[Tegelane5]

Saan aru, et asja uba on kuidas võlli painutatakse ja tegin erineva lahenduse puhul teljele mõjuvate jõudude sketši.
Paremal koonduvad jõud lühikesele võllijupile mida tahetakse painutada ja mis peaks metalli väsimuse kiiremini esile kutsuma.
Vasakul jaguneb jõud pisut teisiti ja sellist pingete kontsentreerumist lühikesele võllijupile pole vaid telg tahaks painduda ka rummu tagant.

 Minumeelest peab parempoolne külg kõvasti rohkem koormust kannatama. Kuna  murdev/väänav jõuõlg on palju väiksem. Vasaku versiooni point võiks pigem see olla, et kui võll murdub siis juhtub see kusagil väljaspool. Ning igal juhul on võll nõrgim lüli.

[v6sa]

Ei ole see asi nii lihtne... Tugevusõpetusest pingete epüüre mäletate?

Loodetavasti on meil siin keegi, kes sellise rehkendusega on hiljuti kokku puutunud ja viitsib allolevate andmete järgi teha rehkenduse. Mul on aastakümneid viimasest isejoonistet epüürist ja pean raamatust meelde tuletama.

Hästi jämedalt, et asja mittetundev rehkendaja saaks töötada) :

• võlli diameeter on 80 mm;
  
• rummu kaugused toetuspunktist 200 mm ja 600 mm (laagri keskteljest rummu keskteljeni);
  
• rattavõll on toetatud teiselt poolt rattalaagrit umbes 500 mm kauguselt peaülekandesse;
  
• rattavõll saab painduda kahe toetuspunkti vahelt;
  
• koormus võllile võiks olla näiteks maksimaalne lubatud 7500 kg tagasillale ehk 31.87 kN võllile. Eeldame võrdset ja ühtlast jaotust.
  

Ülekoormusteguriks sõidu ajal võiks võtta näiteks 8 ...

[2715]

On kellelgi pooltelg ka rummu juurest ära murdunud?
Mina pole näinud. Ikka murdub ta liistusoone lõpu ja laagri vahelt sest seal on läbimõõdu muutus ja soodus koht metalli väsimiseks.
Vanasti olid neil korralikud siirderaadiused aga nüüd...
Pealegi laagri ees on veel stopperisoon ka kus pinged kogunevad.
Just sellesama pingete kogunemise pärast mindigi kiilusoonelt üle lamedaks freesitud küljega võllile kus rumm kinnitub koonusega.
Ei ole muu maailm, näiteks Juhan Hirve insenerid ilmaaegu võllile kuumistuga hülssi välja mõelnud laagrit hoidma.
Boonusena on see ka tihendipind mida saab vahetada kui sooned sisse kuluvad.
Vene masinaehitus aga keskendus hulgale mitte kvaliteedile mis paistab välja tihendi tööpinnas otse võllil, hüdroõli filtri puudumisest ja kehvast õlitsentrifuugist.

Lõppsõna võiks küsida lugupeetavalt M.R käest, kes on kindlasti rohkema kogemusega vastama kas võll murdub sealt kus ta 80mm pealt 85mm peale läheb laagri all ja kus laagri ees on stopperisoon või rummu juurest mis on olemuselt elastne detail ja ei tekita võllile nii konkreetset pingete kogunemise kohta.
Muidugi on seal veel ka liistusoon, mis teeb võlli nõrgemaks...

[v6sa]

Jah, Sa räägid praegu pingekontsentraatorist, mille juures on konsooli tugevus vähim. Seda ei muuda koormuse kaugus konsoolil kuidagi - see on ja jääb nõrgimaks kohaks.

Küsimus on selles, kas pingeepüür muutub oluliselt, kui muutub koormuse rakendumise koht konsoolil (võllil). Ma pakun puusalt, et vahe on mitte üle 30%, aga tegelikult peab selle läbi arvutama.

[2715]

Jah, Sa räägid praegu pingekontsentraatorist, mille juures on konsooli tugevus vähim. Seda ei muuda koormuse kaugus konsoolil kuidagi - see on ja jääb nõrgimaks kohaks.

Küsimus on selles, kas pingeepüür muutub oluliselt, kui muutub koormuse rakendumise koht konsoolil (võllil). Ma pakun puusalt, et vahe on mitte üle 30%, aga tegelikult peab selle läbi arvutama.

Ega nad kunagi puhta jõuga ei murdugi, rattal pole lihtsalt seda pidamist et võll puruks keerata, pigem hammustab ta kiilu pooleks nagu mul juhtus Võru traktoripoe lehmavaiarauast kiiluga kui kettidega sai kände mööda turnitud.
Reeglina murduvad võllid ikka ära väsimusprao tõttu, mis vaikselt areneb.
Viimane telg sugulasel murdus külviku all ja seal oli väsimuspragu täpselt seal kust hakkab jämedamaks minema ning pragu jõudis pea poole võllini areneda enne.
Metsamees jälle kasutas rohkem suurt veojõudu ja tal algas pragu liistusoone lõpust teravast servast ning arenes edasi umbes 45 kraadi all kuni poole võllini.
Metsamehel muidugi lai velg kus kilp ja rumm pooltelje keskel kuid siiski sealt ei murdunud niiet saa nüüd aru...
Julgeks ikka apelleerida, et pikem jupp töötab pisut ka nagu torsioon ja vetrub suurel koormusel mis aitab pisutki hajutada metalli väsimist pikema jupi peale mida ta siis ei tee kui rumm panna sisse laagrist 10cm kaugusele...
Võll vetrub aga isegi mul kes raskeid asju ei vea sest seest on näha pruuni tolmu aga väljast on täiesti kinni.
Nii ta end rummus vaikselt edasi kulutab kuni kontaktpind välja jõuab ja peab pingutama.

[saarrand]

21.04.2014 murdus minul niimoodi Otepää kuppelmaastikul....
   

[Laurimetall]

Ma arvan, et vast tehasest insenerid need tugevusarvutused tegid. Ma kipun arvama, et need arvutused ei annaks soovitud tulemust ja teoreetiliselt on kõik ok. Pigem on viga kõiges muus. Alates toorainest, töötlemisest, tööriistadest jne. Lõpetades traktori sihipärase kasutamisega. Seda võib ka väita et väsimus murd võllis tekib ja murdub siis kui ise tahab. Vahel võib mega koorma ära vedada aga võll murdub järgmisel päeval tühjalt sõites. Nüüd võib mõelda, et võlli väsitab kogu traktoriga tehtav koormus ja kui ta pooleks läheb on tegu ülekoormuse või praak detailiga. Puht teoreetiliselt ideaalse võlliga pole vahet mis pidi see velje kilp on ära murduda ei tohiks. Ebakvaliteetse võlliga hakkavad mängima  kõik pisidetailid ja murdub see  sealt kust ta kõige nõrgem või väsinud on või kus paine kõige suurem on ehk laagri serva lähedalt.  Saast, ebaühtlane, halvasti töödeldud ebakvaliteetne võll võib pmst uuena mõraga olla ja  kasvõi pikuti pooleks minna.

[Kult]

Kui igasugu asju tehakse russile ise ja paremini, miks pole kuulda et keegi toodaks neid võlle kvaliteetsemast materjalist.
Kallis vast oleks osta, aga kui traktor raha teenib iga päev, siis vast ühe murdunud(või siis mitte) võlli ja kogu selle jamaga mis kaasneb oleks juba raha tagasi teenitud.

[M.R.]

Seal ei ole küsimus niivõrd materjali margis kui valmistamise tehnoloogias.
Treipingi, freespingi ja rellaka olemasolu ei ole piisav seadmete kogum seda tüüpi detailide valmistamiseks.
Tehnoloogiliselt õieti valmistatud võllile ei leidu ostjat hinna tõttu.
Nii lihtne see ongi.

[2715]

Pole need poolteljed ka päris ilma rahata, maksab 255 eur tükk ja seda on põllumehele pisut palju et teda paar korda aastas vahetada...
https://www.periko.ee/et/a/pooltelg-50-2...-originaal
Ise tegemine?
Freesimise ja treimisega saaks hakkama aga termotöötlusega mitte.
Seda detaili EI võta ahjust näpitsate vahele ja ei pista vanni nagu ette nähtud.
Eestis ma ei teagi kes sellega hakkama saaks ja et tulemust ka oleks aga välismaal kindlasti saaks.
Materjali üle teoretiseerida siis kõik mis murduvad on suure kristalliga olnud ja seega on termiliselt asi untsu läinud, kuigi materjal pole ka vist päris õige.
Siin sportmasinatele tehti erinevaid võlle Orvar Supremest ja pidama on ka jäänud.
Väga peeneteraline materjal, kristallid on alla 1mm erinevalt vene poolteljest kus kristallid on pigem 1,5-3mm silmaga hinnates.

Õnneks on veel saada vanu kasutatud võlle ja nagu näha viiakse veel uusi koos puukastiga ka vanarauda niiet pole veel väga põletav teema.
Kuigi aktuaalsus on tõusuteel...

[v6sa]

Pole need poolteljed ka päris ilma rahata, maksab 255 eur tükk ja seda on põllumehele pisut palju et teda paar korda aastas vahetada...
https://www.periko.ee/et/a/pooltelg-50-2...-originaal
...
Materjali üle teoretiseerida siis kõik mis murduvad on suure kristalliga olnud ja seega on termiliselt asi untsu läinud, kuigi materjal pole ka vist päris õige.
Siin sportmasinatele tehti erinevaid võlle Orvar Supremest ja pidama on ka jäänud.
Väga peeneteraline materjal, kristallid on alla 1mm erinevalt vene poolteljest kus kristallid on pigem 1,5-3mm silmaga hinnates.
...

Tuletame meelde siinkohal sulami raud-süsinik olekudiagrammi:

https://opiobjektid.tptlive.ee/Materjali...gramm.html

Sellel on põhjus, miks täielikult koormatud rattavõlli nii kallist materjalist tehakse. 

Kui austet ksf! M.R. (või mõni teine materjale ja töötlustehnoloogiaid mõistev) leiaks aega natuke mõtiskella, palju maksaks russi pooltelje hääst materjalist nõuetekohaselt väljavoolimine, saaks ilmselt pilt russipidamise kurbloolisusest paljude jaoks klaarimaks. Alla tuhande ilmselt ei pääse?

[Meelis2]

Pole mõtet kakelda sotsialistliku riigikorra tehnoloogilise seisundi üle.
Projekteeritud ju võis olla aga tehti ikkagi sellest materjalist mida antud ajahetkel saada oli.
Ja kedagi ei kottinud et vale materjal, plaan oli püha, plaanitäitmise eest sai kiita, preemiaid ja autoostulubasid( kus jällegi sai VAZ-210..... modifikatsioone sest ka sinna pandi neid mootoreid mida hetkel saada oli).
Nii oligi.

[Kult]

Tuhande eest teeb keegi vast suht lambi materjalist selle valmis, teadmata kvaliteetse võlli materjali hinda, pakuks 1500+ kindlasti. 
 Juhul kui traktor teeb tööd igapäevaselt ja teenib 500-1500 euri päevas, siis pole see eriline kulutus. Kui ikka kuskil karupees peaks võll katki minema, on kaasnevad kulutused suured, pluss ajakulu ja tegemata jäänud töö. Esimese katkiminekuga on sama raha kulutatud juba. 
See on sama nagu vints tundub natuke mõttetu, aga esimene kord kui teda vaja on, on raha juba tagasi teenitud.

[deeremees]

Sooviks teha MTZ 82 esisilla õõtstelje puksid määritavaks, aga millist puuri kasutada. Tavaline puur mis täitsa uus ei võta.

[2715]

Sooviks teha MTZ 82 esisilla õõtstelje puksid määritavaks, aga millist puuri kasutada. Tavaline puur mis täitsa uus ei võta.

Kõvasulamotsaga puuri peaks siis kasutama mis sobivalt teritatud.

[muska71]

Sooviks teha MTZ 82 esisilla õõtstelje puksid määritavaks, aga millist puuri kasutada. Tavaline puur mis täitsa uus ei võta.

Kõvasulamotsaga puuri peaks siis kasutama mis sobivalt teritatud.

Proovida tasub ka üks ja seesama puur,aga teritada erinevate nurkadega ja seesama puur võib üllatuslikult lõikama hakata...Omal nahal kogetud.

[Laurimetall]

Pmst kivipuuriga, mis on võimalikult teravaks tehtud. Kui nippel tuleb siis keermestamine võib samuti probleemne olla.

[Meistrimees]

Sooviks teha MTZ 82 esisilla õõtstelje puksid määritavaks, aga millist puuri kasutada. Tavaline puur mis täitsa uus ei võta.

Kas puuritakse avad esiprussi ja sillakorpusesse või üritatakse hakata määret ajama läbi tapi?

[v6sa]

Kuna 82 esisilla tapid (ees ja taga on eraldi pulgad) on silla külge plaadiga pöördumatult fikseeritud, siis ava tuleks puurida ikka künasse. Või tappi.

[Kult]

Traktoril tegi poolassi laager kahtlast häält ja nii oligi, sai ratas üles tõstetud ja loks sees. Laagri see osa mis kuule fikseerib kindla vahega oli ära lagunenud. Töötunde ka muidugi hirmsasti, tervelt 800, need ka mitte mototunnid vaid uuema aja mõõdiku järgi.
 Küsimus selline, et kas sinna on mõnda alternatiivi - rulllaager või midagi sellist või läheb tavaline kuullaager sisse ja loodame parimat.