[ratsoup]

Kui vesi tuleks mööda eterniiti ülesse harjapleki juurest, siis sajaks kogu laiuses ülevalt läbi. Kas on nii või pigem ühest kahest kohast tilgub?
Mul on täitsa analoogne katus igast osast ning läbi lasi harjaplekkide kruvidest. Visuaalselt oli see kruvi kummiseib isegi vastu harjaplekki, kuid pingul ei olnud ning tuli tilk tilk tilk korralikult vihmasajuga.

No mul on see läbisadamise hulk ikka selline, et suve jooksul sai pang pööningul täis ja tuli läbi soojustatud vahelae. Poolpidune tõrvapapp eterniidi all on üks vana sunnik. Ega sa ju tegelikult ei tea palju vett ka just läbi sajab. Osa voolab alla, osa tuleb sisse. Garaažiga oli just hiljuti sama asi. Seal veel laugem katus. Vihma sajab siis alt vaadates kõik on puhta p*s. Lükkasin sambla maha ja siis selgus, et üleval ühes kohas auk ja mööda katkist tõrvapappi valgus terve garaaži ulatuses laiali.

Aga antud kaasuses on nii, et kui on ida tuul (minu postitatud pildi suhtes siis paremalt poolt) siis sajab sisse. Ja kui hoolikalt vaadata siis on näha, et eterniidi nõgusused, mis on pleki all on puhtaks pestud. Teisel pool on nõgusustes ka tolm. Ja just selle külje pealt paar meetrit alt poolt tulebki kõige rohkem läbi. Mõni üksik teine koht on veel.

Teoorias peaks igalt poolt tulema. Aga see nüüd sõltub, et kas mõnest küljest mõni puu võtab selle tuule rohkem kinni, või on tõrvapapp all tervem...

[aavu]

kui hoolikalt vaadata siis on näha, et eterniidi nõgusused, mis on pleki all on puhtaks pestud.

Isegi okkad koos veega pressib üles 30 kraadise kaldega. Ehk on mõttekas ainult see pool kinni panna ja teine pool tuuldumiseks lahti jätta!

[pannkook]

mul on classic plekile pandud harjaplekk ja lolli peaga jätsin veel plekkide vahe ka 5cm harjast allapoole.
Vihma sisse ei ole tulnud tilkagi.
Tuisklume aga mätsib sisse talvel.
Harjaplekk on siis Classicu valtside kõrgusel, ehk oma toll maad. Plekk ise on ehk 200mm

[MellMellMell]

Harjapleki tihend on ka pandud?

[pannkook]

ei
muidu ma sellest ei räägiks ju

[mutikas]

Sinna käib üks teine tihendimoodi värk,mis peab isegi pilutuisku,nagu selline riidemoodi millel külgedel liim,
ei oska täpset nimetust anda.
Mul töökoja katusele pandi.
Selline oli https://www.eterniitkatus24.ee/toode/uni...10mm-x-5m/

[alfredo]

See viimati viidatud tihend ei pruugi pudedama papi külge enam kinni jääda. Tahab tugevat puhast aluspinda ja suht korralikku voolimist, sest see aluosa on päris jäik. Alternatiivina võiks osta aianduspoest tugevama punutud aluskatte ja kinnituseks mõnd pintseldatavat möginat kasutada. Tulemus vaevalt et kehvem jääb.

[Xtreme]

Ega kellegil Scheppach PLM 1800 paksusmasina mootorit müüa ei ole ?

[tungla]

Tere
Oskab ehk vastata kas saunaahju vesi hakkab soojusvaheti ja paagi vahel ringnema 3/4 torudega.Vana ahjul oli 1" torud töötas.Sai uus Stovelmani saunaahi koos soojusvaheti SV1 aga sellel on 3/4 väljavõtted.Paagil on endiselt 1"väljavõtted.Kas lõigata soojusvahetilt 3/4 maha ja keevitada 1" väljavõtted või töötab ka peenemate torudega.

[tõnn]

Ahjust tuleb välja 3/4 toru?
Sinna paned otsa üleminekud 1" ja põlved boileri suunas.

Töötab ka peenemate torudega kuid vabavoolu sirkulatsioon ei salli 90" põlvesid.

Samas Torujüri poes väidavad, et töötab ka peenemate torudega, mis on gofreeritud roostevabast terasest. Pool pehmed torud, annad pikkused ja valid otsad, kohapeal teevad valmis.

https://www.ostakatel.ee/et/roostevaba-t...fa-3-4-361

[Marko]

 kas saunaahju vesi hakkab ringnema

Siin ei ole jah/ei vastust olemas. Tõenäoliselt hakkab aeglasemalt käima, muud midagi.
Mida uute otste keevitamine annab? Väheusutav et sisemisele siule, mis tolline ise, pandi 3/4 väljavõtted. Kui see 3/4 on veemahuti küljes, siis saab võitu küll.

[tungla]

Ahju külge käib kandilina soojusvaheti mitte torudest siug.Aga uurin neid roostevabu torusid tundub lihtsam lahendus kui ise torusid keermestada.Kas on olemas laugjamaid 1" põlvi kui täisnurk.

[DevilDeVille]

Kuniks füüsikat pole kehtetuks tunnistatud, toimib ka kolmveerandtollise toru ja täisnurkse põlvega.

[13piisab]

Oeh. Sel ajal, kui teoreetikud "tarkasid täpsustavaid küsimusi" küsivad, on praktikutel asjad juba tehtud ja kenasti töös

Ikka töötab. Mul maal 3/4 süsteemis 3+3 põlvega boiler. Täpsemalt isegi kaks boilerit - oli kaks väikest RVd olemas ja läksid paika paralleelis. 2010a suurim Stoveman - vist 20m3. Kah 3/4" väljundiga. Ahju väljund läheb talumatult kuumaks alles siis, kui sisendvesi juba 50..60kraadi+
Ega Stoveman esimest päeva saunaahju tee, et tobedalt aladimensioneeriks

edit: sorri, veidi lahkelt "prõmmisin" - kui "soojusvahetid" on palju pikema süsteemina, kui boileri 2+2m toru, pole päris võrreldav olukord. Vabandan - minu viga.

[Raivo]

... uurin neid roostevabu torusid tundub lihtsam lahendus kui ise torusid keermestada.Kas on olemas laugjamaid 1" põlvi kui täisnurk.

Vasktoru, pöörad kuhu vaja, keermestada pole ka vaja.

[kr8nik]

Ma ei saa aru, miks kõik tahavad saunaahju ja veepaaki torudega ühendada. Olen korduvalt-korduvalt näinud nutuse näoga omanikke, kel sõna otseses mõttes vesi ahjus on. Siis otsitakse keevitajat või torumeest, kes lekkekoha likvideeriks. Teiseks tuleb tund-poolteist palehigis kütta, et koldesoojus torusid pidi paagini jõuab. Äial-ämmal on selline, puhas aja- ja puuderaiskamine.
Oluliselt parem on otse kolde kõrvale paigutatud veepaak. Kuum vesi on juba pool tundi pärast tule süütamist olemas kui just tonnine paak pole. Kui kiirkeetjat tahad, siis on võimalik paagi sisse paigutada soojusvahetust suurendavad ribid (nagu õhkjahutusega mootori jahutusribid). Tõsi, sel puhul kipub vesi paagis enne keema minema kui kerisekivid kuumaks jõuavad minna.

[entson]

Minul ringleb ka ahju ja boileri (150l) vahel 3/4 torudega ja kummalgi on 3x 90¤ põlve ja pole probleemi , veepaak on ahju küljes keevitusega ,mitte riputatud ja  vesi tuleb sisse torus ,milles on  ~2,5bar.  Oleks sellisest r/v voolikust 16a. tagasi teadnud ,siis oleks ilmselt seda kasutanud ,nende torude pikkuste ja keermestamisele kulunud ajaga oleks tol ajal ehk midagi mõistlikku teinud.

[deus]

Toetan kasutaja kr8nik öeldut. Eraldi paagi vahetad silmapilguga välja, tõstad ainult aasadest kerise küljest ära ja asi vask. 120 liitrit läheb tunniga soojaks ja paari tunniga keema, kui pigevalt puid alla panna. 40 aasta jooksul on pidanud uue ahju tegema 7 aastat tagasi, oli vana aind 2mm plekist ja isegi ületas oma arvutsulikku säilivusaega, paak jäi endiselt vana. Uus ahi sai 3mm plekist, tõenäoliselt suren ise enne kui see otsad annab, vb keegi noorem suguvõsast peab uue veepaagi kopeerima vana pealt.

[entson]

Mul ei juhtunud veepaagiga midagi ,ahi põles läbi . Eespoololev kasutaja vist mõtleb siiski  lahtist veepaaki ahju küljes.

[deus]

Mul ei juhtunud veepaagiga midagi ,ahi põles läbi . Eespoololev kasutaja vist mõtleb siiski  lahtist veepaaki ahju küljes.

Ja vihjati sellele, et kui küttekolle on veesärgi sisse tehtud (saab ka teha tulekolde ümber veesärgi) siis pleki läbi põlemisel ongi vesi ahjus. Lahtine, kaanega, vahet pole, fakt on see, et ta on füüsiliselt ahju küljes ainult kinnituskonksudega ja mitte kuidagi muudmoodi ehk ei mingit torustikku ahju suunas jne, see oli kr8nik ja minu peamine argument.