Läheme siis katuse ehitamisega edasi. Et töid mitte väga segamini ajada ning et lugejatel järg käest ei läheks, lükkan I-tala tugiposti teema järgmiseks korraks. Tegelikkuses läks see paika samal ajal, kui sarikate ja pennidega sai tegeletud. Jätkan sarikataladega. Hetkel seis selline - talad paika tõstetud ja fikseeritud vaid paari kruviga müürlati külge ehitusnurkade kaudu.
Alustuseks sai hakatud ette valmistama tipuplaate ja penne. Konstruktor oli teinud omad arvutused ning andis kaasa sõlmede joonised.
Tipusõlm peaks tulema selline. Sarika talad on juba tõstetud paika. Talad tuleb siduda mõlemalt poolt (kahepoolselt) tipuplaadiga. Tipuplaadiks 24mm vineer ning kummagi sarika külge läheb see kolme min. M14 8.8 poldiga. Minul oli valmis varutud M16 8.8 keermelatt, seega kasutasin seda.
Sarika-penni sõlm allpool. Pennid olid välja arvutatud nii, et need tuleksid võimalikult I-tala alaosa lähedale ja tagaksid teisele korrusele tööruumide peal olevale ruumiosale kõrguse põrandast pennideni vähemalt 2 meetrit. Tegemist on topeltpennidega ehk kaks penni ühe sarikapaari kohta - üks ühele, teine teisele poole. Materjaliks sarika pruss 45x245mm. Lisaks kahe penni vahele veel 45x245 lisalapp tugevuse andmiseks. Pennid sarika külge 2tk+2tk M14 8.8 poltidega ning lisalapid pennide vahele 2tk M14 8.8 poltidega. Jällegi märkuseks, et kasutusse läks M16 8.8 materjal.
Poldimajanduseks oli mul valmis ostetud 50m M16 keermelatti, hiljem tõin veel 20m lisaks. Valmis tuli lõigata 340tk 150/180mm pikkust juppi, puhastada keermed lõikekohtades ning varustada kahe mutri ja suure seibiga. Iseenesest kunsti polnud. Ketaslõikur kätte ja muudkui lõikama. Kui 100tk tehtud oli, siis hakkas juba kergelt siibrisse viskama. Sisuliselt oli 10 tundi lõikamist ja sobitamist. Kolm suurt ämbrit tuli täis. Ja kui ämbrid täis olid, siis neid enam liigutada ei jaksanud. Tuli ümber villida.
Tipusõlmede paika panemine ja sarika müürlati nurkade ankurdamine käis samaaegselt. Ehk ülevalt sai ära seotud ning seejärel alt nurkadesse ankrunaelad sisse. Ja nii paari-kolme sarika kaupa edasi.
Iga sarikatala sai seotud müürlatile kahe nurgaga - üks ühele poole sarikat, teine teisele poole. Nurk sai esialgu fikseeritud paari-kolme kruviga ning seejärel ankurdatud ankrunaeltega. 10-12 ankrunaela ühe nurga kohta lisaks kruvidele.
Tipuplaatide välja lõikamine. Fotol tunduvad väikesed. Tegelikkuses tegemist 24mm paksu kasevineeriga, laiust 90cm, kõrgust 20cm. Neid kulub kaks ühe sarikapaari kohta - üks ühele, teine teisele poole.
Ja nii nad paika läksidki. Kõigepealt paari kruviga kohale fikseeritud ning seejärel poltide jaoks augud sisse. Akutrellile ning ka kätele oli see paras katsumus. 18mm puuriga läbi 93mm materjali tipu osas ning läbi 135mm materjali pennide osas.
Nagu mainitud, sai pennid tehtud samast materjalist, mis sarikad (45*245mm). Kaks penni ühe sarikapaari sidumiseks (üks ühele poole, teine teisele poole). Kokku 54 penni. Täpset pikkust ei mäleta, kuid 3,5 ja 4,0 meetri vahele nad üldpikkuses said. Suurus ja mass on üpriski korralikud.
Pennide paigaldamiseks sai osa tellinguid ümber tõstetud perimeetrist hoone keskossa. Nagu näha, siis sai korralikult kombineeritud, et neid üldse jaguks. Prussid täiendavate käiguteedena ikka kasutuses.
Viiluäärsete pennipaaridega oli kõige enam kebern***i. Seal olid sarikad asjaolude sunnil teineteisele lähemal ning tegemist oli, et puur koos trelliga sinna vahele saaks. Aga tehtud ta sai.
Järgneval fotol on näha, kuidas said paika pennide lisalapid. Tegemist 1,2 meetri pikkuste prussi tükkidega (45*245), mis annavad lisatugevust ning takistavad pennidel sisse/välja paindumast. Näha on ka see, et pennid said I-talale võrdlemisi lähedale. See ülemine väike ruum jääb tuulutatav.