Nüüd tekkis lõpuks esimene võimalus ehitamisega otseselt pihta hakata - vundamendi taldmiku ehitamisega. Tuleb tõdeda, et taldmiku ehitust olen paar korda lapsepõlves näinud ning korra ise kaasal lagunenud kasvuhoone alust (vundamendiks palju nimetatud) valamisega remontinud. Kõigepealt oli mõttes, et teen taldmiku vormid nagu neid ikka (vist?) tehakse. Servatud lauast küljed, siit-sealt siduvad lauajupid vahele, armatuur sisse ning kast valmis. Tundub lihtne, kuid mitte alati. Mulle valmistas muret see, et ei olnud käepärast pinki, millega oleks kiirelt ja täpselt saanud lauad pikkupidi mõõtu lasta. Oli küll käsi-ketassaag, aga see oleks eeldanud täiendavat töötasapinda lõikamiseks ja nii edasi ja nii tagasi. Lisaks puudus sobilikus koguses puitmaterjal. Mingi kogus laudasid oli - need sain jääkidena naabrimehelt. Oleks piisanud veerandi, võib-olla kolmandiku vormide valmistamiseks. Otsustasin minna hoopis moodsamat teed. Nägin juutuubist ühte klippi Nurgakivi saatest, kus promoti
Vormest taldmikuvorme. Tundus lahe, hind tundus mõistlik ning lubadused olid suured. Otsustasin ära tellida. Välisseinte vundamendi lint oli planeeritud 300mm laiast Fibo 5 plokist ning siseseinte lint 200mm laiast Fibo 5 plokist. Seega tellisin perimeetrile 600mm laiusega ja siseosale 400mm laiusega taldmiku vormid. Kohalik ehituskauplus tõi lubatu ruttu ära.
Kui vormid käes, siis tekkis kerge pettumus. Kuidagi õbluke (d=8mm) ja kuidagi vähe oli siduvat armatuuri. Panid maha, astusid jalaga keskele peale, siis vajus vorm laiali nagu üleküpsenud banaan. Ja ma ei ole kogukas inimene. Aga ega siin enam midagi teha ei olnud. Kui oli tellitud, siis tuli ära kasutada. Kui vormid olid juba kohal, siis juhtus üks hea sõber külla ning veetsime mõne tunni ümber augu pläkutades. Siis mees küsis, et kas rangid ka sisse paned? Mina selle peale, et mis rangid... hobusel on rangid kaelas kui vankrit veab. Hea et niigi läks ja tegin ennast vaid sõbra ees lolliks. Ma ei teadnud, et range kasutatakse vundamenditaldmikes täiendava armeeringu toestamiseks. Sõber seletas ära ning õhtul tegin rünnaku enda harimiseks veebi. Päris hea info oli üleval Eesti Traadi kodulehel. Lisaks olid seal ka erinevate rangide joonised, mida tellida sai. Muidugi ajas teema ihu imelikuks ja oli päris kindlasti endale ka selliseid vigureid vaja. Rangid tellisin ristkülikukujulised, kõrgusega 150mm ja laiustega 500mm perimeetrile ja 300mm siseosale. Mõõdud sai valitud nii sellepärast, et rang püsti asendis "upuks" kogu ulatuses betooni sisse ning jääks nii ülevalt kui alt ja mõlemalt küljelt kaetud vähemalt 50mm valubetooni kihiga. Tegelikkuses sai rangid asetatud väheke kaldu, et rangi ülaosa pisut sügavamale jääks. Lisaks tellisin samast kohast kohe ära ka terasarmatuuri. Valisin läbimõõduks 12mm ning kokku sai tellitud seda 1200 meetri jagu. Seda pidi piisama nii taldmikuvormide tugevdamiseks, tulevikus lintvundamendi vöö kui ka hoone ülemise müürivöö valamiseks. Jällegi tegutseti ruttu ning tellimus täideti mõne päevaga.
1200m jagu 12mm terasarmatuuri
Kaks kimpu rangidega
Samal ajal, kui range ootasin, takseerisin vaikselt vundamendivorme. Üsna segane oli, kuidas neid lõikuma ning omavahel sobitama peaks nii, et tulemus ka betooni kinni peab. Peale kile seal ju midagi polnud, mis kogu seda massi kinni hoiaks. Siinkohal tuli sõber appi, kes võttis omakorda oma sõbra kaasa. Neil tundus olevat kogemusi sarnaste vormide koostamisel. Ja nii oligi. Lõpptulemusena seal midagi keerulist ei olnud. Muudkui lõika, painuta ja seo traadiga kokku. Kogu vormi ladusime kolme mehega kokku ja loodisime viie tunniga. Fotosid vaadates ei tasu lasta ennast segada, et pilt kõver tundub. Tegelikkuses kõik ikka sirge. Lihtsalt minu vana aja seebikarbist fotokas kipub asju kalasilmana nägema.
Rangid said vormide sisse paigaldatud 500mm vahega, nurkades tihedamalt. Rangi alaosa läks kinni taldmiku põhjaset 50mm kõrgusel olnud kolme 8mm armeerimisvarda külge. Rangide ülaosasse sai kinnitatud pikkupidi kolm täiendavat 12mm paksust armatuurvarrast.
Nurkades said armatuurvardad korraliku ülekatte.
Ning ka liitumiskohad sisemiste seinadega said oma näo.
Terasem vaataja ilmselt pani kohe tähele, et vormide väliosas on kasutatud laudasid. Need on seal just sellepärast, mis mulle kohe alguses muret valmistas. Vormid olid väga "lödid". Kartsin, et need vajuvad sinna sisse valatava betooni massi tõttu laiali. Ega sellest midagi pole, kui on väike vajumine, kuid seetõttu võib ja ilmselt ka kannatab taldmiku üldkõrgus. No ja silmale pole ka ilus vaadata. Mis siis, et jääb maa sisse, ikka ei ole ilus. Sestap paigutasimegi vormide ülaossa varasemalt "humanitaarabina" saadud lauajäägid. Kinnitasin paksu terastraadiga (sama, mida leidub alumiiniumist õhuliinide sees). Kõigepealt lõikasin vajaliku pikkusega traadijupi. Puurisin mõlemale poole laua sisse augu ja ajasin traadi sealt pikkupidi läbi. Seejärel ühele poole traadile silm sisse ning nael läbi. Vastaspoolel samamoodi, kuid enne tõmbasin jõuga vormi nii kokku kui sain. Kui nael sees ja pinge maha lasin, siis oli vorm kenasti oma algses asendis ja seinad tugevad. Enam läbi ei vajunud. Tekst pisut segane, sestap paar fotot selgituseks allpool.
Oma eraldi taldmik sai tehtud korstnale. Raamatus oli kirjas, et korstna vundament tehakse alati hoone vundamendist eraldi. Kui järgi mõelda, siis on tõepõhi all küll.
Kui kogu "skelett" valmis oli, siis sai tehtud veel viimane peenhäälestus. Ehk siis asi uuesti ja võimalikult täpselt loodi. Selleks kasutasime taas samu vanu kahhelkivisid, mis keldist välja tulid. Mõnusad ja siledad kasutamiseks, lisaks oli neid mitme eri paksusega. Koos loodimisega sai pika lindiga läbi käidud ka välisseinte ja siseruumide diagonaalid. Välisseinad võivad olla korrektselt mõõdus, kuid kui diagonaalid paigast ära on, siis ruum tuleb lõpptulemusena romb. Seda küll vaja ei ole. Maakaabli tõime sisse taldmiku alt killustikupadja seest.
Oli taas tore päev...