks peab süsteemi mingeid elektrovidinaid lisama ja võimalik, et ka leiutama, aga jällegi, 10 aastat on aega seda teha, hakatagu pihta.

Kui millegagi üldse kiireks läheb, on see elektri tootmine, anoh see on arutelu, millesse mul isiklikult pole midagi sellist lisada, mida poleks nii siin foorumis kui mujal juba oksendamiseni korrutatud.

[mopple]

Selle rakenduse järgi on tänane põhivõrk väga optimaalselt koormatud. Alajaamale klikates näidatakse ära ka planeeritud arendused ja ajakava. Sealt tulevadki need ~13M hinnasildid paarikümne kW päikesejaama võrku lisamiseks. 
Kindlasti saab ja peabki elektriautode laadimist mõistlikult ajatama aga kindlasti tänase seisuga ette kinni makstud võrgu lisaressursi väga pole. Teine mure on veel, et hetkel on kogu Eesti tootmine ~500 MW-ga miinuses vastavalt Eleringi interaktiivsele tahvlile.

[honkomees]

Utiliseeritav -tehtud. ...
50 kg ei ole ega tule ega pole ka tarvis, praegusest suurem mahutavus kilogrammi kohta ilmselt tuleb.
...

1. Ju ma olen midagi kahe silma vahele jätnud, kuid mu teada on liitiumil põhinevate akude utiliseerimine täiesti lahendamata ja praeguse seisuga jäävalt loodust reostav probleem kõrvuti päikesepaneelide mahamatmisega
2. Auto kaalu kasvatamine, nagu praeguste elektrimobiilide puhul on täiesti vastuvõetamatu, vastupidi tuleb autode tühimassi igal võimalusel langetada kasuliku koorma ja väiksema kütusekulu kasuks. (Ka tavaautode puhul toimub vaatamata uute ja kergemate materjalide kasutuselevõtule vaatamata täiesti mõistusevastane massi tõus, isiklik kogemus vana auto 1800 kg vs uus 2300. On selle taga igasugu euro6 vastavad lisaseadmed?)

Põhimõttelise, jonnil baseeruva, vastuseisu vastu ei aita muidugi mitte miski.

Auto kasutamine peab olema mugav ilma ajatamiseta laadimiseta jms jamata, mitte nagu börsielektriga öösiti pesupesemiseks tõusmine ja une koos tervisega rikkumine   . Tervise arvelt kokkuhoid on muidugi ühiskonnale väga kasulik?

[olevtoom]

Palun jälle pool-ohvtopiku pärast vabandust, aga...
sattusin tänases Potimehes peakirjale "OTSEÜLEKANNE ⟩ Kuhu panna taastuvenergia ülejääk aastal 2030?". Olla miski jebatt ... vabandust, debatt, ma pole selle uuseesti keelega ära harjunud.
Aga see pealkiri meenutas mulle kindrali kontrollkäiku kasarmusse.
Muuhulgas küsib kindral: "Sõdurid, kas toitu saate piisavalt?"
"Just nii, härra kindral! Jääb ülegi!" vastavad sõdurid kooris.
"Aga mida te ülejäägiga teete?" küsib kindral.
"Sööme ära, härra kindral! Tuleb puudugi!" vastavad sõdurid kooris.

[olli]

Selle rakenduse järgi on tänane põhivõrk väga optimaalselt koormatud. Alajaamale klikates näidatakse ära ka planeeritud arendused ja ajakava. Sealt tulevadki need ~13M hinnasildid paarikümne kW päikesejaama võrku lisamiseks. 
Kindlasti saab ja peabki elektriautode laadimist mõistlikult ajatama aga kindlasti tänase seisuga ette kinni makstud võrgu lisaressursi väga pole. Teine mure on veel, et hetkel on kogu Eesti tootmine ~500 MW-ga miinuses vastavalt Eleringi interaktiivsele tahvlile.

Eesti 2020. aasta (uuemat ei leidnud) tipptarbimisvõimsus oli 1590 MW. Ja aastane kogutarbimine ca 8,5 TWh. Samas 1590 MW võimsus võimaldaks targalt juhtimise korral läbi lükata ca 14 TWh energiat aastas. Seega eelpool toodud ca 50% kasvu jagu ruumi põhivõrgus justkui oleks. Eks siin muidugi saab veel spekuleerida kuivõrd praeguse tipptarbimise geograafiline profiil (ja väljaehitatud võimsused) sobituks elektriautode laadimisega kokku jne. Aga see on pigem "viimase miili" tasemel probleem. Ja isegi põhivõrgu tasemel tegelikult viimastel aastatel on megalt tööd ära tehtud. Nii et mingit üleöö kokkuvarisemist 2035. esimesel jaanuaril küll karta ei ole.

[honkomees]

.... Nii et mingit üleöö kokkuvarisemist 2035. esimesel jaanuaril küll karta ei ole.

Kindlasti mitte, ajalooline kogemus näitab seda, et äkilist üleminekut ei tule.

Aastani 1975 oli meie külas üks auto, minu isal, kogu ülejäänud küla liikus ikka hobutranspordil ehkki juba üle 70 aasta oli Eestimaal autot nähtud. Lisaks autole oli ka meil kuni aastani 1996 hobune ja enamik töid tegime hobusega, talvine liiklus oli enamasti võimalik vaid selle transpordivahendiga.

[raulex]

Utiliseeritav -tehtud. ...
50 kg ei ole ega tule ega pole ka tarvis, praegusest suurem mahutavus kilogrammi kohta ilmselt tuleb.
...

1. Ju ma olen midagi kahe silma vahele jätnud, kuid mu teada on liitiumil põhinevate akude utiliseerimine täiesti lahendamata ja praeguse seisuga jäävalt loodust reostav probleem kõrvuti päikesepaneelide mahamatmisega
2. Auto kaalu kasvatamine, nagu praeguste elektrimobiilide puhul on täiesti vastuvõetamatu, vastupidi tuleb autode tühimassi igal võimalusel langetada kasuliku koorma ja väiksema kütusekulu kasuks. (Ka tavaautode puhul toimub vaatamata uute ja kergemate materjalide kasutuselevõtule vaatamata täiesti mõistusevastane massi tõus, isiklik kogemus vana auto 1800 kg vs uus 2300. On selle taga igasugu euro6 vastavad lisaseadmed?)

Põhimõttelise, jonnil baseeruva, vastuseisu vastu ei aita muidugi mitte miski.

Auto kasutamine peab olema mugav ilma ajatamiseta laadimiseta jms jamata, mitte nagu börsielektriga öösiti pesupesemiseks tõusmine ja une koos tervisega rikkumine   . Tervise arvelt kokkuhoid on muidugi ühiskonnale väga kasulik?

Vähegi moodsam pesumasin suudab ennast ise öösel käivitada, noh OK koliseb ikka. Autot ei pea öösel käima juhtme taha toppimas, saab panna autost või telefonist kellaaja järgi ja vähe edevama laadijaga börsielektri odavuse või vaba elektrivõimsuse järgi laadima.
Liitiumaku taaskasutuslahendus, vahelduseks Hiinast, et ei arvaks, et nad ainut sittavad. Google tõlge:
Brunpi akude ringlussevõtu võrgustik on hõlmanud paljusid riike ja piirkondi, nagu Hiina, Jaapan, Korea, Ameerika ja Taiwan, saavutades edukalt ringlussevõtu globaliseerumise. Kaasaegne akude ringlussevõtu tööstuspark, mille kogupindala on 130000 ruutmeetrit, suudab aastas kõrvaldada 6000 tonni patareijäätmeid, toota 4500 tonni nikkelmangaani koobalthüdroksiide (kolmekomponentne eelkäija), nikkelmangaanhappe liitiumkoobaltit (kolmekomponentne materjal), liitiumkoobaltoksiidi, koobaltkloriidi, nikkelsulfaati, koobaltsulfaati ja koobaltosüüloksiidi, mille kogusaagis on üle 98,58%. Praegu on Brunpist saanud maailma teine ja Aasia esimene ettevõte, kes kõrvaldab patareijäätmeid ja kasutab ressursse.

Patareijäätmete ringlussevõtu kaudu on Brunp saavutanud akude ringlussevõtu tööstuse avaliku teenuse ja äritegevuse täiusliku kombinatsiooni ning loonud akujäätmete majandusliku väärtuse, taaskasutades piiratud ressursse piiramatult. Akude ringlussevõtu tööstus ei saa mitte ainult vältida patareijäätmetest tulenevat keskkonnareostust, vaid ka mingil määral vähendada akusid tootva tööstuse sõltuvust maagikaevandamisest, edendades seeläbi tööstuse arengu ajakohastamist, vähendades oluliselt kaevandamisest tulenevat keskkonnareostust, andes ettevõttele nõuetekohase panuse riiklikku energiasäästu.
Tehas ise

[Walter]

Goelro plaani täideviimiseks on 12 aastat. Kuskohast võetakse akud?
natuke kainestavat juttu ka :
https://www.err.ee/1608886733/arno-silla...ei-suurene
Kaevanduste menetlemiseks kulub ca. 20 aastat ideest kuni saagiseni. Euroopas pigem rohkem kuna siin tuleb ka kohalike vastuseis üle rullida. Kui praegu tuleb ca. 90% akude metallidest Hiinast siis kui näit. Hiina plaanib rohepöördega alustada esimese asjana on kavas ta enda siseturu nõudluse rahuldamine. Mida teeb siis ülejäänud maailm - e. kuskohast võetakse akud?

[mopple]

Selle rakenduse järgi on tänane põhivõrk väga optimaalselt koormatud. Alajaamale klikates näidatakse ära ka planeeritud arendused ja ajakava. Sealt tulevadki need ~13M hinnasildid paarikümne kW päikesejaama võrku lisamiseks. 
Kindlasti saab ja peabki elektriautode laadimist mõistlikult ajatama aga kindlasti tänase seisuga ette kinni makstud võrgu lisaressursi väga pole. Teine mure on veel, et hetkel on kogu Eesti tootmine ~500 MW-ga miinuses vastavalt Eleringi interaktiivsele tahvlile.

Eesti 2020. aasta (uuemat ei leidnud) tipptarbimisvõimsus oli 1590 MW. Ja aastane kogutarbimine ca 8,5 TWh. Samas 1590 MW võimsus võimaldaks targalt juhtimise korral läbi lükata ca 14 TWh energiat aastas. Seega eelpool toodud ca 50% kasvu jagu ruumi põhivõrgus justkui oleks. Eks siin muidugi saab veel spekuleerida kuivõrd praeguse tipptarbimise geograafiline profiil (ja väljaehitatud võimsused) sobituks elektriautode laadimisega kokku jne. Aga see on pigem "viimase miili" tasemel probleem. Ja isegi põhivõrgu tasemel tegelikult viimastel aastatel on megalt tööd ära tehtud. Nii et mingit üleöö kokkuvarisemist 2035. esimesel jaanuaril küll karta ei ole.

Nõus! Minu mõte oli pigem see, et hetkel on põhivõrku arendatud optimaalselt, kompliment meie energeetikutele! 
Kui nüüd sinna ilusate siidlipsudega hästi lõhnastatud ametnikud ja poliitikud regulatiivselt kallale lasta, siis ei pruugi see pilt 2035 aasta paiku enam niivõrd mõistuspärane olla.

[Marko]

Samas lisati ELi eelnõusse klausel, mille kohaselt vaadatakse 2026. aastal siht värske pilguga üle – kas selle täitmise trajektoor on realistlik või mitte.
Tsitaat on pärit sellest artiklist:

https://forte.delfi.ee/artikkel/12014449...ib-nihkuda

Samal ajal käib selline ohkimine, nagu peaks paari nädala pärast kõik kaubikud ja sõiduautod elektriliseks muutuma...
Mehed, mis te nutate?

[olevtoom]

.....
Mehed, mis te nutate?

Praegu just tulebki nutta (ja rääkida rohepööramise probleemidest). Muidu hakkame 2035. aastal märksa ahastavamalt nutma.

[vant]

Kirjutatakse, et tark laadija oskab optimeerida laadimisaegu ja võimsusi, öösel laetakse ja auto akust võetakse hoopis vajadusel voolu ja jagatakse ümber vastavalt tarbimisele. Kena kõik muidugi. Tegelik elu võib nõuda ka auto laadimist peale seda, kui ollakse päeval pikem sõit tehtud ja jälle vaja minna, ehk siis võimsust on vaja kohe ja palju. Nii palju kui mina tean, siis elektripaigaldise projekteerimine ei käi selle järgi, kuidas võimsusi on võimalik ajaliselt hajutada. Peab arvestama ka kokkulangevustega ja see oli minu jutu mõte. Nii et ampreid pean ikka ostma. Päikesepargi ka rajama. Selles ma ka kindel ei ole, et mu pargist üle jäävat energiat keegi tagasi osta tahab ja suudab. Laadijad ja muud tehnilised lahendused peale selle. Nii eramaja omanikud kui korteriühistud peavad tegema väga suuri kulutusi ja ikka pole kindel, et kõik töötab nagu kellavärk. Liine ja võimsusi ju pole. Õhinapõhisest vaimustusest ja lootusest kõik öisele ajale ära hajutada pole paraku tolku.

[deus]

Kuidas see auto teab, et ma garaažis treipingi käima panin? Küsib selle plastmassist ja metallist koosneva 50 aastat vana rubilniku käest?

[Tegelane5]

Säädusi tullõ kui kevallä puiepääl lehti....kes neid kõiki järgi jõuab...
Põle selleks ajaks euroopa liitugi vb enam. Läheb ju Inglismannidel täitsa kenasti, eks suuremad riigid võtvat siit eeskuju.

Igaksjuhuks mainin korra veel, et inbreederitel on imeliseks aastaks 2030 - elik veel viis aastakest varasem, kui jewroliidul.

 Brexitit juhib siis ikka korralik viies kolonn, meie SUexit'i shansid millekski mõistlikuks oleks Koganigi juhendamisel paremad olnud.

[Etsike]

Kuidas see auto teab, et ma garaažis treipingi käima panin? Küsib selle plastmassist ja metallist koosneva 50 aastat vana rubilniku käest?

Vaevu natuke uurima, kõik on netis lahti seletatud. Peakilbis on ampermeeter, mis niipea kui voolutugevus punasesse läheb annab autole/laadijale käsu laadimisvoolu maha tõmmata. Ja laadimisvool taastub kohe kui vabu ampreid üle jääb.

[deus]

Kuidas see auto teab, et ma garaažis treipingi käima panin? Küsib selle plastmassist ja metallist koosneva 50 aastat vana rubilniku käest?

Vaevu natuke uurima, kõik on netis lahti seletatud. Peakilbis on ampermeeter, mis niipea kui voolutugevus punasesse läheb annab autole/laadijale käsu laadimisvoolu maha tõmmata. Ja laadimisvool taastub kohe kui vabu ampreid üle jääb.

Omaarust tulingi sellesse paljuräägitud internetti uurima aga paistab, et ei tohi uurida ka enam. Käisin ja vaatasin enda peakilpi, ei tuvastanud seal ampermeetri olemasolu miskipärast, äkki vaatasin valesse kilpi?