[PlyVal64]

Üks asi on "hingel". Seda PARIMAS ja positiivsemas vormis. Emakeelne targutamine ja vahepeal ka surematute teadmiste edastamine. Mina pean tänama et need paar foorumit, tqhq.ee esimesena, siis automoto.ee ja vahepeal ka kipper.ee on just emakeelset korrektset keelekasutust tähtsaks pidanud! Meil võib olla erimeelsusi mingites vähetähtsates "probleemides" AGA me räägime sama keelt!  Eesti keelt, tehnikakeelt.

Wiedemanni keeleauhinna sai just Peeter Päll, mõelgem selle peale et meiesugused teehnikahullud oleme TEGELIKULT andnud Eesti keelele palju juurde! Vikerraadio saade. 

Mina julgen Automoto Tegijate eest Teid tänada!

[Aare R.]

Igal juhul pöial püsti- vähemalt mina ei seedi silmaotsastki mitte mingisugust võõr(värd) sõnu Eesti foorumites!
Juhtusin paar aastat tagasi kuulma üht intervjuud mingis Eesti raadiojaamas ja kuna IGAS lauses oli mingi iingliskeelne sõna (mitte et ma poleks aru saanud), ei suutnud ma seda intervjuud lõpuni kuulata.

[hulgus]

Igal juhul pöial püsti- vähemalt mina ei seedi silmaotsastki mitte mingisugust võõr(värd) sõnu Eesti foorumites!
Juhtusin paar aastat tagasi kuulma üht intervjuud mingis Eesti raadiojaamas ja kuna IGAS lauses oli mingi iingliskeelne sõna (mitte et ma  poleks aru saanud), ei suutnud ma seda intervjuud lõpuni kuulata.

Mõnele tekstile tõesti vaja tõlget juurde. on ikka sõnavärdjad mida kasutatakse kui igiammuseid eesti keelseid ja millele kohe kindlasti vasteid ei ole.
Deputaadid debateerisid debatil narratiive, biheivioristlikud managerid manageerisid  agendat ja situation (või peaks olema situ eišen?) eskaleerus. Ammuks see oli kui partatšokk ja pagasnik maha tehti, nüüd seisab veoki asemel rekka õuel...

Erilised värdid  on muidugi prolongeeritult toimivad losängid ja kadunud Kükital pakutud kroissantid nugatikreemiga, välja nägid küll kui tavalised sarvesaiad pähklivõiga, aga teenindaja solvus ja kinnitas et ei ole sarvesaiad. Jätsin igaks juhuks söömata, ei ole kindel et siukese peenikese väljamaa värgiga seedimine hakkama saab.

[Aare R.]

Lisaks eelpoolmainitud asjadele meeldib mulle AM foorumi puhul ka LIHTSALT korrektne eesti keel ja vähemalt minul ei ole selle koha pealt siinsetele kasutajatele mitte midagi ette heita.

Just tegin ühes margifoorumis ühele uuele kasutajale märkuse, et kuna esimene postitus oli üks pikk joru, kus oli vaid üks punkt, et järgmist postitust tahaks korrektsemat näha- seda ühtlast jorinat on VÄGA halb lugeda. Mõni on toonud sellele põhjenduseks, et kiire oli ja telefonist kirjutas. No ei saa olla ju NII kiire ja telefonist kirjutamine ei tähenda ka kirjavahemärkide mittekasutamist! Aga noh, kuigi ma delfi uudiseid ei loe, meenub, et vahel tundusid ka sealsed artiklid nagu möödaminnes rannas peesitades kirjutatud- äkki siis ikkagi telefonis kirjutamine vabandab välja? (Ega ikka ei vabanda küll!) 

Lisaks veel see nö. Messengerisläng (mul endal ei ole küll endiselt ei Messengeri ega FB-d)- kujutate ette, kui sõna "lihtsalt" asemel kirjutatakse "lic"? Ja seda isegi mitte vaid ühe kasutaja puhul ja mitte vaid ühel korral.
Minul tekib sellise "sõna" puhul seda hääldades küll paralleel ühe teise eestikeelse sõnaga

Aga see ei ole õnneks siinse foorumi teema- vähemalt keelekasutuse puhul loed AM foorumit küll nagu raamatut. Näpukad ei lähe arvesse, neid juhtub meil kõigil.

[spitfire]

See "nugatikreem" oli ju lausa telereklaamis, söögi alla ja selle peale ka. Marketing, mis teha. Suured bossid, suured otsused. Big bisness.

Suurkorporatsiooni palgatud-sisseostetud tõlketeenus vormis tavalisest kummikommist "kummikaramelli". Ega sõnal mingit viga justkui pole, aga minu väite peale, et eesti keeles sellist sõna pole, kontrolliti nädalake tõlget ja vastus tuli, et nüüd on. Kummikaramell, andke minna.

Kõrva riivab mingi viimase aja totter väljend, mida tuleb nii telest ja ka poliitiku suust: "päeva lõpuks". Eesti keeles öeldakse ikka "kokkuvõtteks".

[aavu]

 partatšokk ja pagasnik

Mis parata, pole harjunud kindalaeka ja pagasiruumiga. Eks me tuleme ju sellest ajastust ja me ei esine tahvli ees õpilastele, et kontrollida iga sõna enne ütlemist.

[krossifänn]

Siin paistab kõik enamvähem olema aga Eesti keele mõnitamist jagub mujal hulgi.Ühes Fb teemas tegin noomituse postitajale kes kirjutas jonnakalt keneraator ja akku.
Vastutasuks sain kerget sõimu ja ma pidavat ise jobu olema kui ei saa aru jutust,boonuseks sain mingi lühiajalise bloki Fb-s.
Vot nii ja ära hüppa oma Eesti keelega 

[Daff]

 partatšokk ja pagasnik

Mis parata, pole harjunud kindalaeka ja pagasiruumiga. Eks me tuleme ju sellest ajastust ja me ei esine tahvli ees õpilastele, et kontrollida iga sõna enne ütlemist.

Tehniline keel on väga muutunud kui võtta aluseks kaheksakümnendate koolitunnid. Mõnda asja peab ikka ÕS-ist järgi vaatama, et aru saada millega tegu. 
Samas olen saanud paar privaatkirja, et miks ma postitan mingit võõrsõnadest koosnevat juttu. 

Rsk, kunagi oli see minu emakeel mis nüüd võõrkeeleks tituleeritakse.

[Scott]

Eesti keeles on keelte nimetused väikese algustähega (eesti keel, vene keel, hiina keel). Sama ka nädalapäevade ja kuu nimetustega.
Taevas öösel paistev valge ketas on Kuu, mitte kuu.

Paaris foorumis on kasutajaid, kes järjekindlalt on kasutamas asjade ja nende osade kohta asesõnu 'tema' ja 'ta' õige 'selle' ja 'see' asemel. Aga enam ei imesta vastupidise puhul - eile räägiti AK-s saare salehundlasest, mis (sic!) võib meieni levida, varasemalt on räägitud kaladest, mis ujuvad vees ja mida kalurid püüavad, hundist, mis elab loomaaia puuris jne. Esimesel puhul on vene keele mõjuga (asesõnad on, ona, ono vastavalt sõna soole, mitte räägitava objekti olemusele), teisel juhul inglise keelest tulev vorm, kus kõik peale inimeste on asesõnaga 'it' ehk 'see'.

[olevtoom]

Mis parata, pole harjunud kindalaeka ja pagasiruumiga. Eks me tuleme ju sellest ajastust ja me ei esine tahvli ees õpilastele, et kontrollida iga sõna enne ütlemist.

Ma nii osaliselt asjassepuutuvalt märgin, et "pakiruum" on "pagasiruumist" nii suu- kui eestipärasem.

[kass]

Mis parata, pole harjunud kindalaeka ja pagasiruumiga. Eks me tuleme ju sellest ajastust ja me ei esine tahvli ees õpilastele, et kontrollida iga sõna enne ütlemist.

Ma nii osaliselt asjassepuutuvalt märgin, et "pakiruum" on "pagasiruumist" nii suu- kui eestipärasem.

Õhtust!
Foorumi ja eesti keelest ei tea ma midagi, aga kirjutada juba tahaks, sest päev oli palav ja vedelikukadu oli suur... 
Seega selline küsimus, ilusas mulgi ema- või foorumikeeles on (olnud) kasutusel autoalane termin - suflaadik. Huvitaks teada saada, mis pagana osa või detail see selline on?

[hobiautod]

BImetall kaitse? Mida kasutati rallikatel ja GAZ tüüpi sõidukitel.

[olevtoom]

Eesti keeles on keelte nimetused väikese algustähega (eesti keel, vene keel, hiina keel). Sama ka nädalapäevade ja kuu nimetustega.
Taevas öösel paistev valge ketas on Kuu, mitte kuu.

Paaris foorumis on kasutajaid, kes järjekindlalt on kasutamas asjade ja nende osade kohta asesõnu 'tema' ja 'ta' õige 'selle' ja 'see' asemel. Aga enam ei imesta vastupidise puhul - eile räägiti AK-s saare salehundlasest, mis (sic!) võib meieni levida, varasemalt on räägitud kaladest, mis ujuvad vees ja mida kalurid püüavad, hundist, mis elab loomaaia puuris jne. Esimesel puhul on vene keele mõjuga (asesõnad on, ona, ono vastavalt sõna soole, mitte räägitava objekti olemusele), teisel juhul inglise keelest tulev vorm, kus kõik peale inimeste on asesõnaga 'it' ehk 'see'.

Kasutan kah juhust lobisemiseks. Ning eelkirjutajaga peaaegu täielikuks nõustumiseks.

1. Suurtähtede liigtarvitamise komme tuli meile venelastega, aga mulle tundus, et hakkame sellest lahti saama. Looda sa, nagu Nõmmik ühes tuntud filmis ütles.
Nüüd on (vähemalt) ühe autofirma ja ühe traktorifirma (nimed on toimetusele teada) turundustegelased võtnud pähe, et nii nende margi- kui mudelinimesid tuleb suurtähtedega kirjutada. Ning see, et Eesti Keele Instituut ütleb:
"Suurt ja väikest algustähte rakendatakse ka kujundusvõttena (siltidel, logodel jms kohtades). Selline algustäht jääb väljapoole õigekirjatava ning nime kasutamisel tekstis on soovitatav lähtuda nimede üldreeglist ehk kirjutada nimi suure algustähega: Adidas (mitte logo järgi väiketähega „adidas“), Guess (mitte logo järgi suurtähtkirjas „GUESS“)."
neisse ei puutu. Nojah. Ma olen nõus ka kogu vastavat autot või traktorit puudutava artikli suurtähtedega kirjutama.

2. Ma saan aru küll, et on vale elutu asja kohta "tema" öelda, kuid on teatud hulk autosid ja üldisemalt rääkides ka teisi masinaid, mille kohta mu käsi ei tõuse "see" kirjutama. (Hallmetallikdiiseluniversaal sellesse hulka muidugi ei kuulu).

3. Inglise keele pealetung teeb mind tõsiselt murelikuks. Vene keelega oli kergem, see oli meile tollal ideoloogiliselt vastuvõtmatu, aga ikkagi suutis siia & sinna sisse imbuda.

Inglise keel on popp ja noortepärane, mistõttu oleme üsna kaitsetud. Ning juba praegu näivad paljud arvavat, et kõik tehnikasaavutused ongi inglisekeelsest maailmast pärit. (Noh, nagu vene ajal: "Aurumasina leiutaja Polzunov sündis vedurijuhi perekonnas...").

Hiljaaegu oli juttu ühest lennuõnnetusest. Gürokopteriga. Sealjuures on sellel riistapuul eesti keeles juba umbes sada aastat olemas nimi: autožiiro. Ma ei näe põhjust üht võõrsõna teisega asendada, pealegi võib arvata, et senjoor Cierva ei teadnud "gürokopteritest" tuhkagi.

Võitlus selle vastu, et arve numbriteks nimetatakse, on ilmselt kaotatud. Aga pealetung jätkub. Kosmoserakettide äravisatavad osad on järsku "faasid", kuigi taas on aastakümneid olemas sõna "aste"...

Ning ühes tehnikatüüpi ajakirjas räägiti kord mingist aurumasinast ning selle "boilerist"...

A' üldiselt ma olen teema algatajaga päri: meil siin on eesti keel au sees ja sellega käiakse viisakalt ümber. Pealegi on siin foorumis vähemalt üks kasutaja (nimi taas toimetusele teada), kes pikka aega kirjutas igasugu õigekirjareegleid eirates, kuid nüüd on hakanud mõistlikult kirjutama. Ja vähemalt mina olen rõõmuga märganud, et tema kirjutised on huvitavad & sisukad. Nii et ... "olukord on suurepärane. Kuid mitte lootusetu" (Stanislaw Jerzy Lec).

[ivo86]

Eks võõrkeele mõju pressib intenetiajastul peale, tahame me seda või ei.
"Evolutsioon" toimub ka keelega ning kui sordiaretust sunniviisiliselt ei tee, muutub ta ikka, aga mitte alati sobivas suunas.
Iseasi, mis see sobiv suund on. Tegelikult on ju eri keeled väga tugevalt muutunud ajas - proovige Shakespeare lugeda originaalvormis.

Mind ausalt öeldes ei häiri, sest keel ongi pidevas muutumises ning parem inglise keele mõju, kui vene või hiina.

Kaunis tsitaat taaskord siitsamast foorumist: "Õnneks maailm läheb oma rada ja meie asi on sellele järele jõuda. Või järele lehvitada ".

[honkomees]

...
1. Suurtähtede liigtarvitamise komme tuli meile venelastega, aga mulle tundus, et hakkame sellest lahti saama. ...
A' üldiselt ma olen teema algatajaga päri: meil siin on eesti keel au sees ja sellega käiakse viisakalt ümber. ...

Tegelikult oli ka EW suurtähtedega kirjutamine täitsa moes, praegu laual selline raamatuke, mille on kinnitanud Kaitsevägede Staabis Kaitsevägede Ülemjuhataja J. Laidoner.
Mulle kohe üldse ei istu praegune mood kui surutakse peale asutuste nimetuste väikse tähega kirjutamist, seda siis nn tavatekstis. No kust ma peaks aru saama alltoodud näitest kas tänavapuhastuse aktsiaselts on pärisnimi või sellega tegeleva firma X tegevusvaldkonda kajastav nimetus. No umbes nii et hakkame ka isikunimesid tavatekstis väikse tähega kirjutama, eriti siis kui ei ole ametlikul kujul - tamme jüri näituseks.

tavatekstis kirjutatakse nimetus, v.a selles olevad nimed, väikese tähega (rahandusministeerium, Paikuse põhikool, aktsiaselts Eesti Energia, tänavapuhastuse aktsiaselts), ametlikus tekstis iga sõna suure algustähega (Rahandusministeerium, Paikuse Põhikool, Aktsiaselts Eesti Energia, Tänavapuhastuse Aktsiaselts ~ Tänavapuhastuse AS).

Samas olen ma siinse foorumi keelega üldiselt rahul.