[meli666]

I tala laes, tekib kohe mõte sinna telfer külge riputada...

[muska71]

Kogu vajaliku materjali staffi oleks saanud telfriga üles tõmmata...Poest kõige väiksem telfer,puldile 10m kaabel pikemaks ja ülejäänu nupuvajutus ja sõber elekter vinnab kõik üles...Olen telfriga ladunud ka tandem fibo korstent...Ja isegi 25nk kaaluvaid isokern plokke ei viitsi enam käsitsi tõsta ja nuppu vajutades kerkib objekt mängleva kergusega...

[Urki79]

Viilu ladumise ja lõikamise jaoks on mõistlik võtta rendist kergplokisaag (lintsaag). Kasutasin seda viimati sügisel sama töö juures. Hämmastava kerguse ja täpsusega saab töö tehtud. Põhimõtteliselt ühelt viilu kaldelt järele jäävad plokid lähevad kohe ka teisele poole käiku. Kulu ja vaev minimaalne.
Paarisaja eurine  telfer ka hea lahendus. Ühele objektile tegin telfrist materjalilifti, vedas sadu tonne, 400-500kg kaupa.

[olli]

Tegin endale telfri valmiduse, aga reaalsuses pole vaja läinud. Tavalise riistamarketi mootoritõstmis "kraanaga" kõik asjad aetud saanud. Ja eriti kui kasutada kuudiga haagist, siis telfriga ei pruugi hästi ülevalt ligi saada et kaupa maha tõsta. Antud juhul on tala ukse suhtes risti, see pole ka just ideaalne variant. Ning ma saan aru et mingisugune motoriseeritud laadur/kahveltõstuk on nagunii selles majapidamises olemas.

Mind aga huvitab, kuidas selle viilualuse osa vastupidavus diagonaal suunaliselt on tagatud. Selles mõttes, et see I-tala pikusuunaliselt koos seinadega kõikuda ei saaks. Kas sarikate küljest? Kui ma teemast ette ruttan, siis võib jätta vastamata.

[stretch]

Mind aga huvitab, kuidas selle viilualuse osa vastupidavus diagonaal suunaliselt on tagatud. Selles mõttes, et see I-tala pikusuunaliselt koos seinadega kõikuda ei saaks. Kas sarikate küljest? Kui ma teemast ette ruttan, siis võib jätta vastamata.

See T-kujuline post peaks mingil määral pikisuunalist jäikust suurendama, mina ilmselt oleksin selle vaheseina jupi otsaviiluga ühendanud või vähemalt pikema teinud.

[Lauri_L]

Tänud taaskord kommentaaride ning kaasaelamise eest. 

See I-tala laes on ainult katusekonstruktsioonide toetamise eesmärgil. See ei jää sinna avatuna lakke figureerima. Tuleb paratamatult kinni katta, sellest hiljem. 

Väga õige märkus on ka, et I-tala on ukse suhtes risti ning täpselt hoone keskel. Telfri funktsionaalsus oleks antud juhul üsnagi kesine. Nagu kasutaja olli ära märkis, siis tõepoolest on majapidamises väiketraktor, mis oma frontaali raamiga suudab kuni 1000kg üles vedada ning sellega ka edasi liikuda. Tõsta suudab kuni 2,2m peale ja olemas ka alusekahvlid. Kuna garaaži suur ruum tuleb piisavalt suur, et seal traktoriga ringiratast sees sõita, siis tulevikus saab kõik vajaminevad tõstetööd just sellega ära tehtud. Lisaks sai mõni ajahetk tagasi mingis meeltesegaduses ostetud peetud JCB 8020 miniekskavaator. See on suuteline oma noolega veelgi enam ning veelgi kõrgemale tõstma. Ning kandamit ka igas suunas teisaldama ilma, et ise paigalt liiguks. Seega täispakett tõstevahendeid on tänaseks olemas. Tegelikult olen suurema osa oma elamise rasketest asjadest paigaldanud alustele või muutnud alusekahvlite/roclaga teisaldatavateks (saepingid, töölauad, koerakuudud, laste liivakastid jne jne). Kui teen küttepuid metsas, siis puu maha, kohapeal kohe pakkudeks ja halgudeks. Halud aluse peale ehitatud raamide vahele ning traktori järelhaagise kasti. Sealt puukuurini, alusega puukuuri ja kui kuivanud, siis traktoriga kohe maja ukse ette, kust edasi tuppa. Päris mitu liigutust ja ümberladumist jääb tegemata. Sama saab olema ehitatavas garaažis. Kõik suuremad tööpingid ja tööriistad saavad olema roclaga teisaldatavad nii ruumisiseselt, ruumist ruumi kui ka ruumist õue kui vaja peaks olema. 

Mis puudutab I-tala fikseerimist tugipindadele ning katuse enda kinnitamist I-talale, siis sellest samuti kohe-kohe. Vaheseina ei tahtnud otsaviiluni välja ehitada sellepärast, et siis oleks katusealune ruum kaotanud oma kasutatavuse. Oleks tekkinud kaks kitsast ruumi, kus olla ja kuhu midagi panna oleks olnud peaaegu võimatu. Ning mõlemad ruumid oleksid vajanud oma eraldi ligipääsu. Oma olemas oleval kujul ja suuruses on T-kujuline tugipost igati piisav. Kui tala toetub juba kolmele tugipinnale oma pikkuses ja kogu katus raskusena peal, siis olulisi liikumisi enam tekkima ei hakka. Aga jällegi, kõigest sellest üsna varsti lähemalt.

[iisak]

 roclaga

Pakun laenuks sõna "kahveltõstuk".

Teema on muidu asjalik ja huvitav lugeda.

[wax]

rocla eestikeelne vaste on ikka pigem kahvelkäru mitte -tõstuk

[iisak]

rocla eestikeelne vaste on ikka pigem kahvelkäru mitte -tõstuk

Esimeste ettejuhtuvatena vaatasin nii Certexi kui AJ Toodete lehelt üle ja nimetusena on kasutusel siiski tõstuk.

[Marko]

Sellel botas-dosool-logar jne teemal on siin kuskil terve eepos olemas. Keegi ehk kohendab OT oma õigesse kohta?

[Lauri_L]

Kuna katusekonstruktsioonideks vajamineva metalli saamisega ning vajamineva tehnika organiseerimisega tekkisid teatavad komplikatsioonid, siis sai ooteaeg sisustatud teiste töödega. Paika oli vaja panna hoone perimeetri soojustus. Kuna kogu elu käis hoone esisel nö parkimisplatsil, siis seda osa hetkel töösse ei pannud. Tehtud said parem ja vasak külg ning hoone tagakülg. Ma isegi ei tea miks, kuid mingil põhjusel olin varasemalt ära tellinud perimeetri peno (sulundiga EPS 120 Perimeeter) ning seda kahes paksuses 50mm ja 100mm. Kui paigalduseks läks, siis tekkis dilemma, et mida kuhu panna. Mõeldud-tehtud, vertikaali 100mm peno ning horisontaali 50mm peno kahes kihis ning ülekattega. Jällegi tuletan meelde, et sellist tööd ei olnud ma elu sees varasemalt teinud. Kindlasti on palju, mis on valesti või puudulik...

Aga veel enne, kui soojustamisega tegelema sai hakatud tegin vundamendilindi alaossa ära avad torustikele - vajalik kogus ruumide vahele ning perimeetrisse. Ava läbimõõduks 140mm, puuritud käsi-teemantpuuriga. Hoonesse sisse tuleb kanalisatsioonitorustik - suures ruumis mõlema suure sissesõiduukse ees trapp, mõlemas väiksemas tööruumis ruumi keskel trapp, soojuspumba siseosa lähedale põrandasse äravool ning planeeritavasse kraanikausi asukohta äravoolukoht. Kogu kanalisatsioonitorustik tuleb läbimõõduga 75mm. Dubleeritud avade kaudu taldmiku osas lähevad paika ka veetorud. Neid tuleb kaks ning asuvad eraldi. Üks taas soojuspumba siseosa juurde (sinna tuleb ka põrandakütte veesõlm) ning teine tulevase valamu asukohta. Hoonesisene veetorustik 2x25mm PEM. Kuid ehk tuleb võimalus sellel teemal ka hiljem peatuda. 



Nüüd edasi perimeetri soojustamisega. 

Kõigepealt palun kõikidelt lugejatelt ja kommenteerijatelt, et te säästaksite mind edasisel kommenteerimisel ühes asjas... Ilmselt on see meeste sünnipärane (või siis evolutsiooniline) vajadus mõtlematult midagi kuskile vahele toppida, seejärel täis pihustada ning lõppkokkuvõttes enda tehtuga ülimalt rahule jääda. Miks ma sellest siin kirjutan? Aga sellepärast, et edasipidi on näha üsna palju fotosid, kus Bauroc plokkide välisvuukidesse ning pragudesse on ehitusvahtu pihustatud. Tunnistan - mina tegin. Väga-väga-väga vale asi mida teha. Eksisin mina, on enne mind eksitud, eksitakse ka pärast mind. Kui paned paika perimeetrisoojustust, siis vahupüstol on opereerimisel enamasti samas asendis. Kui pudel enam ei pihusta, siis asendit muutes saab sellest ikka veel tilga-kaks kätte. Ja ega siis seda ballooni enne ära ei võeta, kui kõik kasutatud pole (ahne eestlase musternäide). See viimane tilk kummutatakse seintes leiduvatesse tühimikesse, pragudesse ning vuukidesse. Ärge seda tehke, sellest ei ole mitte midagi kasu. Vaht oma omadustelt paisub ikka sinna, kus tal on kergem minna, ehk siis väljapoole. Vuugid kivide vahel ning praod on üldjuhul nii kitsad (ning tolmu ja prahti täis), et vahtu on sinna vahele pea et võimatu suruda ning lõpptulemusena ei jää tühimik ikkagi tihe. Kes ei usu, proovigu järgi. Pihusta, lase kuivada, lõhu kivi või ühendus laiali ning näed ära kui kaugele vaht on läinud. Kui tahad Bauroc seintes pragusid kinni panna (millest tegelikult samuti väga palju kasu pole, sest plokkide vahel on topelt liimi täitevuugid), siis pahtelda need hiljem kinni või krohvi ära. Mina hiljem kraapisin kogu seintesse "pumbatud" vahu sentimeeterhaaval välja ning katsin seinad paksema liimiseguga pahteldades.

Teemasse... Allpool on näha, et vertikaalne soojustusplaat on juba paigas. Ma tellisin spetsiaalselt 600mm laiusega plaadid, sest hoone laia vundamendi taldmiku ning lindist eenduva Bauroc ploki vahele jäi 3 kihti fibo plokki, mis koos vuugitäidetega annavad kõrguseks ca 620mm. Arvestus klappis ning peno istus sinna vahemikku ideaalselt. 



Vertikaalne peno oli sulundliitega (punniga) ning paksusega 100mm. Plaat läks lindi külge liimvahuga (taga kaetud kogu perimeeter kahes osas ning keskele rist). Lisaks kaks penoplasti isolatsioonitüüblit plaadi kohta (nurkades neli), mis tõmbasid ja fikseerisid plaadi tihedalt vastu linti. Kasutasin 200mm tüübleid. Kõik plaadid said omavahel kokku liimitud (punnide pinnad) sama liimvahuga. Lisaks sai vahuga täidetud alumine vuuk taldmikuga ning ülemine vuuk müüritisega. 





Üleliigne vaht sai pärast tahenemist viisakalt ära lõigatud. Allpool näha töödeldud osa müüritise ja vertikaalse soojustuse ülaosas.



Kui vertikaalne soojustus paigas oli, hakkasin ette valmistama pinda horisontaalsele soojustusele. Horisontaalne soojustus peab jääma nurga alla hoonest eemale, et sadevesi eemale valguks. Muidugi peab alus olema piisava kõrgusega, et horisontaalne ja vertikaalne soojustus omavahel liita. Ühesõnaga läks töö taas killustiku (8-16) vedamise ja nurga alla rehitsemise tähe all. Allpool oleval fotol nähtav kiht sai 2-3 korda ka vibraga üle käidud, et tugev ning stabiilne jääks. Kui alus stabiilne ei ole, siis tulevikus võivad soojustuse püstine ja lamav kiht teineteisest lahti tulla ning tekibki külmasild. Tundub lihtne töö, kuid üksinda tehes üsna töömahukas. Protsessile kulus 3-4 tööpäeva. 



Ära ei tasu unustada geokangast, mis kaitseb dreenivat killustikupatja ümbritseva pinnasega segunemise eest. Allpool on saavutatud kaldenurk paremini näha. Tundub 20 kraadi alla. 







Allpool ette valmistatud ning lõplikult tihendatud pind



Kui alus valmis sai, hakkasin peale lappama esimest 50mm paksust kihti. Paigutatud sai nii, et perimeetrisoojustuse laius tuli 1 meeter. Horisontaalne osa sai vertikaalse külge liimitud taaskord liimvahuga. Kõik horisontaalsed plaadid teineteise külge sama moodi. Kõigepealt vaht liimitava plaadi pinnale, seejärel surusin plaadi vastu teist plaati ning seejärel kohe kivid ankruteks peale. Kui kuhugi jäigi vahe sisse, siis täitsin selle koheselt. 









Kui esimese kihi vuugid olid korralikult kuivanud, siis lõikasin kõik taaskord siledaks ning läks peale teine 50mm kiht ülekattega. Taaskord kõik plaatide vuugid omavahel vahuga kokku. Ülemise ja alumise plaadi vahele läks samuti liimvaht kogu perimeetri ulatuses. 









Minul kohe garaaži vee- ega kanalisatsioonitrassiga ühendamist teostada ei ole võimalik. Projekti sai sisse viidud märge, et need ehitatakse tulevikus välja ning ühendatakse hoonega. Kes ehitavad garaaži ja kes planeerib sinna tänapäeval mistahes kanalisatsioonitorud või äravoolutorud panna (nt. autode lumest sulamisvesi siseruumidest), siis peab arvestama teadmisega, et nõutud on õli- ja settekogur. Mingi popp nimi oli sellel asjal ka, ei mäleta enam. Mäletan vaid, et see maksis maasikaid ning minul polnud sellist raha kuskilt võtta. Kuna aga projektis oli eraldi märgitud, et süsteem ehitatakse hiljem välja, siis pääsesin selle ehitamisest. Torudele lihtsalt pimedad esialgu ette ning asi mutt.

Vee- ja kanalisatsioonitrassiga ühendamiseks tõin ühenduspunkti õue, poolteist meetrit hoonest eemale. Ei pea hakkama hoonet lammutama, kui kunagi mõne toru tahad sisse tuua. Ehitasin eraldi kaevu maa sisse (dreeniv killustikust alus, fibost seinad, EPS soojustus väljaspool), kuhu hiljem saab vajalikud trassid ühendada. Siin on näha torud ja täide, hiljem katsin kogu trassi liitumiskohani penoga ning seejärel läks täide peale. 





Sama teemaga jätkan taas tulevikus, sest nii see asi mul päris ei jää. Tööd natuke veel on.

[Urki79]

Kahe kivi vahe või pragu saab täidetud vahuga siis, kui puurida auk ette ja püstol põhja ja tuld.  Ladumise käigus on muidugi tore mõelda, et küll pärast vaatab. Pärast on aga neid "eks hiljem setib" asju nii palju, et paha hakkab
Jõudu!

[Lauri_L]

Nüüd katusekonstruktsioonide juurde. Kogu hoone katus jääb toetuma kahele komponendile. Viilu keskosas I-talale ning esi- ja tagaküljes müürlatile. Müürlatt kinnitub ankrutega otse ülemise sidumisvöö betoonvalusse. Enne müürlati paigaldust läks taaskord paika kiht hüdroisolatsioonimaterjali. Jälle vana-hea sokliriba. Ploki laius 375mm, hüdroisolatsioon 400mm. Poes hakkasid varud otsa lõppema. Minule kombineeriti vajalik kogus seekord hallist, sinakas-hallist ja rohelisest materjalist. 





Müürlatina kasutasin 200x100mm prussi. Iseenesest üsna kallis materjal. Olin sunnitud soetama 6tk 6-meetrist prussi (hoone pikkus 16m). 200mm laius on siinkohal võtmetähtsusega. Bauroc 375 U-ploki betoonivalu süvend on 200mm laiune. Müürlatt tuleb kinnitada täpselt betoonivalu peale. Kui osa müürlatist jääks kandma nurgaga ploki kergbetoonist servale, siis see võib kaasa tuua ploki murdumise. 200mm on kõige optimaalsema laiusega ning annab parima tugipinna. Kuna antud garaaži katusekalle ei ole suur, siis on võimalikult lai ja kõrge müürlatt vajalik. Kitsama ja madalama puhul võib tekkida vajadus hakata sarikaid täiendavalt lõikuma, et need müürlatile asetatuna müüri sisse ei jookseks. 



Müürlatt läks paika 16mm kiilankrutega. Üks komplekt suure seibi ja mutriga ühe meetri pikkuse järel. Ühele küljele seega 17 komplekti, kokku 34 kompleti.



Müürlati prusside liitekohad said sellised.





I-talaga oli kokkuvõttes paras tsirkus. Kõigepealt tuli valida õige/sobivaima kõrgusega I-tala. Konstruktor tegi omad arvutused ning märkis, et 12m sildele (see on suure ruumi pikkus) oleks vaja IPE 500 tala. Kui panna teha täiendav tugi ruumi keskele, siis minimaalselt IPE 270. Hakkas tõsine jaht I-talale. IPE 500 jäi esimesena kõrvale. Seda juba sellepärast, et see oleks ajanud katuse kõrguse "lõhki" ning tala oma mass oleks olnud üüratu. Kui oleks toonud siseosa lae allapoole, siis oleks pidanud oma teise korruse mancave'i osa pea jagu madalama tegema. No ja ka see ei olnud mõeldav. Täiendav tugi suurde ruumi tundus alguses no-go, kuid kui mõõtma sai hakatud, siis selgus et see tuleks täpselt planeeritava autotõstuki posti kõrvale. Seega ette ei jää ning ruumi ära ka ei võta. Kuna garaaži pikkuseks on 16m, siis hakkas jaht 16m pikkusele I-talale. Täpsemalt jaht talale ning jaht transpordile, mis sellise eluka mulle hoovi ära tooks. Kahjuks või õnneks ei eksisteerinud tol ajahetkel ühegi metallimüüja laos (kellega ma ühendust võtsin) sellise pikkusega I-tala, mis oleks olnud 16m (või enam) pikk. Paarist kohast tuli küll vastus, et läbi Soome saaks tellida. Ajaliselt oleks see võtnud mitu kuud ning rahaliselt oleks löönud kaks kirvest selga. Ühesõnaga oli häda tõsine. Appi tuli selline ettevõte nagu metall24. Siiski tuli teha mitmeid järeleandmisi. 



Metall24 laos olid paraku olemas vaid 12100mm (12,1m) pikkused I-talad. Tee mis tahad, kahest talast pidi ühe kokku keevitama. Seega sai tellitud 12,1m ja 4,0m jupid. Kokkukeevitamise teed läksin vaid ühel põhjusel. Kui tala kokku keevitada, siis keevisliite koht jääb täpselt sinna, kus on vaheseinast üles laotud T-tähe kujuline tugikonstruktsioon. Ühesõnaga jääks tala keevitatud kohapealt kandma kindlale alusele. Suurima silde osas (pikkus 11,43m) on pikem 12,1m pikkune I-tala ühe tervikuna ning toetud tugipindadele. 

Suur üllatus oli muidugi hind, mida pakuti. 12,1m+4,0m IPE300 hinnaks 692,17€+km. Transport kohapeale 80€+km. Hind hinnaks, kuid 80€+km 12,1m ja 4,0m pikkuse I-tala transpordi eest Tallinnast 20 ja enama kilomeetri kaugusele oli juba müstika valdkonnast. Transpordi tellisin loomulikult koos mahatõstega. Eelnevates hinnapakkumistes küsiti transpordi eest neer või isegi kaks. 

Vaatemäng omaette oli see, kuidas see tala mulle õuele ära toodi. Olin ennast ette valmistanud, et tuleb poolhaakega veok, millel pikk kast taga. Maha tõstmiseks siis kas oma kraana või eraldi kraana. Suur küsimärk oli veel ka sissesõit territooriumile. Kas poolhaage ennast üldse sisse keerabki ning kui keerab, siis kuidas tagurpidi välja läheb... Aga tuli hoopis Citroen Jumper. Vana Jumper, millel kast taga ja ported maas. Vana oli haagisekonksu otsa pannud midagi paadiveohaagise sarnast, millel oli pikendatud tiisel. Pika (12,2m) tala üks ots oli Jumper'i kastis, keskkoht järelhaagise silla peal ning vaba ots kuskil kilomeeter sillast tagapool vabas õhus. 4m pikkune tala oli suudetud aga täielikult haagisele paigaldada - ots muidugi ka seal üle. Nii auto kastis kui ka järelhaagise sillatala peal oli kandam "korralikult" kinni tõmmatud. Oli trosse ja oli koormalinti. Kohapeal kinnitused lahti ning tala kangi otsaga üle ääre maha. Läksin ise traktoriga veel appi, et protsess inimlikum oleks. Vana ise vandus kohapeal tuld ja tõrva, et veoauto oli alt ära hüpanud. Ütles, et kliendi ees peab lubadusi pidama ja sellepärast sellise abinõuga mulle tala ära tõigi. Tuleb tunnistada, et tegija mees oli. Hea meelega maksaks teine kordki 80 kulli, et sellist etendust näha saaks. 



Kuid kõige tähtsam on see, et materjal on kohal ning on, millest pihta hakata. Esimese asjana sai kaks tala otsakuti tõstetud, otsad ära puhastatud ning faasitud ja seejärel aluspinnad ära looditud. Seejärel otsad kokku ning ümberringi kokku säristatud. Igaks petteks sai tala ülaossa mõlemale poole keevisliite peale ka lapp pandud. Ilmselt mittevajalik tegevus, kuid meelerahu arvestades las olla. Nagu öeldud, siis see koht toetub betoneeritud aluspinnale. 



Sellise pika ja suure tala tõstmine oli üsnagi vaatemänguline. Vähemalt minu jaoks. Tropp läks tala keskossa, tõstepunktide vahe ca 3,5...4,0 meetrit. Mõlemasse otsa lisaks vangliin (ei tea, kuidas sellist asja kuival maal nimetatakse), et tala ennast pöörama ei hakkaks. Tõste jaoks sai tellitud eraldi auto.





Kui tala paigas, siis tekkis järgmine probleem. Autojuht tahtis oma troppi tagasi saada. Paraku oli see aga 6m kõrgusel maa ja taeva vahel. Ühe osta saime tellingutele toetudes kuidagi lahti. Teine pool oli aga täpselt "augu" keskel. Sõber mul (erinevalt minust) üsna kõrguselembene inimene. Läks ja tegi selle teise sõlme ka lahti. Kuidas täpsemalt, seda ma ei tea. Ei söandanud vaadata, kuidas ahvi kombel mööda tala joosti. Tegelikkuses olin juba valmis autojuhile lindi hinna kinni maksma. Aga seekord läks siiski soodsamalt...



Sellega, et I-tala probleemideta paika sai, kukkus üsna suur kivi südamelt. Oli pikalt planeeritud ning kokkuvõttes üsna kulukas ettevõtmine. Kui kuskilt oleks midagi järgi andnud või kui midagi ei oleks sobinud, siis parandusi oleks olnud ikka väga raske teha. 







Hoone põhjani tala alumisest servast 6 meetrit, tulevase põrandani 5 meetrit. 







Lubasin varasemalt, et seletan ära, kuidas tala otsaviiludele ning keskmisele toele kinnitatud sai. Praegusel hetkel toetub I-tala otsaviiludele ning vaheseinast üles laotud T-tähe kujulisele müüriosale. Hiljem tuleb nelikanttorust tugi suure ruumi keskele, mis jagab 12m pikkuse silde kaheks. Nii otsaviilude osas kui vaheseina osas sai tala tugipinna alla U-plokkidesse valatud soliidse pikkusega (otsaviiludes 2 meetrit, keskmises tugipostis 1,8 meetrit) betoonist tugisillus. Selle silluse sisse läks kuus 12mm paksust armatuurvarrast, mis olid omavahel kokku keevitatud (nagu trummel vms). Lisaks sai armatuuri külge keevitatud veel ka midagi väikese I-tala sarnast (kust selline tükk pärit oli, seda ei tea, vanarauahunnikust leitud). Selle tala ülemine pind jäi betoonivalust ca 2mm kõrgem (vt. allpool). Ühesõnaga kogu I-tala jäi toetuma betoonist õige pisut välja ulatuvatele metallpindadele. Keskmisele tugipinnale sai tala jäigalt kinni keevitatud. Viilu otstes jäid tala otsad aga pikisuunas fikseerimata. Ristisuunas liikumise takistamiseks läksid lõigatud nurkrauast piirajad. Seda selleks, et tala temperatuurimuutuste tulemusena pikisuunas pikeneda-lüheneda saaks ning seda nii, et otsaviilu kaasa ei võtaks. Hiljem suure ruumi keskossa lisatav tugipost tuleb fikseerida poltidega. Tulenevalt oma kõrgusest (pisut üle 5 meetri) toetab tugipost I-tala, kuid samal ajal võimaldab sellel ka pikisuunas vajadusel pisut liikuda. Hiljem seob I-talaga veel ka sarikad. 

[Lauri_L]

Enne katuse ehitamise algust (kui täpsem olla, siis algusega koos) sai garaaži kolmest küljest ära lõpetatud perimeetri osa. Varasemalt (mõned postid eespool) läksid paika drenaaž, sadevee äravoolutorud ning vertikaalne ja horisontaalne soojustus. Ehk pilt oli selline:



Üldiselt propageeritakse seda, et kui peno on soojustusena paigas, siis sinna täide otse peale ning asi unustatud. Eks selle on targemad mehed välja öelnud ja ju ta siis nii peab olema. Isiklikult olen maa seest välja kaevanud paar lõiku penoplasti, mis on pinnases oleva niiskuse tõttu korralikult läbi vettinud. Läbi vettinud peno aga töötab külmasillana ning oma ülesannet perimeetrisoojustusena ei täida. Ma ei ütle, et tegemist ei olnud halbade juhuste (vale materjal, liigniiske pinnas, drenaaži puudumine jms) kokkulangemisega. Oma garaaži ehituse puhul tahan aga 100% kindel olla, et soojustus maa sees kestab ning on pikaaegne. Sellepärast katsin kogu hoone perimeetri maa sisse jääva osa soojustuse täiendava hüdroisolatsiooniga - mummulise soklikattematerjaliga. See kaitseb soojustust, juhib eemale kogu sadevee ning mummuline osa (paigaldatakse soojustuse vastu) ventileerib ja kuivatab soojustusmaterjali välispinda. Arvestades, et garaaži gabariitmõõdud on 10x16 meetrit, ei olnud materjalile kulunud täiendavad 100 eurot märkimisväärne kulu. 



Kasutasin 1,5m laiust mummukilet. Katsin kogu horisontaalse soojustuse osa kerge ülekattega ning pinnasesse jääva vertikaalse soojustuse osa. Täitmise ajaks kinnitasin ülemise osa vertikaalse peno külge ning vertikaalse-horisontaalse osa nurka panin raskuseks kivid, et materjal hiljem "pooma" ei hakkaks. Nurgakaevud ning sadevee äravoolutorude sisendid tegin ülekattega. 



Alloleval fotol on näha mullikile ca 25cm laiune ülekate horisontaalse soojustuse osas. Geotekstiil jääb kaitsma perimeetrit pinnase (mulla) sissevajumise eest.



Paar fotot ka tagaküljest. Siin sai samuti enne täitma hakkamist geokangas vastu perimeetrit püsti tõstetud.





Siin on paar fotojäädvustust hoone kõrvale kaevatud august, mille kaudu kunagi kauges tulevikus saab hoonega ühendatud veetrass ja kanalisatsioonitrass. Projekti sai sisse kirjutatud, et need tulevad hiljem. Tegemist hoone vundamenditaldmiku sügavuseni kaevatud auguga. Ääred laotud fibost ning soojustatud. Korralikult sai soojustatud ka ühendus hoonega ning seejärel kaetud mullikilega nagu kogu muu perimeeter. 








Hoone seest näeb "kasti" poolt tulevad torud välja sellised. Kasutasin läbiviigus tavalisi kanalisatsioonitorusid. Üks kahest on hoonesisese kanalisatsiooni jaoks, teine lihtsalt läbiviigutoru, mille kaudu toon hoonesse hiljem veetrassi (2x25mm PEM torud). 



...ja eks neid auke sai igaks juhuks siia-sinna veel tehtud. 



Kui perimeetri osas täiendav hüdroisolatsioon paigas oli, sai alustatud täitmisega. Kuna killustikuga oli juba suht "tuuga", siis alumistesse kihtidesse kasutasin ära kõik jäägid, mis mul olid. Ehk sinna läks segamini nii 8-16, 16-32 kui ka väheses osas 32-64 killustiku jääke. 











Ülemistesse kihtidesse läks ikkagi korralik ja ühtlane 8-16 fraktsiooniga killustik. Tegin ümber hoone perimeetri natuke ruumi, et pääseks ka traktoriga liikuma. 



Sama osa mis üleval, kuid nüüd lõpuni täidetud ja siledaks rehitsetud. 



Kõige viimase liigutusena lasin kerge vibraga pealmise pinna tihedaks. Sai täitsa hea. Kohe mõnus peal käia. 

[Wiki432]

Mummukile üle olen omas tutvusringkonnas ka tulutult diskuteerinud. Küsimus: mismoodi käib maa all ventileerimine ja kuivatamine? Nimetage kolm asja mis pannakse maa alla traditsiooniliselt kuivama?

[Peeter80]

Pinnasesse käib nn eripeno ja õige materjali ning tingimuste puhul külmasilla tekkimist karta pole vaja. Selle mummukile kasutusotstarve on tiba teine. See ei tööta hüdroisolatsioonina.

[muska71]

Kas mitte sinine peno pinnasesse ei käi?Vett ta igatahes ei ima vist.

[spitfire]

Kas mitte sinine peno pinnasesse ei käi?Vett ta igatahes ei ima vist.

 
Jah, teoorias peab olema sinine. Praktikas käib "tavaline odav valge" ka,  pealt katta kilega, ülekate mööda vundamenti kuni pinnaseni. Nagu siin teemas ka tehtud on. Just hiljuti üks selline lahendus sai osalt lahti kaevatud mis tehtud aastal 99, ehk siis 24 aastat tagasi. Peno nagu uus, ilus valge ja kuiv, peno (üks kiht 5cm) all liiv täiesti tuhkkuiv ja all drenaaz, mis tallast kõrgemal.

[13piisab]

Veidi asjalikumalt: EPS vs Styrofoam pikaajalise sukeldamise (võtame karmi juhu) mahu-niiskusprotsendid tootjatelt:
- XPS300: Plaadi veeimavus pikaajalisel (28-päevalisel) vette sukeldamisel < 0.2 % (EN 12087)
- EPS120 (Reiden): Veeimavus täielikul pikaajalisel sukeldamisel
WL(T) 2

on küll 10x erinev ja kuna mõelemad on mahu-%, siis ka võrreldav, aga ei paista dramaatiline ja ülalkirjeldatud "sinine sobib ja valge ainult mööndustega" pole tootjate nägemusega kooskõlas. Viidatud kilesid samuti tootja horisontaalsoojustusele ei lisa - praktikas töötab ju EPS lühiajalisel märgamisel ise kilena: https://estplast.ee/pdf/01%20Vundamendi%...rand=11649

tootja pole muidugi jumal, aga kui keegi temast muud väidab, tuleks esmalt täpsustada, mis on jutu (mõõdetav) alus.

[13piisab]

Kui juba suu avatud, siis ka üldisemat kiitust: kena projekt, kena kajastus!
Mu pisem ehk ca 54m2 sisepinnaga garaaž (nimetame teda siin garaažiks ) valmis Su omaga sarnasena <5a tagasi. 300mm Bauroc + 100mm EPS seinas, katusekalle 12 kraadi ja keskelt kandmas 7,6m pikk IPE300. See mu pisike IPE tundus mulle suur ja eeldasin, et tuleb kah eraldi tõsta, aga transportiv masin suutis lausa 4m+ kaugusele ja 3,5m kõrgusele tõste ära teha, niiet kui ma oma palgatöölt "hobi-objektile" jõudsin, oli tala lihtsalt paigas. Ma ei kurtnud.

Su projektis silma jäänud asjad:
- kaugust majast on omajagu: on's naine tõesti nii kuri? Üpris eemal, mis liikumist just mugavaks ja kiireks ei tee...
- vundamendi kalle garaažiuste avades: see on puudu? Või valasid/valad veel avadele betooni peale? U-ploki "mitte 45 kraadi all lõikamine" jäi kah silma, aga hiljem tekkisid Sul vist ikka abilaudadeta välisnurgad?
- perspektiivsete läbiviikude jätmine on asjalik! Ilmselt on Sul ka põranda all vee, suruõhu ning elektri jaoks torud või kaablid. Ma jätsin kanalisatsiooni ja vee selle mõttega, et hoone elab vaikimisi kolmekohalise aastanumbri jagu, garaaži funktsionaalsust me aga autohobi puudumisel enam kümne-kahekümne aasta pärast ei vajagi. Ruumile tekib millalgi muu otstarve - kasvõi ühe käe sõrmede jagu hiinlaste majutamine vms, mis iganes sel ajal ajakohane on
- viimistlus: mul sai kuiva eluruumi viimistlus (armeeritud kipskrohv + pahtel + värvid) ja loen seda kõige paremini kulutatud eelarve-osaks: töö + materjal vast ca 10% tervest ehituseelarvest. Mu eelarvearvestus oli muidugi lihtsalt üldine - lihtsalt ca 500eur täpsusega eri sooritused. Igatahes soovitan viimistluse nii teha - ülal on teemas viited krohvimisele, mitte vist aga järgnevale. Ma põdesin esialgu tava-värvide sobimise pärast (et kütmata kujul ruumi niiskusbilanss ju küsitav ja keeruline), aga paistab et asjata - on tavaline kuiv ruum.

Igatahes jõudu - mis iganes seisus see projekt praegu ka ei ole!