Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg

(08-02-2023, 17:53 PM)metsakohin Kirjutas:  Läheb saeteemast välja, aga poolteist suve kasutanud akutrimmerit ja ülimalt rahul. Kaalult võrreldav sangast hoitava kõverkaelaga ja seda koos akudega, tööd teeb tunduvalt rohkem ja mugavam kasutada ka. Kuue akuga saab päris palju lasta, seda isegi siis kui laadida ükshaaval. Akude paar kestab 25-45 minutit, olenevalt tööst. Järgmine valik on muruniiduk ja kui tervis kannatab, siis edaspidi kettsaag, sest vasak küünarnukk ei talu lahustipõletaja vibratsiooni. Võimalik, et vaja paar akut ka juurde. Suvisest kütuse hinnast ei räägi üldse midagi, sest akude laadimine on suvel tasuta ja vihmaga ei trimmerda, sega pole ka tasuta särtsu vaja. Isegi aspeni ülipuhast saasta pole vaja sissehingata.
Trimmer läheb tõesti saeteemast välja! Aga ole mureta, eks minagi käin kalmistul akutrimmeriga Wink Ja kodus ja suvekodus seinaääred ka sellega. See on täiesti teine maailm! Ma lasen lisaks Vanaisale ka Valdo Pandi, Hardi Tiiduse, Helmut Orgussaare ja veel paar "naabrimehe" hauda üle. Ja siis teeääre ka, et ilus oleks... Proua teeb peenarde servasid, kestab ka 5Ah aku vaat et tunni. 
Saagimisel, näiteks 225 tihedahambalise kõvasulamiga liinialust puhastades, mis oli mul viimane töö enne lund, seal pole akuga (praegu) midagi teha! Seda 3kW elektrimootorit, kui see oleks võlliga ketassae küljes, prooviks aga küll. Juba kettsael brittide mõõdetud 14500rpm veotähikul on muljetavaldav. Aga eks seal kehtiks seesama 15-20 minti reegel! Pool tundi kui trimmerdad madalama võimsusega. Ja rohtu 10000rpm niites äkki ka tunni. 

Ahjah, mul randmed ei kannata vibratsiooni peale arutuid veesõidukite põhjatöid jms - osta vibratsioonikindad!!! Vanasti olin ka "sant" peale pisematki tööd aga Proua kinkis kindad ja enam pole mingit muret. Muuseas, põhiline "vibra" kettsael on üldse IGA hamba laastu lõikamise värin, täispöörde mootorivärin on tühine. See "vibra" on ka akusael olemas ja seda on suisa kuulda. Bensuka puhul röögib mootor üle. Vast ainult mäda leppa saagides pole hambavärinat. Mul on need Eurekad, alguses oli jube kummaline teha (paksud ja kohmakad) aga täna olen harjunud ja haaratsid ja kõik muu käib ka nendega. Võsatööd/trimmerdamine ka! Oregoni paksude spets saemehe talvekinnastega on aga kohe randmed tunda...sestap püüan neid vältida. Peab Eureka talvekad hoopis ostma. Reaalsuses ei päästa akupill ühegi kaitse vajaduse eest. Kui, siis mõne hetke kannatab klappideta olla aga ka mitte pikalt tööd teha. Ja vibratsioonikindaid soovitan tõsiselt kõigile!
Vasta

(08-02-2023, 18:42 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(08-02-2023, 17:53 PM)metsakohin Kirjutas:  Läheb saeteemast välja, aga poolteist suve kasutanud akutrimmerit ja ülimalt rahul. Kaalult võrreldav sangast hoitava kõverkaelaga ja seda koos akudega, tööd teeb tunduvalt rohkem ja mugavam kasutada ka. Kuue akuga saab päris palju lasta, seda isegi siis kui laadida ükshaaval. Akude paar kestab 25-45 minutit, olenevalt tööst. Järgmine valik on muruniiduk ja kui tervis kannatab, siis edaspidi kettsaag, sest vasak küünarnukk ei talu lahustipõletaja vibratsiooni. Võimalik, et vaja paar akut ka juurde. Suvisest kütuse hinnast ei räägi üldse midagi, sest akude laadimine on suvel tasuta ja vihmaga ei trimmerda, sega pole ka tasuta särtsu vaja. Isegi aspeni ülipuhast saasta pole vaja sissehingata.
Trimmer läheb tõesti saeteemast välja! Aga ole mureta, eks minagi käin kalmistul akutrimmeriga Wink Ja kodus ja suvekodus seinaääred ka sellega. See on täiesti teine maailm! Ma lasen lisaks Vanaisale ka Valdo Pandi, Hardi Tiiduse, Helmut Orgussaare ja veel paar "naabrimehe" hauda üle. Ja siis teeääre ka, et ilus oleks... Proua teeb peenarde servasid, kestab ka 5Ah aku vaat et tunni. 
Saagimisel, näiteks 225 tihedahambalise kõvasulamiga liinialust puhastades, mis oli mul viimane töö enne lund, seal pole akuga (praegu) midagi teha! Seda 3kW elektrimootorit, kui see oleks võlliga ketassae küljes, prooviks aga küll. Juba kettsael brittide mõõdetud 14500rpm veotähikul on muljetavaldav. Aga eks seal kehtiks seesama 15-20 minti reegel! Pool tundi kui trimmerdad madalama võimsusega. Ja rohtu 10000rpm niites äkki ka tunni. 

Ahjah, mul randmed ei kannata vibratsiooni peale arutuid veesõidukite põhjatöid jms - osta vibratsioonikindad!!! Vanasti olin ka "sant" peale pisematki tööd aga Proua kinkis kindad ja enam pole mingit muret. Muuseas, põhiline "vibra" kettsael on üldse IGA hamba laastu lõikamise värin, täispöörde mootorivärin on tühine. See "vibra" on ka akusael olemas ja seda on suisa kuulda. Bensuka puhul röögib mootor üle. Vast ainult mäda leppa saagides pole hambavärinat. Mul on need Eurekad, alguses oli jube kummaline teha (paksud ja kohmakad) aga täna olen harjunud ja haaratsid ja kõik muu käib ka nendega. Võsatööd/trimmerdamine ka! Oregoni paksude spets saemehe talvekinnastega on aga kohe randmed tunda...sestap püüan neid vältida. Peab Eureka talvekad hoopis ostma. Reaalsuses ei päästa akupill ühegi kaitse vajaduse eest. Kui, siis mõne hetke kannatab klappideta olla aga ka mitte pikalt tööd teha. Ja vibratsioonikindaid soovitan tõsiselt kõigile!
Ära plärise, jääle teed teooriat, mida arvad kõiki uskuvat, proovi õigeid asju.  Ma teen akutrimmeriga tööd, mitte ei käi kahte-kolme karva taga ajamas. Kraavikaldad, harvendatud kaasiku alune, kus tuleb päris asjalikku saarevõsa peale. Muide ka jõhv pole 1,5 mm, mida ilma prillita ei näe, saeketast pole proovinud, selleks on seni veel kasutusel kobedam lahustipõletaja, kaasikusse sobib labadega (kolmnurk) ketas koosluses akutrimmeriga. Muide ka linnud ei pane pesa pealt ummisjalu jooksu. Milline on bensusae ja elektrilise erinevus, tean ka päris hästi, muide on päris suur. Seni olen saagidest kasutanud ikka nimega tööriistu, mitte neid poolpehme töötaktiga nimetuid asjandusi, mis tõesti ei suuda erilist vibrat ja müra toota. 
Ühe akuga trimmeriga võib peenra servades karvu taga ajada, kui suuremat ei jaksa, siis neid tõesti ei soovita, eriti neid, millele teist akut ei saa või ei raatsi osta.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

 Ma lasen lisaks Vanaisale ka Valdo Pandi, Hardi Tiiduse, Helmut Orgussaare ...
-----------------------------------------------------
OT aga õige nimi on Helmut Orusaar - trompetist, pedagoog ja mu isa õpetaja...

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(08-02-2023, 17:30 PM)diselist Kirjutas:  
(08-02-2023, 16:58 PM)pannkook Kirjutas:  mu 135l teeb nii, et tühjaltkäies sureb järsku välja. Siis vaja tõmmata 3-4x, et jälle käima jääks. Mõtlesin, et keeraks veidi tühikäiku juurde....
Muus osas kõik toimib. Rolleyes
tühikäigu kruvi on tavaline pisem miinus pea.Segu ja täispöörete kruvid on need erilised,otsi väike kruvikas ja keera T- kruvi  peale päripäeva.Sellega lihtne ,paned sae käima ja keerad nii maha või peale palju tahad.
Tehtud. See auk oli peidus starteri vända all. Nüüd käib, nigu antsu viiul. Tänan Big Grin
Vasta

Husqvarna 246 sanga oleks vaja. kui kellegil leidub.
Vasta

Kas on keegi soetanud terituspingile CBN teritusketta?. Kust kohast tellisite ning palju maksis?
Vasta

(05-04-2023, 19:41 PM)Xtreme Kirjutas:  Kas on keegi soetanud terituspingile CBN teritusketta?. Kust kohast tellisite ning palju maksis?
https://www.avaruosad.ee/et/t%C3%B6%C3%B...3mm-fervi/
Vasta

(05-04-2023, 20:13 PM)Meistrimees Kirjutas:  
(05-04-2023, 19:41 PM)Xtreme Kirjutas:  Kas on keegi soetanud terituspingile CBN teritusketta?. Kust kohast tellisite ning palju maksis?
https://www.avaruosad.ee/et/t%C3%B6%C3%B...3mm-fervi/
See on tavalisele käiale mõeldud kivi, otsin spetsiaalset teritusketast mootorsae ketiterituspingile.
Edit: Tuleb välja ,et Leedukad toodavad neid ja üpris hea hinnaga, koos transpordiga 105€.
Vasta

Dolmari vend tegi eile Tartus maailmarekordi
Vasta

kas 15" langetusplaat ongi mingi kõige lühem variant ja pigem võiks ikka 18-20" või veel mingi pikem mõõt olla? (50kuubisel sael)
Vasta

(22-04-2023, 17:36 PM)hillar2 Kirjutas:  Dolmari vend tegi eile Tartus maailmarekordi
Mis ,kes täpsemalt?

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.Saagide ja võsalõikajate remont/hooldus.5297816
Vasta

(22-04-2023, 21:26 PM)lennumoto Kirjutas:  kas 15" langetusplaat ongi mingi kõige lühem variant ja pigem võiks ikka 18-20" või veel mingi pikem mõõt olla? (50kuubisel sael)
13" leiad ka kohe letist tavasaele...

loll on loll olla.
Vasta

(22-04-2023, 21:26 PM)lennumoto Kirjutas:  kas 15" langetusplaat ongi mingi kõige lühem variant ja pigem võiks ikka 18-20" või veel mingi pikem mõõt olla? (50kuubisel sael)
Üldiselt on sae kasutusjuhendis kirjas kui pikk juhtplaat võib olla. Võid muidugi pikema panna, aga siis arvesta, et on jõuetum.

Pähkliajude hirm
Vasta

(22-04-2023, 21:26 PM)lennumoto Kirjutas:  kas 15" langetusplaat ongi mingi kõige lühem variant ja pigem võiks ikka 18-20" või veel mingi pikem mõõt olla? (50kuubisel sael)

Mida plaanid teha? Latt (ja kett) sõltub ju sellest.

Mul on praegu suures huskil peal 20" latt ja ega selle võmbaga peale langetamise ja tüvekabade järkamise midagi teha viitsi. Laasimised ja järkamised teeb enamasti 14", kas aku või bens, sõltub plaanitava päeva pikkusest. 20" koos ketiga on ikka päris raske tükk sae küljes. Maasse käib ka üsna märkamatult.

13" sama sae küljes muidugi sõna otseses mõttes kukub läbiSmile Samas paksemat küttepakku on lust lasta nii lühikesega. Akusaega järele ei jõua.

15" pole aastad küljes olnud enam sellel.
Vasta

(23-04-2023, 13:21 PM)ounou Kirjutas:  
(22-04-2023, 21:26 PM)lennumoto Kirjutas:  kas 15" langetusplaat ongi mingi kõige lühem variant ja pigem võiks ikka 18-20" või veel mingi pikem mõõt olla? (50kuubisel sael)
Üldiselt on sae kasutusjuhendis kirjas kui pikk juhtplaat võib olla. Võid muidugi pikema panna, aga siis arvesta, et on jõuetum.


Tavaliselt kui 20" plaat külge pannakse siis asja pärast. Ja see jutt, et saag on jõuetum sellisel juhul ei päde. Omale tehes nagunii mingeid rekordeid ei püstita. Ootad vaikselt ära kuniks saag kännu läbi närib ja üritus lõppenud.
13" jooksed muidu ümber puu ja ikka tolku netu. Raiskad aega ja närve.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(23-04-2023, 16:32 PM)Daff Kirjutas:  
(23-04-2023, 13:21 PM)ounou Kirjutas:  
(22-04-2023, 21:26 PM)lennumoto Kirjutas:  kas 15" langetusplaat ongi mingi kõige lühem variant ja pigem võiks ikka 18-20" või veel mingi pikem mõõt olla? (50kuubisel sael)
Üldiselt on sae kasutusjuhendis kirjas kui pikk juhtplaat võib olla. Võid muidugi pikema panna, aga siis arvesta, et on jõuetum.


Tavaliselt kui 20" plaat külge pannakse siis asja pärast. Ja see jutt, et saag on jõuetum sellisel juhul ei päde. Omale tehes nagunii mingeid rekordeid ei püstita. Ootad vaikselt ära kuniks saag kännu läbi närib ja üritus lõppenud.
13" jooksed muidu ümber puu ja ikka tolku netu. Raiskad aega ja närve.
Ah soo, et kui asja pärast 20 tolline külge panna, siis saag jõuetum ei ole. Ära rohkem peale võta. Ja  mis 13 tollisest jooksmisest sa sonid? Pane prillid ette, 15 tollisest oli jutt.

Pähkliajude hirm
Vasta

(23-04-2023, 19:29 PM)ounou Kirjutas:  
(23-04-2023, 16:32 PM)Daff Kirjutas:  
(23-04-2023, 13:21 PM)ounou Kirjutas:  
(22-04-2023, 21:26 PM)lennumoto Kirjutas:  kas 15" langetusplaat ongi mingi kõige lühem variant ja pigem võiks ikka 18-20" või veel mingi pikem mõõt olla? (50kuubisel sael)
Üldiselt on sae kasutusjuhendis kirjas kui pikk juhtplaat võib olla. Võid muidugi pikema panna, aga siis arvesta, et on jõuetum.


Tavaliselt kui 20" plaat külge pannakse siis asja pärast. Ja see jutt, et saag on jõuetum sellisel juhul ei päde. Omale tehes nagunii mingeid rekordeid ei püstita. Ootad vaikselt ära kuniks saag kännu läbi närib ja üritus lõppenud.
13" jooksed muidu ümber puu ja ikka tolku netu. Raiskad aega ja närve.
Ah soo, et kui asja pärast 20 tolline külge panna, siis saag jõuetum ei ole. Ära rohkem peale võta. Ja  mis 13 tollisest jooksmisest sa sonid? Pane prillid ette, 15 tollisest oli jutt.


Mulle teeb lihtsalt nalja see jutt jõuetusest ja lõpmata teooriast. Muidugi on jõuetum aga mis see küttepuude tegemine on mingid olümpiamängud või?
Iga sekund arvel?

Aquila captas non muscas.
Vasta

Panned kordi suurema hõõrdetakkistusega plaadi-keti, kusjurues on kett ka omajagu raskem, jääb sae evitatav võimsus ketihambasse väiksemks! Kuna tegu on olematute absoluutnumbritega, on see täiesti märkimisväärne kogus hobuste jõude! Puhas sisepõletamise keskkoolifüüsika. Kui nüüd selle pikema lõikepinnaga ehk rohkemate hammastega veel ka reaalselt lõigata pikemat puidu pinda, on jõukadu vee lsuurem mis väljendub jõhkras ketikiiruse kaos. See tavaline töösae "kuni 3kW" ehk 261/550 on tegelikult üliväike number ja me teeme ju ise vahet, on see 2,5 või 3!!!  Ega siis ilmaasjata ei tehta jämedate puude maadel neid elukas-saage, mis 5-10kW toodavad, osdad peale portimist ja sumpade ümberehitust.  Aga kaaluvad ka koos pikkade plaatidega 10+kilo! 

Mida ütles Luua saeõpetaja Kaido Saar: Ta on teinud kogu elu 13-tolliga tööd!!! Esiteks on ta lühem ja kergem Mees, mitte 2-meetrine koll ja lühem kogupikkus sael on ka ÜLIOLULINE eelkõige turvalisuses! Liiga lühike tegelane liiga pika latiga on iseenda koibadele ohtlik! 
Me võime ju rääkida mida iganes, 65 ja 130 kilo EI OLE sama jõuga tüübid!!! Kui sellele pisemale panna teine samasugune selga, siis see vajub Maa sisse ja jääbki sinna isegi ilma saeta! Teine asi, kas sa tassid käeotsas 10% oma kehakaalust või 5%! On vahe? Riistavöö sama asi, kus tummisemal Mehel on see nädalase kaalukõikumise jagu Wink Jne. Metsatöö mootorsaega on ju tegelikult füüsilislet kurnav raskejõustiku kestvussport! Mu mõlemad saeõpetajad, esimene oli Schmidt Tihemetsast, ongi hobiks kestvussportlased joostes pikki maid. Aga jõutõstmises nad ei pädeks üliraskekaalus! Täna ajavad poolearulised penskaritest hobisportlased ketivenituses taga gramme velol, siis pärisInimeste hobis/töös metsas on need veel palju olulisemad! See on tegelikult päris jõhker vahe, mis on meie metsatöökaal ja saunakaal! Koos kõige turvavarustuse, vöö ja saega koos +20kilo kindlasti! Kaaluvahed on ka 42 ja 46 saapal, 48 ja 56 riietel jne! 

Sama sae 640 grammi orikas saast vs asenduseks 702 grammi Oregoni komplekt, kaaluvahe üüratud 62 grammi, mis 10 tõstega teeb 620g ja saja tõstega, mis pole töötegemisel mingi suur number, juba 6,2 kilo! 14-tolline 325/1,5 kombo kaalub aga juba 1081 grammi! 379 grammi vahe 1 toll lühem latt ja "väike" kett!!! ÜHE tõsisema kuuse langetuse-saagimisega peaks vähem tõstma 50 X 0,379 = 18,95 kilo! Kätele ja seljale oluline koormuse vahe. Mis ol iSaare mõte: lühem latt ja peenem kett ning tihu tuleb olulislet kergema vaevaga! Eelkõige iseendale aga ka saele! Lõpuks on ka sae kulumise ja bensukulu vahe määravad, kui senti saagida. 


Aga jah, omas metsas omale lõbuks võib ka Družbaga mürada Wink Saab ju sellegagi töö tehtud kergemini kui kirve ja käsisaega...
Vasta

(24-04-2023, 10:05 AM)PlyVal64 Kirjutas:   Mis ol iSaare mõte: lühem latt ja peenem kett ning tihu tuleb olulislet kergema vaevaga! Eelkõige iseendale aga ka saele! Lõpuks on ka sae kulumise ja bensukulu vahe määravad, kui senti saagida. 

Priidu jutule lisaks praktikumi poolelt, et kui ka langetusel 13" latiga pisut kauem läebki, siis laasimise puhul teeb lühema lati mugavus/kiirus selle kuhjaga tasa. 
 PS. Keti teritus saab ka kiiiremini tehtud... Toungue

loll on loll olla.
Vasta

(24-04-2023, 16:03 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  
(24-04-2023, 10:05 AM)PlyVal64 Kirjutas:   Mis ol iSaare mõte: lühem latt ja peenem kett ning tihu tuleb olulislet kergema vaevaga! Eelkõige iseendale aga ka saele! Lõpuks on ka sae kulumise ja bensukulu vahe määravad, kui senti saagida. 
... 
 PS. Keti teritus saab ka kiiiremini tehtud... Toungue

Õige märkusSmile

Kelle jaoks 13" latt on lühike, see kas tegeleb ilmselgelt eestis harvaesinevate tümikatega või ei taipa jämeda langetamisel langetussälgu poolt südamikku läbi uuristada.

Husq 353 igatahes kaotab selgelt lõikekiiruses 13" vs 20" latt, aga mugavus teha langetuslõige ühe korraga sirgelt läbi maksab ka midagi. Nimelt iga kord lisakütus pluss Priidu rehkendatud lisakilod.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne