[mopple]

Paar aastat tagasi sai erinevate tootjate parimaid maske proovitud, kuna oli soov omale soetada. Kuna töötasin ettevõttes kus palju keevitajaid ning suhtlesin ettevõtte meili alt, siis ettevõtted muidugi andsid lahkesti maske proovimiseks kaasa.
ESAB maskiga on värvitu välise kaitseklaasiga pilt seestpoolt maski ülimalt sinine. Kollase kaitseklaasiga on värvitoonid sellised "enamvähem" nagu teiste maskidega. 
ESAB langes selle väga sinise alatooni tõttu valikust välja. Vbl oli mingi puudus veel, kuid ei mäleta enam.
Optreli panoramaxx maski sai ka proovitud. Tootetutvsustuses on nad suutnud kuidagi suure haibi kokku kirjutada, kuidas nende mask laseb heledas asendis kõige rohkem valgust läbi ning värvid on kõige neutraalsemad, kuid külg külje kõrval näiteks speedglass'ga ei paistnud need kuskilt välja. Miinuseks oli vist see, et poolmask ei mahtunud äkki keevitusmaski alla normaalselt?
Tookord sai ostetud Speedglas 9100xxi. Antud maski miinuseks võib lugeda lihvimisreziimile ümberlülitus nupu kerget ebamugavust.

Sellepärast ongi soovitatav erinevaid maske pähe proovida ja ka reaalselt keevitada. Iga inimese füsionoomia ja füüsis on erinev.
Speedglass on väga populaarne tööstuses, miinusena võiks välja tuua kõrgema kaalu. Endal on mul juba tootmisest maas olev Optrel E684 ning see on näiteks ~200 g kergem kui Speedglass 9100X koos kõige kergema filtriga.

[mopple]

Kuna teistes teemades on kurdetud, et viimasel ajal on foorumis kasuliku teabe osakaal languses, siis võtan julguse kokku, et antud teemal natuke enda poolt panustada.

Alates 01.01.2023 lõppes Euroopa Liidu määruses määruses 2019/1784 sätestatud üleminekuaeg, mis kehtestab Euroopa Liidus toodetavatele keevitusvooluallikatele karmid efektiivsusnõuded.

Praktikas tähendab see seda, et traditsioonilised trafotehnoloogial vooluallikad neid nõudeid üldiselt ei täida. Ainukene erand on minu teada soomlaste Wallius oma BLUEWELD™ 3000 mudeliga. Kõik teised juhtivad Euroopa tootjad minu teada aga lõpetasid eelmise aasta lõpuga trafotehnoloogial seadmete tootmise, juba toodetud seadmeid võib kuni laovarude lõppemiseni edasi müüa.  Näiteks vast siinmail tuntuimad tootjad Kemppi ning Fronius tegid selle sammu juba kümmkond aastat tagasi.

Teiseks on samas määruses kohustuslikuks tehtud keevitusseadmete dokumentatsiooni täiendava informatsiooni lisamine ning parandatatuvuse tagamine. Selleks kohustatakse tootjat või nende esindajaid tagama alates 2 aasta möödumisest mudeli turule toomisest kutselistele parandjatele seadmete remondiks vajaliku teabe avaldamist koos kohustusega tarnida 15 tööpäeva jooksul seadme parandamiseks vajalikud varuosad. Seega tuntud tootja toodet, mis on olnud turul rohkem kui 2 aastat ei pea ilmtingimata remontima ametliku esinduse juures.

Seega uut, eriti veel hommikumaadest pärit keevitusseadet ostes tasuks müüjalt küsida, et kas nad on eelpool viidatud määrusega kursis ning kui on, siis kas ning millises ulatuses on need nõuded täidetud?

[mopple]

Nagu eelnevast postitusest selgus, siis traditsioonilisi trafoga keevitusseadmeid Euroopas ning ka Briti saartel enam toota ja varsti ka müüa enam ei ole võimalik, ning edaspidi saavad kõik keevitusvooluallikad olema invertertehnoloogia põhised.

Inverter üldmõistena tähendab alalisvoolu muundamist vahelduvvooluks.

Invertertehnoloogial keevitusvooluallikas on tegelikult keerulisem kui vaid lihtsalt näiteks autodesse mõeldud inverteritel. Piltlikult on see ka ära toodud keevitusvooluallika andmesildil. Näiteks lisasin fragmendi ca 20 aastat vana AC/DC Tig andmesildist.

   

Vasakult liikuma hakates näitab 1 ning ~ sisendit, ehk antud juhul 1-faasilist vahelduvvoolu.

Järgmisena on skeemil alaldi tingmärk, mis tähendab et vahelduvool alaldatakse alalisvooluks, tavaliselt 325 V.   
Edasi aga läheb juba huvitavaks. Kast f1 / f2 tähendabki inverterit, mis tuleb ingliskeelsest mõistest invert ehk pahupidi pöörama. Sisuliselt tähendab see seda, et kasutades kahte või enamat jõutransistori (kas IGBT või ka MOSFET) ning mikroprotsessorjuhtimisega juhtplokki tekitatakse alalisvoolust kõrge sagedusega (20 - 100 kHz) kõrge pinge ning madala voolutugevusega vahelduvvool. Visuaalselt on inverteris toimuv hästi näitlikustatud sellel videol.

Järgnevalt muudetaks saadud kõrge pingega ning madala voolutugevusega vool trafos kõrge voolutugevusega ning madala pingega vahelduvvooluks. Kõrge pinge ning väga kõrge sagedusega voolu muundamine on võrreldes traditsioonilisega võrgupingest toidetavate trafodega olulislet efektiivsem, kuna suure sageduse tõttu ei jõua trafo voolu suuna maha muutudes niiöelda "maha jahtuda" ning kaod on väiksemad.

Viimase sammuna alaldatakse saadud kõrge voolutugevusega vool alalisvooluks.

Vahelduvvoolu võimekusega TIG kui ka MIG/MAG aparaatide puhul lisandub veel üks inverterplokk, mistõttu on vahelduvvooluaparaadid ka kallimad kui ainult alalisvooluga aparaadid. Näitepildil oleval skeemil vahelduvvoolu inverterplokk ei ole välja toodud, tootja on piirdunud ainult alalisvoolu ning vahelduvvoolu tingmärgiga.

Kogu eelnev jutt ka veel kahe pildiga välja toodult, esimene on võetud ühe seadme kasutusjuhendist ning teine A. Laansoo raamatust „KEEVITUS MIG/MAG keevitus“.
   

   

Kellel on huvi põhjalikuma seletuse järele, siis seletav inglisekeelne video 1-faasilise elektroodinverteri näitel.

Tänaseks on elektroonikatööstus niivõrd arenenud ning idamaades toodetakse standardseid inverter- ning juhtplokke tööstuslikes kogustes, mis võimaldabki ka meil juba poest lihtsa elektroodkeevituse komplekti alumiiniumist kaablite, transpordi, maksude ning kõigi osapoolte kasumitega alla 100 eurose hinnaga lõpptarbijale müüa.
Samas sarnase aparaadi täiskomplekt tunnustatud keevitusseadmete tootjalt võib maksta ka kuni 1000 eurot. Hinna erinevuse põhjusteks on näiteks tootmine Euroopas, maksimaalselt kvaliteetsete komponentide kasutamine, toimiv garantii ning seadme arendamise ning testimise kulud, mis tuleb jagada väiksemale arvule müüdud seadmetele.

[qwerty009]

Oskab keegi Telwini omanik öelda milline näeb reaalselt välja Telwin keevituse veorull: https://www.stokker.ee/veorull-10-12mm-t...42366-telw

Kas see on U või V soonega? Ning kas soone sügavus on ette nähtud ühe rulliga vedamiseks (veetakse ainult alumise rulliga ning traat peaaegu upub alumise rulli soonde ära) või on see 2 rulli veoga kus ülemise ning alumise rulli soone sügavused on võrdsed?
Kuna kaup on ainult keslaos saadaval, siis ei saa oma silmaga poes üle vaadata.
Tahaks selle ühele EWM keevitusele panna kus paistavad samasugused rullid olevat. Läbimõõt 37mm, paksus 12mm, keskava 19mm.

[Walter]

Motonetis rippusid Telwini jupid seinal, paistis ka ports erinevaid veorulle. Ehk leidub sobiv?

[qwerty009]

Telwin on selline huvitav tootja, et ta kasutab oma keevitustel vähemalt 3 erineva ehitusega veorulle. Vaatasin netist otsides ka motoneti valikut enne ning seal oli ainult odavama otsa Telwini keevituste neljakndilise siseavaga veorullid valikus.
Vajaminev veorull näeb välja selline: 

[tõnn]

Enne kui proovima hakkan, siis küsiks targematelt nõu.

Hobi garaasis on kaks keevitust, traadiga poolautomaat ning gaasiks CO2 ning TIG argooniga.
Kas on mõtet hoida kahte erinevat ballooni?
Ehk kõlbaks poolautomaadiga kasutada puhast argooni?

[mopple]

Enne kui proovima hakkan, siis küsiks targematelt nõu.

Hobi garaasis on kaks keevitust, traadiga poolautomaat ning gaasiks CO2 ning TIG argooniga.
Kas on mõtet hoida kahte erinevat ballooni?
Ehk kõlbaks poolautomaadiga kasutada puhast argooni?

Poolautomaadiga puhtas argoonis teraseid keevitada saab, kuid ühtegi vastutusrikast õmblust mina ei keevitaks. Puhta argoon keskkonnas ei "märga" keevisvanni servad keevitatava detaili või detaile piisavalt, elik õmbluse servad ei sula keevitatavate detailidega hästi kokku. Suuremate vooludega keevitamisel tekib ka õmbluse servade sisselõikeid ingl. keeles undercut.
Kuniks sul mõlemad gaasid olemas on, siis tee ka ise katsetusi ja otsuse pead ikka ise vastu võtma. Teiste tehtud katsetusi saab vaadata nendest videotest.



Video 2

[oliveer]

CO2 aitab keevitamisel kuumust tõsta. Puhta mig argooniga äkki plekki mõnusam keevitada.

[qwerty009]

CO2 aitab keevitamisel kuumust tõsta. Puhta mig argooniga äkki plekki mõnusam keevitada.

Eelmine post on videolink puhta argooniga proovikeevitusest ning sa kirjutad siia sellist jama?

[tõnn]

See oli pigem küsimus mitte väide.

[aatom]

Mina olen 8+ aastat keevitanud ainult argooniga (traatkeevitus), pole kunagi CO2 või segugaasi kasutanud. Viimased 5+ aastat TIG-i kah harjutanud.
NB! ma pole proff ega kuskil õppinud, ikka hobi korras ja iseõppija. Kui profid mu keevituse pilte näevad, saavad vist kreepsu ...
Jah, teoorias CO annab kõrgema temperatuuri, ehk siis argooniga rohkem on õige voolu/pinge otsimist. Kui keevitus võimaldab (minu uus universaalne Stahlwerk võimaldab), võib katsetada ka vastupidist polaarsust just pleki keevitamisel. (Täiendus: proovisin, aga minul ei õnnestu, pritsib, sulatab traati, aga mitte plekki. Paari millimeetriseid pleki pilusid sai küll täita)

Aga mitte miski pole ära lagunenud, 2 autot surnuaiast päästetud 2 x 3+ kuud tõsist taastamist, millest üks siin.
Isegi hiljuti 5mm/3mm rauajääkidest painutuspink kokku keevitatud, 1mm plekki painutades kuskilt pole järgi andnud.

Argooni kasutamise põhjus on vajadus aeg-ajalt alumiiniumraame kokku traatkeevitada, ei taha topelt ballooni/reduktorit ja kasutamise juhuslikkus väldib rendiballoonid. Mõistagi on argoon kordades kallim, kui CO2.

Täiendus: Leidsin sellise artikli, mis päris hästi erinevad gaasid lahti seletab, puhast argooni kah ei soovita.
Ja teine huvitav lugemine.

[isandpauk]

Potsatas selline pakkumine Lindelt ehk endise nimega Aga-lt postkasti. Palun tagasisidet neilt, kes on omale mõne nendest pudelitest välja ostnud. Kas gaasi liitri/kilo hind on mõistlik? Kas 24/7 puhvetis saab ka vahetada? Kas on kerged pudelid (alu näiteks)?

[meli666]

Linde 10L segugaasi balloon on välja ostetud ja kasutuses. 
   

Vaadatud saigi just transporditavuse pärast. 
Muidugi 10L saab suht nobedasti otsa, kui leiva teenimise tööd teha. Ma hobi kasutuses vahel ei kasuta mitu kuud ja siis hea, kui rendi raha ei tiksu. Ja viimati suvel oli Lindes gaasi hind üle 40.- äkki, täpselt ei mäleta. Samas, balloonide miskise kontrolli, hoolduse tasu peab ka keegi kinni maksma ja eks see ole ka seal sees.
Tartus vähemalt on 24/7 vahetuskapp olemas ja seepärast mugav, et nädalavahetus töö pooleli ei jääks.
Linde ongi ilmselt kõige kallim pakkuja. Airok vist pakub ka väljaostu võimalust?
Või siis Cedo. On küll 8L, aga hind odavam. Ja vahetavad ka, kui gaas tühjaks saab. Hinda peab huviline ise küsima. Selline balloon:
https://shop.cedo.ee/gaasiballoon,-t_u00...lw134.html

[ivo86]

Linde 10L segugaasi balloon on välja ostetud ja kasutuses. 


Vaadatud saigi just transporditavuse pärast. 
Muidugi 10L saab suht nobedasti otsa, kui leiva teenimise tööd teha. Ma hobi kasutuses vahel ei kasuta mitu kuud ja siis hea, kui rendi raha ei tiksu. Ja viimati suvel oli Lindes gaasi hind üle 40.- äkki, täpselt ei mäleta. Samas, balloonide miskise kontrolli, hoolduse tasu peab ka keegi kinni maksma ja eks see ole ka seal sees.
Tartus vähemalt on 24/7 vahetuskapp olemas ja seepärast mugav, et nädalavahetus töö pooleli ei jääks.
Linde ongi ilmselt kõige kallim pakkuja. Airok vist pakub ka väljaostu võimalust?
Või siis Cedo. On küll 8L, aga hind odavam. Ja vahetavad ka, kui gaas tühjaks saab. Hinda peab huviline ise küsima. Selline balloon:
https://shop.cedo.ee/gaasiballoon,-t_u00...lw134.html

Eelmine nädal just käisin Cedos ja küsisin gaaside kohta. Võrreldes Lindega on ikka väga palju odavam minu arust. Kui see gaasi kogus seal kuidagi just eriti palju väiksem pole. ja noh, ballooni väljaost on ka ikka palju odavam. Mind huvitas just argoon ja hinna järgi tundus, et nii argoon, kui co, kui segu on seal sama.. Hind ju netilehel täitsa olemas. Vahetuse hinnaks ütles mulle ca neljandiku sellest netilehe hinnast.

[Janka]

Jaanuari lõpus kasutasin juhust ja müüsin Airokile tagasi oma 10-liitrise ArCO2 mänguballooni, mis sai 2015. aastal ostetud. Tol ajal nad eraisikule suuremaid mingisuguse jonni pärast ei andnudki. Hiljem aga leebusid. Tüütu junnkärakas oli. Mõttetult kiiresti sai tühjaks, aga no hea, et üldse oli.
Asemele võtsin järgmise mõõdu. Vist 20kg-se. Ma peast ei mäleta massi, tšekki pole ka enam käeulatuses. Tegemist samuti seguballooniga Ar+CO2. Maksis 142.-€

[korvimees]

Tänud kaasamõtlejale. Kuna aega paar kuud siis hakkan vaikselt sobivaid seadmeid otsima. Kindlasti keevitus ja genekas eraldi, lihtsam teisaldada ja pärast saab inverter nagunii juhtme ligi olema.

Vahepeal piisavalt kaua aega mööda läinud. Kas leidsid geneka, mis ühefaasilisele keevitusele sobib?  

Või oskab keegi kogemust jagada, kui võimast genekat on tarvis, et väike ühefaasiline MIG (nii 180-200A) ära toita ca 100A kasutuse juures?

[giordanobruno]

Raputaks tolmu vanalt teemalt: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=63541&pid=509798#pid509798

Minu küsimus on, et kas neid butt weld clamp-e ka Eesti kaubanusvõrgust saab? Vahet pole kas füüsiline või veebipood.

[Walter]

Raputaks tolmu vanalt teemalt: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=63541&pid=509798#pid509798

Minu küsimus on, et kas neid butt weld clamp-e ka Eesti kaubanusvõrgust saab? Vahet pole kas füüsiline või veebipood.

ma ei tea kui eesti oma see pood on:

https:

aga hinda pole ka ollagi..

[Jesper]

Sellel lehel on küll kõik pettuse tunnused olemas... pigem telliks siis juba otse alist, https://www.aliexpress.com/item/1005002067439394.html