[spitfire]

tootja pole muidugi jumal, aga kui keegi temast muud väidab, tuleks esmalt täpsustada, mis on jutu (mõõdetav) alus.

Tootja lubab maakera sisse matta ainult EPS120 ja seda palutakse teha "vastavalt projekti juhistele ja heale ehitustavale".  Praktikas on märg pinnas peno peal, töötava drenaaži olemasolul on alumine pool kuiv. Kui kasutatakse odavamat muud marki valget plaati, kaetakse see kilega. Nagu on siin ka tehtud. Mõõda kuidas tahad.

[Lauri_L]

Taas tänud kõigile kommentaaride ja kaasaelamise eest. 

Kartsin, et see "mummukile" teema kujuneb arusaamatult komplitseerituks. Olen aeg-ajalt külastanud ka ehitusfoorumit ning seal on kujunenud väga selgelt kaks koolkonda - ühed kes soosivad mummukile kasutamist ja teised on sellised, kes ei salli selle mehe koera ka kes mummukile maa sisse paneb. Ning käib alatasa üksteisel peade maha raiumine ja võimalusel teineteise sopaga loopimine. Hea näha, et siinne kolleegium on väga palju asjalikum. 

Minu puhul on kogu garaaž (hoone) ehitatud sisuliselt killustiku kaussi. Kogu perimeeter on kaetud geokangaga ning seespool on ehitis, mille all on killustik, mille sees on killustik ja mille ümber on killustik. Ei ole ega ei tule mulda täitena tagasi, ei ole kübetki täiteliiva kuskil. Mummukile läks sinna kus ta on vaid järgmistel põhjustel:
- kaitseb peno pinda tagasitäite (killustik) vigastuste eest täitmisel
- juhib ülevalt tuleva vee mööda kalde all horisontaalsoojustust ära drenaaži
- hoiab perimeetri peno ideaalselt kuivana ning väldib sadevee sattumist peno pinnale
- hoiab õhuvahe peno pealmise kihi ja hüdroisolatsioonina töötava mummukile vahel

Võime ju kõik kakelda mõtte üle, et kas seda sinna üldse vaja on. Saame lähtuda oma isiklikest kogemustest ja sellest, mida materjalide tootjad ning arhitektid on ette andnud. Siiski usun, et oleme kõik samal meelel selles osas, et materjal seal oma olemuses teeb pigem head kui halba. Lõppkokkuvõttes tegin nii hästi kui suutsin ja asjadest aru sain. Varasem kogemus oli vaid teoreetiline ja koosnes noppetest, mis veebiavarustest loetud ning kõrva taha pandud...

Kaalusin isegi sinist Styrofoam soojustust perimeetri ümber. Kui oleks selle ostnud ning paigaldanud, siis poleks ülejäänud ehitise ehitamiseks enam raha jätkunud. Sellepärast sai EPS 120 Perimeeter teed mindud. Ometigi sihtotstarbeline materjal. Ja sellepärast sai ka kõik võimalikud vee ja niiskusega seonduvad ohud minimeeritud. Ksf spitfire näide kogemusest 24a vanuse perimeetrisoojutuse lahtikaevamisega annab lootust, et ka minu garaaži puhul on seis veerandaja aasta pärast sama - ehk siis ideaalilähedane.

[Lauri_L]

Kui juba suu avatud, siis ka üldisemat kiitust: kena projekt, kena kajastus!
Mu pisem ehk ca 54m2 sisepinnaga garaaž (nimetame teda siin garaažiks ) valmis Su omaga sarnasena <5a tagasi. 300mm Bauroc + 100mm EPS seinas, katusekalle 12 kraadi ja keskelt kandmas 7,6m pikk IPE300. See mu pisike IPE tundus mulle suur ja eeldasin, et tuleb kah eraldi tõsta, aga transportiv masin suutis lausa 4m+ kaugusele ja 3,5m kõrgusele tõste ära teha, niiet kui ma oma palgatöölt "hobi-objektile" jõudsin, oli tala lihtsalt paigas. Ma ei kurtnud.

Su projektis silma jäänud asjad:
- kaugust majast on omajagu: on's naine tõesti nii kuri? Üpris eemal, mis liikumist just mugavaks ja kiireks ei tee...
- vundamendi kalle garaažiuste avades: see on puudu? Või valasid/valad veel avadele betooni peale? U-ploki "mitte 45 kraadi all lõikamine" jäi kah silma, aga hiljem tekkisid Sul vist ikka abilaudadeta välisnurgad?
- perspektiivsete läbiviikude jätmine on asjalik! Ilmselt on Sul ka põranda all vee, suruõhu ning elektri jaoks torud või kaablid. Ma jätsin kanalisatsiooni ja vee selle mõttega, et hoone elab vaikimisi kolmekohalise aastanumbri jagu, garaaži funktsionaalsust me aga autohobi puudumisel enam kümne-kahekümne aasta pärast ei vajagi. Ruumile tekib millalgi muu otstarve - kasvõi ühe käe sõrmede jagu hiinlaste majutamine vms, mis iganes sel ajal ajakohane on
- viimistlus: mul sai kuiva eluruumi viimistlus (armeeritud kipskrohv + pahtel + värvid) ja loen seda kõige paremini kulutatud eelarve-osaks: töö + materjal vast ca 10% tervest ehituseelarvest. Mu eelarvearvestus oli muidugi lihtsalt üldine - lihtsalt ca 500eur täpsusega eri sooritused. Igatahes soovitan viimistluse nii teha - ülal on teemas viited krohvimisele, mitte vist aga järgnevale. Ma põdesin esialgu tava-värvide sobimise pärast (et kütmata kujul ruumi niiskusbilanss ju küsitav ja keeruline), aga paistab et asjata - on tavaline kuiv ruum.

Igatahes jõudu - mis iganes seisus see projekt praegu ka ei ole!

Hea näha, et sarnaseid projekte teisigi. Mis puutub talade (ja üleüldse koormate tõstmisesse), siis tänapäevaste autode teleskoopkraanad on võimelised ulmedistantside kauguselt/kaugustele koormaid teisaldama. Oli juhus, kus oli vaja teisaldada üks ca 3t massiga treipink punktist a punkti b. Auto ei saanud piisavalt ligi - tõste tehti üle teise maja (1,5 korrust, viilkatusega). Nelja sillaga Volvo oli, rohkem tähelepanu ei pööranud. 

Garaaži kauguse majast valisin ise (ca 40m). Naine ei ole kuri, talle garaažis meeldib. Kaugus sai osaliselt valitud selline, et saaks garaaži ja eluhoone vahelisele alale teha tagasipööramisplats, kus ka suurem masin saaks otsa ringi keerata. Lisaks on krundil pinda piisavalt ja ei ole vaja kõike üksteise otsa ehitada. 

Ma nüüd ei saanud päris hästi aru, mida mõtlesid vundamendi kalde all garaaži uste avades  . Mõtled sissesõidu osa, et sadevesi väljapoole valguks? Kui nii, siis sellele annab väikese kalde hiljem. Sissesõiduteed valab siis, kui kogu ehitis valmis on. Hetkel on selles osas eelarves suur auk. Enne peab rihma pingutama, et kõik muu valmis saada.

Lisaks olen harimatu ja ei saa aru, mida mõtlesid abilaudadeta välisnurkade all. U-plokid said 45 kraadi alla lõigatud vaid ülemise sidumisvöö osas (Bauroc plokk). Alumise sidumisvöö osas ei saanud Fibo 45 kraadi alla lõigata, sest plokk 185mm pikk ja 300mm lai. Ruumi lõikamiseks ei jagu. 

Põranda sisse läksid vaid vesi ja kanalisatsioon. Elekter tuleb pinnapealne karbikutes v.a vahelae osa tööruumide peal. Seda sai tehtud sellepärast, et nii suures ehitises (ja veel enam garaažis) on võimatu kõikide tarbijate asukohtasid ette planeerida. Lisaks annab kaablikarbikute (kanalite) kasutamine võimaluse teha väljavõtted täpselt sealt, kust sa ise tahad. Ja kui enam vaja pole, siis pistad otsa tagasi ning teema lõpetatud. Eks ma lahkan seda teemat täiendavate selgitustega ka tulevikus. 

Siseviimistluse osas peaksid ideaalis saama seinad krohvitud (kipskrohv + midagi tugevduseks sisse), lihvitud, krunditud ja värvitud - üsna täpselt nii, nagu sul endal tehtud. Plaan kasutada suure kulumiskindlusega tavavärve, erivärve ja erilahendusi kasutada ei plaani. Päris pahtlini vist ei lähe, püüab krohvi ja lihvimisega pinnad viisakaks saada. Mina isiklikult krohvida ei oska ning seda tööd vihkan. Küll on olemas sõber, kellele vedela asja vertikaalpinnale määrimine paksu kihina on mõistetav ning ilmselt on tema mulle selles asjas abiks. Aga eks tulevik jällegi näitab. Kindlasti peab sisemus saama pigem eluruumi kui keskmise ühistu garaaži välimuse.

[Lauri_L]

Enne, kui sai alustada katusekonstruktsioonide ehitamisega, tuli varuda korralik kogus materjali. Töö ei tohi materjali puuduse tõttu seisma jääda. Kuna endal metsa ja saekaatrit ei ole, siis kogu vajaminev tuli turult. Hoone kiviseinte materjali järel kulukuselt teine väljaminek. Tuleb välja, et vaja on väga palju erinevaid komponente. Paljalt katusekonstruktsioonide ehitamiseks pidin soetama järgneva:

1. 6m pikkune karpraud nelikanttoru (100x100x6), mis läheb tugipostiks I-tala alla kõige pikema silde osas. Ehk tugipost, mis jagab 12m silde kaheks. 



2. Päris mitukümmend kilo metalli puidukruvide, ankrunaelade, ehitusnurkade, naelutusplaatide jms näol





3. M16 keermelatti kokku 50 meetrit, lisaks 500 mutrit ja 500 suurt seibi.





4. Sarikamaterjaliks C24 tugevussorteeritud höövelpruss mõõtudega 245x45. Prusside pikkuseks 6 meetrit, vajaminev kogus 128 tükki. Tänapäeval on nõue, et hoone kandvad puitkonstruktsioonid (sh. sarikatalad) peavad olema ehitatud sertifitseeritud tugevussorteeritud puidust. Vastav märge, sertifikaat ja fotod peavad olema kantud ehituspäevikusse ning kaetud tööde akti. Lisaks peavad ehituspäevikus olema märked ja viited tugevusarvutuste kohta. 





5. Katuse roovitiseks 22x100 kuiv saetud laud. Kokku vaja arvestuslikult 1000 meetrit





6. Lisaks katusele kuiv puitroov 32x50mm 400 meetrit ja 50x50mm samuti 400 meetrit. 



7. Niiskuskindel kasevineer paksusega 24mm, 4 plaati, kokku 11,5m2

8. Niiskuskindel kasevineer paksusega 10mm, 64 plaati, kokku 200m2

Eks materjale, mida vaja läheb on veelgi. Nendest jooksvalt pisut hiljem.

[Peeter2]

1. 6m pikkune karpraud (100x100x6), mis läheb tugipostiks I-tala alla kõige pikema silde osas. Ehk tugipost, mis jagab 12m silde kaheks. 

Pildil ei ole karpraud, vaid nelikanttoru
Karprauaks nimetati vanasti U-profiili. (UPE vms)

[Lauri_L]

1. 6m pikkune karpraud (100x100x6), mis läheb tugipostiks I-tala alla kõige pikema silde osas. Ehk tugipost, mis jagab 12m silde kaheks. 

Pildil ei ole karpraud, vaid nelikanttoru
Karprauaks nimetati vanasti U-profiili. (UPE vms)

Täiesti õige märkus. Mõtlesin ühte ja kirjutasin teist

[Lauri_L]

Nüüd, kui suurem osa materjale valmis oli soetatud, sai hakata katuse kandvate konstruktsioonidega tegelema. Esimesed detailid, mis paika läksid olid katuse talad (sarikad) ja kinnitusnurgad. Sarikateks oli soetatud höövelpruss 45*245mm pikkusega 6 meetrit. Tegelikkuses olid prussid mõned sentimeetrid pikemad. Kuus meetrit oli minu jaoks üsna minimaalne pikkus, millega veel hakkama sai. Hoone laius 10 meetrit ning katuse kalle 22,5 kraadi. Nibin-nabin. Kõik vajaminevad prussid sai pikkuses mõõtu lõigatud ning sisse sai võetud kaks lõiget. Ülaosas nii, et otsad kokku jookseks ning et tekiks tugipind I-tala peal (vt teine foto allpool, kaks esimest prussi). Alaosas vaid üks kerge lõige, et tekiks tugipind müürlatiga (vt. teine foto allpool, kolmas pruss).





Kuna mõlema müürlati kaugus I-talast oli põhimõtteliselt sama (mõni millimeeter mängis siia-sinna), siis sai kõik talad korraga valmis lõigatud ja need oli kasutatavad hoone katuse mõlemal poolel. 



Vaikselt hakkasid sarika talad üksteise järel paika minema. Esimestena loomulikult need, mis jäid tööruumide kohale teise korruse peale. Seal oli kindel jalgealune olemas. Seejärel garaaži teise otsa, kus olid tellingud. Talad sai kolme mehega välisseinast üles vinnatud. Tuleb tunnistada, et kaalu oli üksjagu. Hea, et tegemist höövelprussiga. Hööveldamata materjal oleks suure tõenäosusega peod korralikult pinde täis jätnud. 



Sarikad sai pandud 595mm vahega sarika keskjoonest, et talade vahele jääks vaba ruumi ca 545...550mm. Sinna vahele istub hästi standardne villa paan, millel laiust 565mm. Paaris kohas jäi sarikate vahe olude sunnil kitsam (I-tala tugiposti osas ja otsaviilude juures).



Seestpoolt nägid esimesed sammud välja sellised:









Siin on hästi näha I-tala jätkukoht (keevisõmblus + lapp). See on kenasti keskmise tugimüüri peal, kus sees betoonvalu. Toetub tegelikult betoonvalu sisse valatud väiksema I-tala tugipinna peale ja on sinna fikseeritud.



Kõik talad sai alustuseks kohale tõstetud ning fikseeritud osaliselt vaid müürlatil olevate ehitusnurkadega (esialgu vaid ühelt poolt, hiljem paneb ka vastaspoolele samasugused nurgad). Nurkade asukohad sai eelnevalt välja mõõdetud ning seejärel fikseeritud paari kruviga. Ka iga sarikas sai esialgu fikseeritud paari kruviga. Hiljem sai lõplik fikseerimine nurkade osas (nurk sarikale ja nurk müürlatile) tehtud ankrunaeladega.











Lõpetuseks mõned fotod, kui kõik talad on enam-vähem oma tulevastel kohtadel. Alt üles vaadates jättis kogu see puidu kogus üsna muljetavaldava mulje. Kuna sarikatalade ülemised otsad olid veel fikseerimata, siis sai ajutiselt taladele risti peale 100mm lauad kruvitud. Nii oli kogu konstruktsioon omavahel mingil määral seotud. 

[olli]

Väga uhke näeb välja!
Mul konstruktor nägi lisaks ette veel ühe (pööratud otstega) ehituskoba iga sarika otsa ja müürilati vahele. Sai siis igaks petteks külge löödud:

[Marko]

Tugipost hiljem? Huvitav...
Kas sarika ja I-tala vahele ka midagi panid? Mingid võimaliku kondentsi jutud on meeles temperatuuri kõikumise puhul. Ise kasutasin sarnases koostus tõrvapappi südamerahu jaux.

[ak75]

Tugipost hiljem? Huvitav...
Kas sarika ja I-tala vahele ka midagi panid? Mingid võimaliku kondentsi jutud on meeles temperatuuri kõikumise puhul. Ise kasutasin sarnases koostus tõrvapappi südamerahu jaux.

Tundub õige ikka esmalt tugipost I-tala alla panna ja alles peale seda sarikaid laduma hakata. muidu vajutab sarikate raskus I-tala allapoole ja seinu laiali. Millimeetrites küll, aga siiski. Teisalt jälle, suurt vahet pole, tungid-nivellid on leiutatud.
I-tala oleks ise enne paikatõstet kruntinud-värvinud ja sarikate paigalduse eeltööna peale paigutanud SBS sokliriba.

[ak75]

Väga uhke näeb välja!
Mul konstruktor nägi lisaks ette veel ühe (pööratud otstega) ehituskoba iga sarika otsa ja müürilati vahele. Sai siis igaks petteks külge löödud:

Veel kõvema variandina kinnitad igast nurgikust täisbetoneeritud plokki piisavalt pika kiilankruga ning sarika vastaskülgedel paiknevad nurgikud seod omavahel läbi sarika keermelatiga. M10 peaks tagama, et siinmail puhuv tuul mitte ühelgi juhul sarikat kaasa ei võta.

[Lauri_L]

Väga uhke näeb välja!
Mul konstruktor nägi lisaks ette veel ühe (pööratud otstega) ehituskoba iga sarika otsa ja müürilati vahele. Sai siis igaks petteks külge löödud:

Kobad on küll robustsed, kuid töötavad äärmiselt hästi. Vanadel aegadel pandi ju tervete ehitiste kandvad konstruktsioonid vaid kobade abil kokku. Püsivad. Sul on katuse kalle (viilunurk) tunduvalt teravam ning kobad on vägagi õigustatud ja ka õigesti paigutatud. Üldse näha, et peremees on palju vaeva näinud. Betoonist vahelagi ja topeltsarikad - väga viis. Kui materjal võimaldab nii ehitada, siis tuleb võimalust ära kasutada 

Mis see must materjal on, mis hüdroisolatsiooniks müüri ja müürlati vahel on? Lõigatud äärtega tõrvapapp või midagi muud? Tundub tummiselt paks kiht olevat.

[Lauri_L]

Tugipost hiljem? Huvitav...
Kas sarika ja I-tala vahele ka midagi panid? Mingid võimaliku kondentsi jutud on meeles temperatuuri kõikumise puhul. Ise kasutasin sarnases koostus tõrvapappi südamerahu jaux.

Tugipost läheb paika kohe pärast talade üles upitamist. Põhjus on peamiselt inimlikku laadi. Kuna kindel jalgealus oli hoone perimeetris juba olemas (tellingud), siis nende liigutamine hoone keskele vaid tugiposti paigaldamiseks ning hiljem tagasi, oleks võtnud teatava aja ja endal võhma välja. Omade jõududega käib ehitamine, ei ole firmat peal, kellele näpuga näidata, mida ja kuidas teha tuleb. Kõige enam olime kolme mehega (mina ja kaks sõpra abis) peal ning tahes-tahtmata pidi tegema kompromisse seal kus sai. Samas arvestades vaid sarikatalade massi, siis see on tühine I-talale kohas, kuhu tugipost tuleb. 3-4x niipalju tuleb ju veel peale. Tugiposti on omal samuti parem paika ajada, kui sarikad paigas. On kust kinni haarata, kui jalgealune ära kaob. Kokkuvõttes oli vajalik ning hoone ehituskvaliteeti (tugevust) silmas pidades ohutu otsus. 

I-tala tuleb mul hoone katuseviilu alt-pealt isoleeritud ja hästi tuulutatavasse ossa - sarikatalade ning pennide vahele. Kondentsi seal ei tohiks tekkida - vähemalt mitte olulisel määral, sest hea ventilatsioon hoiab ruumiosa kuivana. On referents ühe teise hoone näol, kus samuti I-tala olemas sama koha peal. Olnud aastakümneid. Vaatamata vanemale hoonele ja pea olematule isolatsioonile on seisukord talal hea. Pinna peal on siin-seal tolmukuiva "rebast", kuid see on niivõrd minimaalne ja välistatud ei ole ka see, et see oli tekkis juba siis, kui tala paika tõsteti. Tüki tõrvapappi oleks võinud südamerahustuseks tõesti tala ja sarika otsa vahele panna (kehvemaks poleks see asja teinud), kuid jäi seekord tegemata.

[Lauri_L]

Väga uhke näeb välja!
Mul konstruktor nägi lisaks ette veel ühe (pööratud otstega) ehituskoba iga sarika otsa ja müürilati vahele. Sai siis igaks petteks külge löödud:

Veel kõvema variandina kinnitad igast nurgikust täisbetoneeritud plokki piisavalt pika kiilankruga ning sarika vastaskülgedel paiknevad nurgikud seod omavahel läbi sarika keermelatiga. M10 peaks tagama, et siinmail puhuv tuul mitte ühelgi juhul sarikat kaasa ei võta.

Mina panustasin selles osas müürlatile. Müürlatt korralikult pikkade kiilankrutega betoonvöö sisse kinni. Iga sarikatala alaosa läheb müürlati külge kahe nurgikuga. Kokku ühe tala kohta allosas 10-12 ankrunaela ja 4 kruvi, mis seovad nurgikud müürlatiga ning teised 10(12)+4, mis seovad nurgikud talaga. Ehk siis ühe tala kohta müürlatiga sidumiseks 20+ ankrunaela ja 8 kruvi  . Keermelati teema nagu kirjeldasid, käis korraks laualt läbi küll. Läksin siiski ankrunaelte teed, sest neil on pidamine hea ning pidamise saab ära hajutada kogu nurgiku pinna ulatuses. Lisaks tulevad veel ka üsna tõsised topelt-pennid, mis kaks sarikatala omavahel tugevalt kokku seovad. Aga selleni jõuan kohe-kohe... 

Kui peaks orkaan tulema, siis viib kõigepealt katusepleki ja soojustuse, kuid sarikad peaksid paigale jääma 

[olli]

Jaa, hüdroisulatsiooniks läks tavaline katuse SBS aluskate (ilma puisteta). Kasutasin ära mingeid ülejääke. Põletasin kergelt kinni, siis oli hea servad tasa lõigata ning müürilatti paigaldada.

   

Topeltsarikad läksid mul vintskapide külgedele. Need jäid sisuliselt kogu vintskapi kohal olevat katust kandma. Ülejäänud olid ikka ühekordsed. Aga eks mingeid naljakaid sõlmi tuli veel. Korstna läbiviik oli vaja vekseldada jne. Aga selles mõttes muidugi õige, et materjali sai ise valida nii kuidas vaja. Oma metsast ja oma saekaatrist. Ei tea kas mujalt õnnestukski 7,5 meetrisi sarikaprusse leida. C24 templeid küll peal ei ole.

   

[Lauri_L]

Jaa, hüdroisulatsiooniks läks tavaline katuse SBS aluskate (ilma puisteta). Kasutasin ära mingeid ülejääke. Põletasin kergelt kinni, siis oli hea servad tasa lõigata ning müürilatti paigaldada.

Topeltsarikad läksid mul vintskapide külgedele. Need jäid sisuliselt kogu vintskapi kohal olevat katust kandma. Ülejäänud olid ikka ühekordsed. Aga eks mingeid naljakaid sõlmi tuli veel. Korstna läbiviik oli vaja vekseldada jne. Aga selles mõttes muidugi õige, et materjali sai ise valida nii kuidas vaja. Oma metsast ja oma saekaatrist. Ei tea kas mujalt õnnestukski 7,5 meetrisi sarikaprusse leida. C24 templeid küll peal ei ole.

Väga ilus töö. Vinskapi tegijaid olen siiani üsna kadeda pilguga vaadanud. Minu pea sellist asja teha ei mõista. Näha on, et tegijal on kätt, aega ja võimalusi teha nii nagu soovi on. Väga nauditav ja puhas käekiri on sellel ehitisel. Väga sooviks, et ka ise suudaks nii. Paraku ei suuda. Võib-olla tulevikus... 

Oma materjali olemasolu on suur pluss ning oma käega kasvatatud ja saetud materjalist ehitamine tõsine nauding. Muidugi on tööd ka enne, kui mahavõetud puust kuiv ehituslaud saab. Oi kurjam, kuidas otsisin omale 6,5...7,0 meetriseid sarikatalasid. Nii oleks vaja olnud. 

Respect!

[Lauri_L]

Läheme siis katuse ehitamisega edasi. Et töid mitte väga segamini ajada ning et lugejatel järg käest ei läheks, lükkan I-tala tugiposti teema järgmiseks korraks. Tegelikkuses läks see paika samal ajal, kui sarikate ja pennidega sai tegeletud. Jätkan sarikataladega. Hetkel seis selline - talad paika tõstetud ja fikseeritud vaid paari kruviga müürlati külge ehitusnurkade kaudu. 



Alustuseks sai hakatud ette valmistama tipuplaate ja penne. Konstruktor oli teinud omad arvutused ning andis kaasa sõlmede joonised.

Tipusõlm peaks tulema selline. Sarika talad on juba tõstetud paika. Talad tuleb siduda mõlemalt poolt (kahepoolselt) tipuplaadiga. Tipuplaadiks 24mm vineer ning kummagi sarika külge läheb see kolme min. M14 8.8 poldiga. Minul oli valmis varutud M16 8.8 keermelatt, seega kasutasin seda. 



Sarika-penni sõlm allpool. Pennid olid välja arvutatud nii, et need tuleksid võimalikult I-tala alaosa lähedale ja tagaksid teisele korrusele tööruumide peal olevale ruumiosale kõrguse põrandast pennideni vähemalt 2 meetrit. Tegemist on topeltpennidega ehk kaks penni ühe sarikapaari kohta - üks ühele, teine teisele poole. Materjaliks sarika pruss 45x245mm. Lisaks kahe penni vahele veel 45x245 lisalapp tugevuse andmiseks. Pennid sarika külge 2tk+2tk M14 8.8 poltidega ning lisalapid pennide vahele 2tk M14 8.8 poltidega. Jällegi märkuseks, et kasutusse läks M16 8.8 materjal.



Poldimajanduseks oli mul valmis ostetud 50m M16 keermelatti, hiljem tõin veel 20m lisaks. Valmis tuli lõigata 340tk 150/180mm pikkust juppi, puhastada keermed lõikekohtades ning varustada kahe mutri ja suure seibiga. Iseenesest kunsti polnud. Ketaslõikur kätte ja muudkui lõikama. Kui 100tk tehtud oli, siis hakkas juba kergelt siibrisse viskama. Sisuliselt oli 10 tundi lõikamist ja sobitamist. Kolm suurt ämbrit tuli täis. Ja kui ämbrid täis olid, siis neid enam liigutada ei jaksanud. Tuli ümber villida. 



Tipusõlmede paika panemine ja sarika müürlati nurkade ankurdamine käis samaaegselt. Ehk ülevalt sai ära seotud ning seejärel alt nurkadesse ankrunaelad sisse. Ja nii paari-kolme sarika kaupa edasi. 

Iga sarikatala sai seotud müürlatile kahe nurgaga - üks ühele poole sarikat, teine teisele poole. Nurk sai esialgu fikseeritud paari-kolme kruviga ning seejärel ankurdatud ankrunaeltega. 10-12 ankrunaela ühe nurga kohta lisaks kruvidele. 







Tipuplaatide välja lõikamine. Fotol tunduvad väikesed. Tegelikkuses tegemist 24mm paksu kasevineeriga, laiust 90cm, kõrgust 20cm. Neid kulub kaks ühe sarikapaari kohta - üks ühele, teine teisele poole. 





Ja nii nad paika läksidki. Kõigepealt paari kruviga kohale fikseeritud ning seejärel poltide jaoks augud sisse. Akutrellile ning ka kätele oli see paras katsumus. 18mm puuriga läbi 93mm materjali tipu osas ning läbi 135mm materjali pennide osas. 









Nagu mainitud, sai pennid tehtud samast materjalist, mis sarikad (45*245mm). Kaks penni ühe sarikapaari sidumiseks (üks ühele poole, teine teisele poole). Kokku 54 penni. Täpset pikkust ei mäleta, kuid 3,5 ja 4,0 meetri vahele nad üldpikkuses said. Suurus ja mass on üpriski korralikud. 





Pennide paigaldamiseks sai osa tellinguid ümber tõstetud perimeetrist hoone keskossa. Nagu näha, siis sai korralikult kombineeritud, et neid üldse jaguks. Prussid täiendavate käiguteedena ikka kasutuses. 



Viiluäärsete pennipaaridega oli kõige enam kebern***i. Seal olid sarikad asjaolude sunnil teineteisele lähemal ning tegemist oli, et puur koos trelliga sinna vahele saaks. Aga tehtud ta sai. 





Järgneval fotol on näha, kuidas said paika pennide lisalapid. Tegemist 1,2 meetri pikkuste prussi tükkidega (45*245), mis annavad lisatugevust ning takistavad pennidel sisse/välja paindumast. Näha on ka see, et pennid said I-talale võrdlemisi lähedale. See ülemine väike ruum jääb tuulutatav. 

[olli]

Oh kui tuttav see kõik ette tuleb.  Väga ilus töö, ei ole midagi öelda. Keermelatiga oli nii, et mul tuli keermelatt sellistes kilesse mähitud pakkides. Ei oska enam öelda palju neid seal pakis oli, aga äkki ca 60-80mm läbimõõduga pakk, 2 meetrit pikk. Ja ma siis lõikasin kogu selle paki korraga. Mul selline kõvasulam (mitte abrassiiv) kettaga metalli tükeldus saag ja sellega oli päris ideaalne seda pakki jupitada. Probleem oli küll selles et saag oli teises kohas kui objekt ise. Aga eks objektil olles tundisn esimest korda kui suurepärane asi üks akurelakas olla võib. Ühe akuga sai ca 100 keermelati või armatuurvarda (10mm) lõiget teha. Seda viimast läks mul tonnides, sõna otseses mõttes.

[Raivo]

See pennide värk paistab küll räigelt üledimensioneeritud.
Ma huvi pärast juba algul vaatasin, et selle mõõdu ja sammuga sarikas peaks kandma ka ilma pennita.
Aga teemaalgatajale sügav kummardus ja keeldun respektist ühtlasi oma kuuriehitusi siin foorumis kajastamast

[muska71]

Selline küsimus,et kui võtame 200mm seina siis kumb soem tuleb kas aeroc või fibo?Ise julgeks esimest pakkuda.