[aavu]

Arutelu on tore. Mul küsimus - rohepööre peaks ju selle põlevkivi maa sisse jätma aga kust siis elekter võrku saab? No kasvõi tuule-ja päikesevaikusega. Kas siis hakkame diislist ja gaasist elektrit hõõruma? Need ju toodavad jälle CO2.
Ja veel, kas on mõni majapidamine saanud ainult omatoodetud tuule- ja päikeseelektriga läbi? Et ühendust riikliku võrguga pole? Ei müü ega osta aasta jooksul elektrit ja saab normaalselt elada oma elektriautode, pesumasinate ja külmikutega. Paluks kasvõi üks puhas näide, siis võiks hakata isegi mõtlema selle rohepöörde võimalikkust.

[DevilDeVille]

Arutelu on tore. Mul küsimus - rohepööre peaks ju selle põlevkivi maa sisse jätma aga kust siis elekter võrku saab? No kasvõi tuule-ja päikesevaikusega. Kas siis hakkame diislist ja gaasist elektrit hõõruma? Need ju toodavad jälle CO2.
Ja veel, kas on mõni majapidamine saanud ainult omatoodetud tuule- ja päikeseelektriga läbi? Et ühendust riikliku võrguga pole? Ei müü ega osta aasta jooksul elektrit ja saab normaalselt elada oma elektriautode, pesumasinate ja külmikutega. Paluks kasvõi üks puhas näide, siis võiks hakata isegi mõtlema selle rohepöörde võimalikkust.

Võin kinnitada, et off-grid süsteemid on elujõulised. Lihtsalt investeering PV ja salvestuse võimekusse on rõhuvale enamusele populatsioonist kaugel fiskaalse suutlikkuse piiridest. Samas võib end lohutada ka sellega, et enamusele on ulmeks ka piisav ruum tarvilise PV võimekuse püstilöömiseks. Jah, ma pole sertifitseeritud ekspert aga näen asja nii lähedalt, kui füüsiliselt võimalik.

[PlyVal64]

Arutelu on tore. Mul küsimus - rohepööre peaks ju selle põlevkivi maa sisse jätma aga kust siis elekter võrku saab? No kasvõi tuule-ja päikesevaikusega. Kas siis hakkame diislist ja gaasist elektrit hõõruma? Need ju toodavad jälle CO2.
Ja veel, kas on mõni majapidamine saanud ainult omatoodetud tuule- ja päikeseelektriga läbi? Et ühendust riikliku võrguga pole? Ei müü ega osta aasta jooksul elektrit ja saab normaalselt elada oma elektriautode, pesumasinate ja külmikutega. Paluks kasvõi üks puhas näide, siis võiks hakata isegi mõtlema selle rohepöörde võimalikkust.

Võin kinnitada, et off-grid süsteemid on elujõulised. Lihtsalt investeering PV ja salvestuse võimekusse on rõhuvale enamusele populatsioonist kaugel fiskaalse suutlikkuse piiridest. Samas võib end lohutada ka sellega, et enamusele on ulmeks ka piisav ruum tarvilise PV võimekuse püstilöömiseks. Jah, ma pole sertifitseeritud ekspert aga näen asja nii lähedalt, kui füüsiliselt võimalik.

Tegelikult pole kumbki pool väga suur probleem  8 kuud aastas! Reaalne elektrivajadus on tegelikult olematu, peamine on mugavuseks külmik. Probleem on 4 talvekuud... Tundes mitut Eesti pikaaelaisemat off-gridijat, kellest ühel on reaalselt naabritelegi jagav ja KAHE tuulikuga "tuumajaam", siis tonn diislit kulub ikka iga talv!  Ok, LiFePO4 salvestuspark maksab jah midagi. Aga kõik need teistkümne ja veel enama KWga pargid on puhas BS! Reaalsuses, lugedes selliste parkide tegelaste hala talvel, tuleb seal meeletust kolossist 100kWh kuus, seda ka paneele rookides ja jaanuaris! November-detsember on põhimõtteliselt null alati ja kõikjal.
Teine selline elab Ardu taga metsas ja talvel on lõputu kokkuhoid + diisel + pesupesmeine jms kõik Ardus töökojas. Kusjurues saab mingist hetkest, kui neid paneele keerata ja lumepeegeldust püüda, täitsa vägevalt akudesse tagasi! Mägal osad paneelid siis maapeaölsed ja liigutatavad. 
Ja ma ei ole 40 aasta jooksul isegi PV-paneele pannud ja ka hakkama saanud off-gridimisega  Lihtsalt 4-5 kuud ei kasuta... Majapidamine ise saab hakkama küll, mina ei saa  Aga kui võtta, et linnas elamise elektrikulu talvel on 200-300kWh, siis reaalselt saaks maal hakkama 100'ga. Isegi vähemaga. Võttes euro päiksekalkulaatori abiks, mis on suhteliselt täpne, sisi sealsamas saaks maaraamil 1kWp jaamaga kõige kehvemal kuul detsembris 13 kWh elektrit akudesse. 1kWp pole just suur ega kallis! Ütleme 5kW on selline paras keskmine ja kui viitsida jebida ehk ka paneele talvel püstisemaks keerata, võiks see toota niipalju küll, et 100kWh tarbimsie juures on vaid nov-dets-jan natukene mõnikord vaja genekaga jurude toota sest see piiripeale toodang jaguneb liiga ebaühtlaselt päevade peale. Okt ja veeb 230 ja 280 kWh on juba niipalju rohkem + päeva pikkus mängib ka rolli. Aga kuskohast kõi kalgab - TARBIMISE HULGAST! Meil on 100 kWh juba boiler, sooja vett saab ka muudmoodi, pliidilt. Saunas slepepaagilt. Jne. Külmik ei kuluta palju aga külmaga pole teda vaja! Süghavkülm on teine asi aga off-gridides tuleb ka elu muuta! Sealt edasi LED ja pisikised elektroonikavidinad ei kuluta suurt midagi ja kui saad neid mujal laadida ka, seda enam. Ja nüüd uus-moodne värk: auto peab olema, ostad V2L võimeksuega pill ija elektrit jagub ka talvel "navaalom"! Ionic5/EV6 annavad välja 3,5kW ühelt faasilt. Seda on jajebuu-kuipalju. Ütleme saad kasutada 35kWh akut ehk pool maksimumist iga ööpäeva kohta, teeb see maja kuu elektrikuluks 1050kWh!!!

[Mahno]

Aavu küsimus on tegelikult palju olulisem, kui tundub. Et kust energia võrku tuleb. Ja poliitikud seda küsimust kuulda ei taha. Sest see on nö keeruline küsimus, millele ei ole lihtsat vastust.

Praegused roheenergia tootmise viisid on paraku juhitamatud - energia tuleb kui tuul puhub või päike paistab. Kui ei puhu ega paista, võrgu sageduse ja stabiilsuse hoidmiseks  peab energia tulema kuskilt mujalt - olgu see siis tuuma-, hüdro või fossiili põletav jaam. Me võime muidugi öelda, et kuskil alati paistab ja puhub, aga siis tulevad ülekandevõimsuste piirid vastu. Aga need juhitavad võimsused tahetakse rohepöörde käigus kinni panna.

Ja kui tekib olukord, kus energia tootmine ja tarbimine ei ole kooskõlas siis lihtsutatult rääkides kukub kogu kaardimajake kokku.

Teisalt me tekitame endale järjest suuremat elektrienergia sõltuvust. Tugev poliitiline surve on kogu transpordisektor elektri peale lükata. Moodne elamumajandus ja nullenergiamajad ei saa tegelikult ilma energiata toimida. Transport omakorda on võtmeküsimus kõikdele muudele elualadele - asju tarbitakse harva seal, kus neid kasvatatakse või toodetakse. Laovarud on majandusliku tõhususe saavutamiseks "hööveldatud" minimaalseteks. Tarneahelad on muutunud globaalseteks. Isegi need arvutid, mille agil kogu seda tarneahelat juhitakse, ei tööta ilma elektrita.

Kui me võtame ühte kätte potensiaalselt väheneva energia varustuskindluse ja teise kätte suureneva sõltuvuse, saame kokku ühe ohu, kui tõenäosused ja mõjud külge riputame, siis riski.

Kui kaua suurlinn (või eesti mõistes näiteks lasnamäe) elamiskõlblik ilma elektrita püsib Teie meelest? Poed tühjad, kõht tühi, tuba külm ja pime, vett ei ole ja shitt ka ära ei lähe. Kui kaua läheb aega, et tänavale tuleb mäss ja kambad? Või siis alternatiivina sõjavägi ja komandanditund. Mõlemad variandid tähendavad meile harjumuspärase eluviisi lõppu.