[Lauri_L]

Selle garaaži puhul saab soojustuse nii katus kui kahe väiksema tööruumi peal olev vahelagi. Kui vahelae soojustuskihi paksus saab olema 200mm, siis katusel 250mm koos tuuletõkkeplaadiga. Soojustusmaterjaliks Paroc eXtra plaadid, mida katuse puhul katab lisaks veel Isover VKL tuuletõkkeplaat. Selleks, et vill üldse sarikate vahele pidama jääks, tuleb sinna villa jaoks sobiv ruum tekitada. Külgedel on toed sarikatalade näol juba olemas, seega peamine eesmärk alustuseks on sulgeda sarikate alumised otsad müüri pealt. Nii ei "libise" villaplaadid otstest alla ja tekib ruum hilisemaks tuulekastide valmisehitamiseks.

Sarikatalade alaosa kinnikatmiseks sai lõigatud sarika materjalist prussi tükid, mis vastasid pikkuselt sarikatevahelisele vaba ruumi pikkusele. Peamine sarikatalade samm oli 595mm sarika keskelt mõõdetuna, seega prussi tükid said enamuses lõigatud 595-45=550mm. Paika sai need kruvitud nii, et ülemine serv oleks sarika taladega samal kõrgusel ning alumine serv läheks vastu müürlati välisseina poolset külge (nii nagu fotodel allpool). Nii tekib kinnine ruum, kusjuures lisatud vahetükk ise ei toetu alaservaga müüriosale.

Vaade seestpoolt:




Vaade väljast:


Sama soojaga said sissepoole paika sarikatalade ja müürlati vahele kinnitatud vertikaalsed prussi (45*45) tükid. Nende külge läheb hiljem lae materjal ning vahele mahub veel ka täiendav soojustus. 




Kuna tegemist on ikkagi garaažiga, kus tehakse musta tööd ning kus tuleb hakata hoiustama lisaks sõiduatodele ka muud tehnikat (traktorid koos lisaseadmetega, remonditehnika jms), siis lagi saab olema lihtne ja odav. Seestpoolt lähevad lakke 10mm paksused kasevineerist tahvlid, mis moodustavad aluspinna katuse soojustusele. Kuna kvaliteetne vineer maksab maasikaid, siis sai ostetud praktiliselt kõige odavam (loe: defektiderohkem) vineer, mida poest saada oli. Omale üllatuseks olid pakis aga väga kena pinnaga plaadid. Vaid paar tükki olid mõlemalt poolt sellised, mis tuli paigutada kõige kitsamasse ja kaugemasse nurka silma alt ära. Enamus olid ühelt poolt väga ilusad ning oli ka neid, mis olid mõlemalt poolt ideaalilähedased. Kokku oli pakis 64 plaati ligikaudse summaarse kogupinnaga 200 ruutmeetrit.





Plaadid ei läinud paika nii nagu need pakist tulid. Ikka tuli lõigata, päris palju tegelikult. Eelkõige sellepärast, et liitekohad satuksid sarikataladega kohakuti, kus sai need kindla alusmaterjali külge kinni kruvida. Kui plaat paigas, siis tekkisid sarkatalade vahele juba "kastid", kuhu hiljem vill sisse läheb. Ja vill läheb sisse ikka ülevalt alla, mitte alt üles.



Et materjaliga välja tulla ning eelarves püsida, tuli siiski mõned vineeri pikisuunalised liitekohad tekitada sarikapaari vahele. Sellises olukorras sai sidumiseks plaadi taha liitekohta pandud 22x100 laud ning vineeri ääred kruvidega sinna sisse lastud. Tuli võrdlemisi hea ja enda vajadustele piisavalt tugev lahendus.



Mis puutub sarikataladega risti olevaid vineeri liitekohtasid, siis need tuli kõik lahendada abilaua meetodil. Ilma lauata jääks tulemus mingil määral "lokkima". Kui aga korraliku pikkusega laud sidumiseks vahele sai pandud, siis seda muret ei olnud.








Vaikselt hakkab looma... Kõige enam oli tööd keskmiste, pennide alla tulevate plaatidega. Pinna laius oli pisut varieeruv - kõik olenes sellst, kuidas teised plaadid paika said. Sellepärast sai need kõigepealt pandud piiratud arvu kruvidega, et saaks vajadusel "järgi anda". Kui kõik detailid paigas, siis sai täiendavate kruvidega lõpuni kinni lastud.






Mancave'i lagi.



Nagu alloleval fotol näha, siis lagi sai kogu ulatuses neli (kaks ühel poolel, kaks teisel) kohta, kus vineerplaadid ristuvad mitte täisnurga all. Siin sai pennide külge kruvitud plaatide servad (horisontaalsed) lõigatud sobiva nurga alla. Sarikatalade alla kruvitud plaatide alumised servad, mis läksid vastu verikaalset vineeririba müürlati ees, said samuti nurga all sisselõike. Tüütu, aeganõudev ning palju sobitamist vajav, kuid lõpptulemuse huvides vajalik liigutus.



Väljaspoolt nägi asi välja selline. Peaaegu valmis soojustuse paigaldamiseks.



Müürlatt väljaspoolt. Seal, kus on vill, see on sama osa, kuhu seestpoolt sai 45x45 distantsprusside abil kinni kruvitud müürlatti peitev vertikaalne vineeririba osa. Siin topib enne suurte villamattide paigaldamist kõik väiksemad vahed kenasti kinni.





Üldpilt seest pärast tellingute eemaldamist. Mulle meeldis. Sai mõnusa puidu lõhna ka tuppa.

[DevilDeVille]

Aurutõket ei pannudki?

[rocker]

Väga vinge projekt. Aga see i tala toetus maast kogu lõbu ei riku, roostevaba ümaroru oleks ka hea ?? Kas polnud võimalik lahendada diagonaalidega seintest? See puhtalt mõte minu rikutuse tasemelt.

[Lauri_L]

Aurutõket ei pannudki?

Ei pannud.

Suur ja alati soe ning kuiv ruum. Päris korralik betoonmass põrandaküttega all. Hea ventilatsioon. Kedagi pidevalt sees ei ela ja keegi veega seal ka ei mängi. Liigniiskust sellises ruumis sellistel tingimustel päris kindlasti teki. Pigem vastupidi.

Lagi on tehtud niiskuskindlast vineerist, mis ise osaliselt toimib niiskus/aurutõkkena ning on gramm parema soojapidavusega kui tavaline vineer. Isolatsioonikihi pealne on tuulutatav. Kui mingi väga tühine murdosa tekkida võivast niiskusest peakski läbi vuukide isolatsioonikihi sisse pääsema, siis see sealt ka välja tuuldub.

[Lauri_L]

Väga vinge projekt. Aga see i tala toetus maast kogu lõbu ei riku, roostevaba ümaroru oleks ka hea ?? Kas polnud võimalik lahendada diagonaalidega seintest? See puhtalt mõte minu rikutuse tasemelt.

Tänud!

Ma arvan, et tugipost lõbu ära ei riku. Peamiselt just sellepärast, et garaaži planeeritav kahe posti autotõstuki üks postidest tuleb täpselt toe kõrvale. Seega sisuliselt ei muuda tugiposti olemasolu enda jaoks midagi.

Sellele "diagonaalidega seintest" asjale ma hetkel päris hästi pihta ei saanud   Iseenesest on soov, et suure ruumi seinad jääksid igati puhtaks ja vabaks. Post tundus antud juhul selline neutraalseim ja kõige "saledama" välimusega võõrkeha lahendus selleks otstarbeks. Ja muidugi on soov tulevikus seda posti kasutada elektritoite vedamiseks tõstukile ja miks mitte ka tsentraalse suruõhusüsteemil otsiku paigaldamiseks keset tuba. Nii saab lühikese voolikuga sinna kuhu vaja ilma, et liigset segadust tekiks. Eks tulevik näitab ja küll selle tugiposti oma huvides ära kasutab.

[Lauri_L]

Kui garaažist seest laevineeri paika sai, siis sai kogu tellingumajanduse välja räästa alla tõstetud. Läks katusesoojustuse panekuks. Tellinguid oli täpselt niipalju, et jätkus hoone esikülge ja tagakülge. Käiguteid jäi siiski vaid ühele kõrgusele, rohkemaks materjali väga polnud.

Soojustuse ladumine ülevalt alla on üsnagi stressivaba ja kiire kulgemisega töö. Vähemalt on näha kiiret tulemust võrreldes teiste töödega. Soojustus sarikate vahele läheb kahes kihis ülekattega 100+150mm. Sügavamad kohad nagu näiteks müürlati ümbrus, saab eelnevalt tihendatud ja täidetud enne põhisoojustuse paigaldamist.



Sai tehtud üks viilu pool korraga. Ala oli suur ning pidevalt pidi ilmateadet uurima. Väga vale aeg selleks, et vesi kaela tuleks. Allpool on näha, kuidas ühe poole soojustus on peaaegu paigas. Kattepresent oli koguaeg löögivalmis, et kui vihmama hakkab, siis kohe peale. Ööseks tuli igal juhul kinni katta.





Vill sai omakorda pealt poolt kinni kaetud tuuletõkkeplaadiga. Tuuletõkkeplaadiks kollane Isoveri VKL13 kombineeritud isolatsiooni- ja tuuletõkkeplaat. Plaadid sai mõõtu lõigatud nii, et liitekohad jääksid distantsliistude alla. Distantsliistud tuuletõkke peal ja katuse aluskatte all on 50x50mm kuivast höövelprussist (tegelik mõõt neil 48x48mm).



Seega soojustust katva tuuletõkkeplaadi ja katuse aluskattekile vahele jäi füüsiliselt ca 5cm. Katuse aluskattena sai kasutatud aluskattekile. Kas too kate nüüd hingav on, seda ei teagi. Küll aga oli tegemist alt poolt pehmema pinnaga kattega kui pealt poolt. Seega seob kerge liigniiskuse, kui see allapoole tekkima peaks ning hoiab seda kinni, kuni tuulutusvahe kaudu ventileeriv õhk selle taas ära kuivatab.



Aluskatte peale roovituse alla läksid omakorda täiendavad distantsliistud mõõduga 32x50mm.



Viiluosaga oli tükk tegemist, et kuidas asi lahendada. Sai lisatud üks täiendav sarikapaar väljapoole viilu. See andis võimaluse lisada täiendavat jäikust ja paremini toetada tulevast katuseplekki. Olen näinud maju, kus katus lõpebki otsaviilu või seinaga. Enda jaoks tunduvad kuidagi poolikud ja inetud takkaotsa. Garaažil peavad kindlasti otsad pikalt üle käima. Siis hea vihma ajal lahtiste ustega toimetada ning kuiva särgiga nurga taga pissil käia.



Roovitus tuli 100x22 kuivast saelauast. Kuna roovituse samm tuleb paika panna vastavalt kasutatavale katusematerjalile, siis sai eelnevalt põhjalikult uuritud plekk-katuse paigaldusjuhendeid. Igaks juhuks erinevate tootjate omi, et paremini detailidest aru saada. Ka olid seal väga head juhendid, kuidas teha ettevalmistustööd distantsliistude ja aluskatte osas. Minul tuli tulenevalt kasutatavast profiilist roovituse samm 350mm mõõdetuna roovlaua keskelt. Kõige esimene roovivahe räästast sai sammuks 300mm, sest plekk peab pisut üle ääre ulatuma.





Esimese roovlaud sai tõstetud vastavalt juhendile teistest 10mm kõrgemale. Tõstmiseks sai kasutatud taas hüdroisolatsioonimaterjali ribasid, mis müürlati paigalduses üle olid jäänud. Tegelikkuses käis kogu protseduur nii, et kõigepealt sai kogu alus kuni pealmiste distantsliistudeni valmis tehtud. Paratamatus on aga see, et materjaliks on puit ning 6m pikkused sarikatalad ei ole kõik ideaalselt sirged. Siin-seal esineb väiksemaid muhke ja lohke. Need sai kõik sirgeks ja tasaseks aetud roovituse paigaldamisega. Sai välja peilitud kõige kõrgemad kohad ning vastavalt sellele, madalamad kohad järgi aidatud. Tõstmiseks jällegi leiduv käepärane materjal - lõigatud soklikatte ribad. Kõige madalamad kohad said alla tükikese siselae vineeri. Õnneks üle 10mm ühtegi kohta upitama ei pidanud. Selline töö võtab aega, kuid on vajalik, et katuseplekk kenasti jooksma hakkaks ning hiljem silmale kena vaadata oleks.





Soojustatud katuse osas asub sarikate peal 13mm paksune villast pressitud tuuletõkkeplaat, mis kinnitatakse distantsliistuga kruvide abil (siin 50x50 liist). Alla räästa osasse, kuhu tulevad hiljem tuulekastid, tuuletõket paigaldada ei saa. Noh, saab küll, kuid siis asi enam ei tööta nii nagu peab. Alloleval fotol on pisut näha kodukootud lahendus. Tuulekastide osas sai tuuletõkkematerjali ära jätmine distantsliistude all kompenseeritud 10mm paksuste vineeriribadega.



Korstnamoodulite läbitoomine katusest.



Ning korsten üleslaotuna.



Allpool paar fotot, kuidas see mitmekihiline "võileib" kokkuvõtvalt välja näeb. Alt üles: 1. Sarikad, mille vahel soojustust 100+150mm; 2. Soojustust kattev tuuletõkkeplaat isolatsiooni osas, paksust kompenseerivad vineeriribad tuulekasti osas; 3. 50x50mm distantsliist aluskatte all; 4. katuse aluskate kondensaadi kogumiseks (paigaldamisel jäetud kergelt lohku, et kondensaat ikka keskossa kokku koguneks); 5. 32x50mm distantsliist roovide all; 6. 100x22 roovlaud risti distantsliistude peal.





Ülekate viilu osas. Võib silmale tunduda õbluke, kuid kui altpoolt seob terviklikuks "kastiks" koos sarikaga, siis on jäikust rohkem kui kopika eest.



Kaugemalt vaadates sai lõpptulemus selline nagu allpool. 

[Lauri_L]

Katusekatet silmas pidades oli kõige suurem väljakutse mõistliku pakkumise leidmine turult. Ei läinud siinkohal otsima mitte kõige odavamat, vaid hea hinna-kvaliteedi suhtega materjali. Hinnapakkumisi sai võetud päris mitmelt poolt. Sai ka müüjate juures kohapeal materjalidega tutvumas käidud ning kuulamas, mida kellelgi öelda oli. Varasemast oli selge (ja nii läks ka projekti kirja), et katus tuleb kiviprofiiliga plekk ning tooniga R33 ehk must. Kõige parema teeninduse leidsin Tallinna Ruukki Katusekeskusest - väga tublid on nad seal. Parima pakkumise (vähemalt enda meelest) ning samuti väga sõbraliku teeninduse sain aga hoopis Toode AS-ist Sauelt. Neil olid ka kõige kiiremad tarneajad ning füüsiliselt asusid mulle võrdlemisi lähedal (soodne transport). Lõpptulemusena osutus väljavalituks Toode pur kattega kiviprofiil plekk-katus. Ühe korraga sai ära tellitud katuseplekk ning kõik juurdekuuluv (liistud, korstnaplekid, tihendid, kruvid, lumetõkked, käigutee, katuseredel ja muu pudi-padi) v.a. vihmaveesüsteem. Katuseplekki tuli kokku 214 ruutmeetrit. Paanid laiusega 1100mm ning valmis lõigatuna vajalikku pikkusse. Kokku traageldamiseks 2000+ kruvi ning peotäis polte-mutreid. Kui teha kokkuvõte hinna osas, siis vaid katuseplekk läks maksma 10,66€/m2 kohta ning kogu lahendus koos kõigi eelpool toodud materjalide-tarvikute-lisavarustuse ning transpordiga 13,39€/m2 (hinnad km-ga). Müüja kirjutas arvele ka päris korraliku soodusprotsendi võrreldes reklaamitud tavahinnaga. Ainuke, mis hetkel välja jäi, oli vihmaveesüsteem. Sellele hakkab mõtlema siis, kui tuulekastid valmis ja on, kuhu vihmaveesüsteemi kinnitada.

Paigalduse kohapealt sellel korral väga suurt stressi ei olnud. Eeltöö oli üsnagi kenasti välja kukkunud ning üks sõpradest, kes mul ehitusel abiks oli, oli plekitööd teinud ning varasemalt ka plekk-katuste paigaldamisel abiks olnud. Lisaks on katusemüüjatel äärmiselt head paigaldusjuhendid. Iga peaga mees, kes soovib asjaga tegeleda ja suudab sealse teksti endale selgeks teha, on võimeline lõppkokkuvõttes lihtsama kiviprofiilist katuse paika panna nii, et see ka vett peab ja esimese tuulega ära ei lenda. Katuseplekk läks garaažile paika ühe päevaga. Üks täiendav päev veel käiguteede, lumetõkete, katuseredeli, korstna plekkide ning mõningate täiendavate kruvide paigaldamiseks. Katuseplekk läks paika nelja mehega (eelkõige on neli hinge vajalik katusepleki vigastusteta katusele saamiseks), hilisem töö käis kahekesi. Liistumajandusega läks aga midagi valesti ning need said kokkulepitust kitsamad. Müüja oli nõus uued tegema, kuid nendega pidi ootama. Seega allolevatel fotodel veel enamikku liistuprofiilidest ei näe.

Garaaži esikülje poolne katuse osa









Ja tagakülje poolt vaadatuna:





Vasak külg ja otsaviil



Katusehari ilma harjaplekita



Korstna läbiviik







Lumetõkked tulid vaid sinna külge, kus on sissesõit ning uks sissepääsuks. Ehk siis hoone esikülje poolsele osale.





Käigutee või siis pigem platvorm korstna teenindamiseks



Katuseredel käigutee/platvormini pääsemiseks.



Ja lõpetuseks paar üldisemat võtet, kus on paigas ka harjaplekk ja korsten koos katteplekkidega.





See, et lõpuks katuse pea kohal oli, oli suur võit. Ei pidanud enam pidevalt ilmateadet jälgima ning igapäevaselt katust kilekattega kinni katma. Garaaž hakkas pärast katusepleki paigaldamist juba oma nägu minema ning sarnanema selle hoonega, mis projekti esilehelt vastu vaatas.

[spitfire]

Kruvid laine põhjas ?

[Telc]

Kruvid laine põhjas ?

[b]Tootja juhend:

Kinnitamine ja kinnitusvahendid.[/b] Kiviprofiiliga katusepaanid kinnitatakse roovile laine põhjast tihendiga kruviga 4,8x25mm puidu korral, terasroovi korral tihendiga puurkruviga, mis läbistab rooviks kasutatava metalli paksuse. Kruvi valikul tuleb valida kruvid, mille eluiga (seda iseloomustab keskkonnaklass) oleks mitte lühem kui pleki eluiga. Lisaplekkide kinnitused profiilplekile ja muud plekk-plekk liited tehakse puurotsaga tihendiga kruviga 4,8x19mm (võib kinnitada ka kruviga 4,8×25mm, kui sellisel juhul tuleb vältida olukorda, kus kruvi tõmbab lõpuni keerates pleki mõlki).

[Lauri_L]

Kruvid laine põhjas ?

Ikka laine põhjas jah. Kiviprofiiliga katuseplekk kinnitatakse alati laine madalaimast kohast. Paani jätkukohad (ääred) jäävad ainsana pisut kõrgemale, sest kruviga seotakse kaks plekiosa ilma et kruvi roovi läheks.

[Raivo]

Antud pilt näitab ka ilusti ära, miks esimest roovlauda tõsteti, mis tegelikult põhjustatud valitud pleki profiilist.
Kas kinnitamisel kasutasid mingeid abivahendeid või kannatas mööda 22kraadist kallet suht ohutult liikuda?

[Lauri_L]

Kas kinnitamisel kasutasid mingeid abivahendeid või kannatas mööda 22kraadist kallet suht ohutult liikuda?

Kogu töö katusel toimus ilma turvalisust (töö kõrgustes) tagavate abivahenditeta . Kuni viimase paani plekini oli võrdlemisi lihtne, sest roovituselt leidis üks kahest mehest tuge. Ainukeseks abivahendiks olid tellingud mõlemal pool katust räästa all. Kui jalgealune oleks "ära kadunud" ja varem poleks pidama saanud, siis oleks suure tõenäosusega tellingutel lõpetanud (mis konditsioonis, see on iseasi). Õnneks oli ilm kuiv ja päikeseline ning katusekalle siiski võrdlemisi väike. Märjaga oleks teine lugu olnud. Jalas olid turvajalanõud ning need pakkusid antud olukorras päris head pidamist.

[Lauri_L]

Garaaž alates vundamendi taldmikust kuni praeguse hetkeni sai püsti ühe aasta kevade ja suvega. Ehitus toimus enamasti kas üksinda või kolmekesi, harvem kahekesi. Katuse paneku juures oli üheks päevaks abiks veel neljas paar käsi. Ja ega koguaeg ei ehitanud. Vaja oli ka tööl käia ja raha teenida. Nüüd aga hakkas sügis peale pressima ja ilmad läksid sandiks ära. Enne, kui talveks ehitus seisma jääb, on miinimumeesmärk saada hoonele ette avatäited, teha mingisugune sissesõit ning vedada sisse pisut täidet et traktori ja paar autot talveks katuse alla ära saaks. Selleks sai ette ära tellitud aknad, välisuks ja suured sissesõiduuksed. Kuniks aga avatäiteid valmistati, sai tegeletud hoone esiküljega.

Esikülg oli siiani jäänud tahaplaanile, sest kogu elu ja liiklus käis just seda kaudu. Nüüd sai ära pandud viimane osa perimeetri vertikaalsest ja horisontaalsest soojustusest. Sisuliselt käis kogu protsess samamoodi nagu tagakülje ja vasaku-parema küljega. Kõigepealt 100mm peno vertikaalselt seina. Seejärel killustikalus nurga alla ning tihedaks. Kuna 50mm paksune perimeetri peno oli otsas (mida varasemalt horisontaalse soojustuse juures kasutasin), tuli ka maha meetri laiuselt punniga 100mm sulundiga plaat. Kui hoone tagakülg ning küljed said 2x50mm ülekattega, siis esikülge läks 100mm plaat ühes kihis. Nii sai kogu varasemalt tellitud materjal pea täielikult kadudeta ära kasutatud.





Ja kui soojustus paigas oli, siis läks taaskord peale täiendav kaitse vundamendikatte (mummukile) näol.









Täidet oli juba mõnu vedada, sest erinevalt hoone külgedest ja tagaosast ligipääsuga probleeme ei olnud. Traktoriga killustik ette ja kohapeal rehaga laiali.







Kuna töövõtted olid juba käpas, siis esiosa soojustamise, kiletamise ja täite peale kulus üksi tehes vaid kaks päeva.


Lisaks tegin valmis ajutise sissesõidutee garaaži.





Et sissesõit pisut stabiilsem ning toekam saaks, kaevasin killustiku sisse ühe nõukaaegse 3m pikkuse silluse. Eks selle võtab sealt kunagi ära, kui korralikku sissesõitu valama hakkab.



Seestpoolt oli pilt veel aga üsna trööstitu. Enne kui sisse suuremat täidet vedama hakkab, sai vundamendi ossa ära kinnitatud niiskust tõkestav ehituskile. Kile kattis nii vundamendi lindi osa, taldmiku osa ning ulatus 30-40cm jagu ka aluspinnasele. Suuremad jäägid ehituskividest ja plokkidest sai kõik sisse veetud. Need jäävad tagasitäite sisse. Täidet kuni põranda soojustuseni tuleb kõigi ruumide ulatuses teha ca 60cm. Täiesti arvestatav kogus hoone mõõtmeid silmas pidades.

[Lauri_L]

Seni olin garaaži sisse täiteks tassinud sisuliselt kõike mis sinna sobis ja mida krundil leidus: ehitusjääke ehitusest, vanasid eterniitplaate purukstaotuna, põllult kokku korjatud kive, maa seest välja tulnud paekivi tükke. Peale sain veel ka pisut killustikujääke. Sõita seal siiski veel ei saanud. Isegi traktoriga mitte, sest nii riskisid terava eterniidikilluga rehvis. Ühel hetkel telefon helises ning pakuti sisuliselt äratoomise raha eest koorem (20t) kiviliiva fraktsiooniga 1-4mm. Selline kingitus tuli ilmtingimata vastu võtta. Sellest sai garaaži suure ruumi põhja esimene täitekiht, mille peal juba pisut toimetada sai. Tööd oli kiviliivaga näiteks rohkem kui killustikuga. On teine palju ebastabiilsem (nagu liiv ikka) ning vajab järjepidevat tihendamist, et pind hea saaks. Aga lõpuks sai ikkagi hea ning võis muretult väikese traktoriga peale sõita.





Kuna katuse ehitamisega sai varasemalt hoogu mindud, siis sai ette ära tellitud tuulekasti lauad, mis lähevad paika küll alles siis, kui hoone enda vooder juba peal on. Tuli mõte vaba aeg ära sisustada ning laudadele värv peale panna. Tuulekastilaudadeks sai peensaetud ja krunditud kuuselaud mõõtudega 21x120x6000. Laud on kolmest küljest mõõtu hööveldatud ning ühest küljest peensaetud. Kokku olin seda räästasse arvestanud pisut alla 500jm.





Erinevalt enamikust töödest, mida ma selle ehituse juures täiesti esmakordselt tegin, olin varasemalt ikka pintslit liigutanud ning üht-teist majapidamises värvinud. Teadsin, et selle hoone välisvoodrisse läheb kokku umbes 3km jagu lauda, siis jätsin kohe välja võimaluse, et ostan kruntimata lauad. Hinnavõit kruntimata ja krunditud laua vahel oleks olnud olemata, sest kruntida oleks olnud nii ehk naa vaja ning korralik kruntvärv on üpriski kallis. Ja kui arvestada seda, et kruntvärv kuivab ca 2 päeva ning selle peale tuleb panna enne seina kinnitamist veel ka esimene värvikiht, siis kuluks 3km kruntimiseks-värvimiseks-kuivatamiseks terve igavik. Ja ei ole just kõige vaheldusrikkam töö.



Aga algust sai tehtud ning esimene tulemus oli täitsa rahuldav. Lauad olid eelnevalt krunditud neljast küljest ning kattevärv läks peale kolmest küljest. Peensaetud külg on pisut "karvasem" ning see jäetakse väljapoole. Karedale küljele nakkub värv paremini. Sile hööveldatud pind läheb voodri tuulutuse poole - sinna eraldi kattevärvi vaja ei ole, piisab krundist.



Kui partii tuulekasti laudasid värvitud ja kuivatatud sai, siis hakkasin tegelema sissesõiduuste paigaldamise ettevalmistustöödega. Nimelt käis kohapeal minu jaoks parima pakkumise teinud müüja/paigaldaja ning tõi välja olulise puuduse. Kui tegemist on üles sõitva garaažiuksega (nagu mul paraku projektis oli), siis selle ukse raskuse töö ajal võtab pea terviklikult vastu ukse peale ehituskonstruktsiooni külge kinnitatav torsioonvedru. Minul oli aga selle koha peal Bauroc ehitusplokk, mis mitte mingil juhul sellist koormust kanda ei suuda. Ning uksed ei ole ka kõige väiksemad ja kergemad (ukseava 3x3 meetrit). Esialgu tekkis peas korralik paanikaosakond, kuniks meenus, et vineerist viimistluse all on müürlatt. Panen meeldetuletuseks alla ühe foto ka, kuidas müürlatt seina suhtes asetses. Ukse kohal on U-plokkidesse valatud sillus ja hoone sidumisvöö. Seejärel on müüri peale paigaldatud 100x200 müürlatt 50mm kaugusega seinast.



Võtsin ukse kohalt umbes 4m ulatuses ära vertikaalse vineeririba ning selle all olevad 50mm distantsliistud. See 50mm, mille ulatuses müürlatt müüri peale ulatus, valmistaski kõige enam probleeme. Uste torsioonvedru peab olema kinnitatud uksega samale joonele ehk müüri külge. Lahenduseks sai kaks 50x100 prussi. Lõikasin need võimalikult täpselt mõõtu ning kinnitasin müürlati külge. Kinnitatud sai liimi ja korraliku koguse pikkade kruvidega. Tähtis oli veenduda, et pruss saaks kindlalt müürlati külge ning et see tulevikus ei hakkaks suruma Bauroc ploki serva peale. Foto on küll kehvapoolne, kuid prussid said edukalt paika mõlema ukse kohale ning nüüd on kinnituspind ukse vedrude jaoks just seal, kus paigaldaja soovis.

[rulli]

Puhtalt eneseharimise mõttes küsin - kas poleks lihtsam põrand täita ja valada peale vundamendi lõpetamist ja enne seinte püstitamist?
Olen näinud tehtavat nii ja naa, aga pole veel aru saanud, mis puhul milline variant on tehtud.

Muidu au ja kiitus päevikupidajale - tõstab motti ka enda abihoone käesolevasse viisastakusse nihutada.

[Mart Laanelepp]

Kui endale kõrvalhoonet ehitama hakkasin arvasin ka et värvitud lauda müüakse ainult eesmärgiga lollidelt raha ära võtta, kes meist ei oskaks siis pintsliga luda värvida. Kui terve suvi oli pintseldamisega sisustatud hakkasin teisiti arvama   Mina kasutasin küll oma metsast lõigatud lauda niiet muud võimalust väga ei olnud, peale läks immutus+krunt+kattevärv.

[olli]

Puhtalt eneseharimise mõttes küsin - kas poleks lihtsam põrand täita ja valada peale vundamendi lõpetamist ja enne seinte püstitamist?
Olen näinud tehtavat nii ja naa, aga pole veel aru saanud, mis puhul milline variant on tehtud.

Muidu au ja kiitus päevikupidajale - tõstab motti ka enda abihoone käesolevasse viisastakusse nihutada.

Tüüpprojekti järgi ehitatakse, siis enamasti põrand võimalikult kiiresti. Miks mitte isegi plaatvundament. Kõikide kommunikatsioonide asukohad ja asjad on nagunii teada, täitematerjal tuleb veokaga kohale, tõstetakse suure kopaga paika jne. Aeg on raha. Kui põrand olemas, on edasine töö hulka kiirem ja lihtsam. Suve lõpuks on nagunii vaja maja juba kundele üle anda.
Endale tehes tuleb arvestada sellega, et palju asju selgub ehituse käigus. Esiteks igasugu torusid ja juhtmeid on keeruline ette valmis mõelda enne kui seinad püsti. Teiseks, põranda valamine on palju riskivabam kui katus juba peakohal. Ning muidugi nagu ka siin teemas näha, siis igasugused ehitus ülejäägid saab tagasitäitena ära kasutada. Ja eks lihtsalt see asi, et enamasti on soov esimese suve lõpuks katus peakohale saada, siis ise ehitades peab lihtsalt keskenduma 100% sellele ja kõik, mida saab edasi lükata, see ka edasi tuleb lükata.

[Lauri_L]

Puhtalt eneseharimise mõttes küsin - kas poleks lihtsam põrand täita ja valada peale vundamendi lõpetamist ja enne seinte püstitamist?
Olen näinud tehtavat nii ja naa, aga pole veel aru saanud, mis puhul milline variant on tehtud.

Muidu au ja kiitus päevikupidajale - tõstab motti ka enda abihoone käesolevasse viisastakusse nihutada.

Tänud!

Olli eespool tegelikult juba ütles peamise ära.

Tegelikkuses oligi ehitamisega kiire ning oluline oli esimese aastaga hoone katuse alla saada. Betoonpõrand oli selline "hirmutav" element, mille tegemine ning planeerimine tundus müstika valdkonnast. Ja muidugi ka asjaolu, et põrand tahab pärast valamist rahulikult vähemalt kuu aega kile all kivistuda. Selle kuu ajaga oli aga võimalik seinad terves ulatuses püsti saada ning palju muudki lisaks.

Põhjuseid, miks ei läinud kohe valamiseks oli tegelikult palju. Näiteks see, et teadmata oli autotõstuki tulevane asukoht ning olukord, kuidas katus valmima hakkab. Teatavasti hakkas katust kandma I-tala, mille üks tugedest tuli keset põrandat. Mõlemad need "mõjutajad" mõjutasid omakorda veel ka tulevast põrandakütte kontuuri. Kui oleksin põranda valmis teinud ja isegi kui oleksin selle lasknud korralikult ära kivistuda, siis oleksin hilisema rabelemise ja toimetamisega kena pinna nii ehk naa ära rikkunud. Sisuliselt oleksin pidanud katte põrandale peale panema ja see poleks kuidagi töökultuuri ning logistikaga objektil ühte jalga hakanud käima.

Mis puudutab jääkide matmisesse, siis see oli point küll. Igasugust "kivist" materjali oli kogunenud, mida kuhugi panna polnud.

[Lauri_L]

Kui endale kõrvalhoonet ehitama hakkasin arvasin ka et värvitud lauda müüakse ainult eesmärgiga lollidelt raha ära võtta, kes meist ei oskaks siis pintsliga luda värvida. Kui terve suvi oli pintseldamisega sisustatud hakkasin teisiti arvama   Mina kasutasin küll oma metsast lõigatud lauda niiet muud võimalust väga ei olnud, peale läks immutus+krunt+kattevärv.

Nii on. Kui vaadata krunditud laua hinda ja kruntvärvi kulu lauale ise tehes, siis võitu ei ole. Krunditud+värvitud laua puhul tundus olevat juba oluline võit, kui ise esimene kiht kattevärvi peale panna. Ja kui sul on veel toon, mis ei ole standardtoon, siis on hind kõrgem ning toimetamist rohkem (kõike pead ju ootama, tellima, kontrollima, organiseerima). Kollase tooni eest kasseeriti juba toonimisel enam kui teiste toonide eest... Kui ise teed, siis saab rahulikult iga laua välja valida ning viimistleda täpselt nii nagu ise soovid - hoone feng shui saab niimoodi tehes hästi paika. Lisaks hilisem ladustamine ja säilitamine. Minul oli just probleemiks see, et kuhu lauad kuivama panna. Võid ju päevas 300-400 meetrit ära värvida, kuid kuivama panekuks on vaja suurt vaba ning kuiva ruumi. Seega teed ikka niipalju korraga, kui võimalik on ja kui palju parasjagu tarvis.

[t4rio]

Loen üllatusega seda tõstuksega seonduvat mure. Nimelt on juba 1,5a korrektselt paigal püsinud 3x2,8m tõstukse ülemine võll koos vedrude ja trossidega, mis sai otse bauroci sillusesse kruvitud. Kinnitamisel kasutasin pikki plokikruve, vist 140mm pikkusega. Kas siin teemas on taaskord üledimensioneerimisega hoogu mindud või peaksin muret tundma ning lisakinnitusi välja mõtlema hakkama?