Juhtus uskumatu lugu. 4 päeva tagasi sain naiselt teate, et sulle on mingi ilge jurakas pakk tulnud, et mingid metallist asjad kõlisevad sees. 7 kuud ja natuke peale jõudsid lõpuks Saksast tellitud pudinad kohale ning eriti rõõmsaks tegid meele uued summuti püksid. Kuna garaaž on endiselt hõivatud rasketehnika erinevate lisavidinatega, tuli ilma trotsida ja õues mõõtmised, lõikamised ja punktimised teha. Olin otsustanud, et ei taha originaalseid kinnitusi ja püti torusid lõigata, siis valmistasin summuti viimase osa ikkagi originaali järgi. Mitu päeva tuulesahinas ja vihmavarjus olemist sai tulemus selline.
Eesmine osa. Metallitööd ei tahtnud enam teha seega originaalse pleki asemele läks vastav riie:
Keskmine osa ootas jube pikemalt riiulis aga nüüd on ta koju jõudnud:
Nipukaid ei tasu tähele panna, õige kummid on kuskile lihtsalt jalutama läinud. See osa on nüüd nullist ise tehtud:
Kokkulappamine läks juba ülikiirelt kuna abikaasal suguvõsa kokkutulek ja mudilastele sai lubatud heinamaal lustisõitu.
Nii pikalt pole masin veel sõitnud ning muidugi ei saa ka ilma mingisuguse jamata. Nimelt viimased sõidud läksid juba puterdade. Noh arvasin, et ju sai bens otsa ja sain viimaste aurudega varju alla. Pidu vajas pidamist ja süvenema ei hakanud. Täna hakkasin asja vaatama ja ohhoo, filter kütust täis, võtan karpa küljest vooliku, pump lööb ilusti peale, säde ka nagu olema peab. Ka esimesel käivitusel oli sama jama seega kahtlustan ikkagi karbussi. Nagu eelnevalt mitmeid kordi öelnud, ei ole ma teps mitte karbussisõbralik inime aga niipalju kui minu mõistus võtab, siis ujukiruum on kuidagi liiga tühi. Kamber tühi, lükkasin vooliku otsa kuid midagi sisse ei läinud, uuesti lahti, nõel liigub täitsa vabalt. Sellega minu mõistus otsa saigi ja jätsin lauale paremaid mõtteid ootama. Veel võrdlesin ujuki painet ühe doonorkarpa omaga ning need täiesti erinevad. Peab kirjandusse sukelduma ning mingi õige ujuki asendi leidma.
Kui nüüd selle korda saaks, ei takista miski ülevaatusele minekut ning liiklusesse tuiskamist.