[tõnn]

Lae video ülesse youtube'sse ja link postita teemasse.

[v6sa]

Selle mootori eluiga ei olnud tehasele eriti oluline. Neid ei ehitatud kestma isalt pojale, vaid lihtsalt sõitmiseks. Et mõni on tänaseni säilinud, on vaid esimeste omanike liigse hoolikuse positiivne järelm.

Lahtine hammasrihm katlamajas lausa kutsub endale miskit hamba vahele

Videotega majandmine on väga lihtne jäbi Youtube. Siia keskkonda ei mahu suurt midagi laadima, äkki mingi 7 sekundit VGA-d topiks ära?

[Lauri_L]

Selle mootori eluiga ei olnud tehasele eriti oluline. Neid ei ehitatud kestma isalt pojale, vaid lihtsalt sõitmiseks. Et mõni on tänaseni säilinud, on vaid esimeste omanike liigse hoolikuse positiivne järelm.

Lahtine hammasrihm katlamajas lausa kutsub endale miskit hamba vahele

Täitsa õige! Esprit' peal olevad neljasilindrilised kestavad enamasti 60k kapremondini, kui neid on vähegi sihtotstarbeliselt kasutatud. Hoolsamate juhtide käes on teadaolevalt ka 100k ja peale sõitnud remondita mootoreid nähtud. NA mootoritel nagu mul on parem võimalus "ellu jääda", kui tubomootoritel, mis nendel autodel olid väga viimase vindi peale reguleeritud ning kannatasid tihti jahutusprobleemide käes. 1980 aastal arendas tavakasutajale mõeldud Esprit' 2174cc neljasilindriline mootor 156kW/210hp. Ei olnud selle aja kohta mitte paha number.

Minu auto on läbi sõitnud gramm üle 100k. Mootori kallal on toimetatud kindlasti. Aga mis ulatuses, seda muidugi ei tea. Positiivne märk on see, et puuduvad selle mootori tüüpvead - halb käivitumine, suitsemine, märgid ülekuumenemisest. Ka käigud lülituvad hästi ning käigukang pakub head tagasisidet, sidur tundub igati hea. Seega pole ka käigukastiga suuremaid muresid. Kuid eks parema pildi mootori töökorrast saab ette, kui rihm on vahetatud.

[martl]

Pärast korduvaid mõõtmisi oli selge, et süütega on midagi korralikult paigast ära

Sellise teadmata mootoriga tuleks alustada gaasijaotuse kontrollimisest. Siis saab alles süüte reguleerimise juurde minna. Lotuse 9XX mootoritel on 4 erinevat nuka rihmaratast, millest sõltub ka süütenurk. Rihma üleviskamine võib olla juhtunud, kuid pigem arvan et keegi on püüdnud gaasijaotust "tuunida" rihma hammaste nihutamisega. Kõigepealt peaks kontrollima et rihmaratase märgid oleks kohakuti.

[Lauri_L]

Pärast korduvaid mõõtmisi oli selge, et süütega on midagi korralikult paigast ära

Sellise teadmata mootoriga tuleks alustada gaasijaotuse kontrollimisest. Siis saab alles süüte reguleerimise juurde minna. Lotuse 9XX mootoritel on 4 erinevat nuka rihmaratast, millest sõltub ka süütenurk. Rihma üleviskamine võib olla juhtunud, kuid pigem arvan et keegi on püüdnud gaasijaotust "tuunida" rihma hammaste nihutamisega. Kõigepealt peaks kontrollima et rihmaratase märgid oleks kohakuti.

Stroboskoobiga sai mõõdetud süüte ajastust pärast seda, kui karburaatorid olid paika reguleeritud. See andis info, et süüde on ilmselgelt vale. Seejärel vaatasime jaotussüsteemi märgid üle. Märgid olid paigast ära. Kui hooratas oli märgis, siis nukad olid paigast ära. Üks rohkem, teine vähem. Süüte ajastust polegi olnud mõtet reguleerima hakata. Ootan varuosad ära, panen uue rihma ja rullikud, märgid paika ning hakkab sealt edasi minema. Seniks peab ootama.

Kindlasti uurin nukarataste värvimarkeeringu teooriat - tänud! Pean natuke asjasse süvenema. Turbomootoritel kasutatakse palju erineva värvikoodiga seadeid, et parem mootori jõudlus saavutada. Samas sõltumata värvist peavad märgid ikkagi kohakuti olema, mida mul ei ole. Sellele mootorile vastav eelsüütenurga väärtus on tänaseks samuti kindlaks tehtud. Ka see saab tulevikus kontrollitud.

[Lauri_L]

Panen siia mõne pikema teksti tavalistest asjadest/juhtumitest veel. Kellel huvi lugeda, see las loeb. Keda huvitab rohkem tehniline pool, siis pole väga lugemist väärt.

Lotuse müüja ees pidasin oma sõna. Kui auto Eestisse jõudis, siis ülejärgmisel päeval kruvisin numbrid maha ning andsin seejärel üle DPD kullerile, kes need tagasi Rootsi viis. Aga auto oli endiselt müügifirma nimel ning see tuli esimesel võimalusel Eesti registrisse saada. Autol ei tundunud vähemalt esialgu sellist puudust olevat, millega registreerimiseelselt ülevaatuselt läbi ei peaks saama. Lähituled olid juba Rootsis parempoolse liikluse jaoks ümber vahetatud ning dokumentidega oli kõik korras (olemas olid sh mõlemdad registreerimistunnistuse pooled, mida Rootsist tulnud autodelt nõutakse). Seda ma muidugi ei teadnud, et täna ei ole enam päris nii, et võtad auto ning viid selle lähimasse Maanteeameti büroosse, saad numbri ja ootad järjekorras. Täielik pettumus oli tuttavalt kuulda, et peab aja broneerima. Veelgi suurem pettumus oli, kui nägin veebis büroodes olevaid järjekordasid. Aga ega üle varju ei hüppa. Broneerisin aja 28.augustiks kell 9:00 Tallinna büroosse Mustamäel. Ehk siis esimene aeg tööpäeva alguses.

Kuniks ootasin registreerimise päeva, auto kallal suur midagi teha ei olnud ega ka saanud. Aku laadisin korralikult täis ning vaba aja sisustasin Lotuse varuosade maailmas surfates ja endale selgeks tehes, kuidas neid tellida ning mida silmas peab pidama. Näituseks on Esprit'i osade tellimisel lisaks VIN koodile kriitiline teada ka mootori seerianumbrit. Nendele autodele tehti pidevalt jooksvaid uuendusi (sh.mootorile), mis on kataloogis kõik kenasti kirjas. Lotus on kõik muudatused sidunud kas auto kere/raami või mootori numbritega (olenevalt kus kategoorias muudatus tehti). See on iseenesest ka väga mugav viis alati korrektse varuosa leidmiseks. Paraku on paljude G-Esprit'de mootorid täna juba vahetatud kas vahetusfondi mootoriga kulumise tõttu või mõne suurema rikke tagajärjel. Esimese kuluosana tellisin autole hoopiski uued rehvid ning need toodi üsna ruttu ära. Olemasolevad esimesed olid kohati kulumismärkides ning tagumised juba kindlalt kulumismärgis; väsimuspraod olid kõigil neljal. No nii palju mustrit ehk oli, et nendega oleksin julgenud registreerimiseelsele ülevaatusele minna. Väsimuspraod ehk liiga palju rolli ei mängi.

Mõned päevad enne registreerimiseelset ülevaatust (ja nagu ikka, enne nädalavahetust) avastasin, et autol on ees vale kõrgusega rehvid. Ei kujuta ette, kuidas selline asi kahe silma vahele oli jäänud. Täielik oma lohakus. Esprit S3 originaalne rehvimõõt on ees 195/60R15 ja taga 235/60R15. Minu masinal olid ees aga 195/65R15 rehvid. Muidu ei oleks sellest teemat teinud, kuid nii auto käsiraamatus kui tehnilises passis oli kirjas kohustuslik rehvimõõt. Ja kuidas siis ülevaatusele vale rehvimõõdu ja sealjuures veel kulunud ja praguliste rehvidega minna saab? Tekkis taas kerge de-javu tunne, samasugune nagu auto Rootsist toomisega. Et siinkohal saab vaid hullemaks minna. Autol ei olnud numbreid, et sellega rehvivahetusse sõita. Lisaks nädalalõpp ning kuhu sa enam nii eksprompt lähed. Treiler oli esmaspäevani ära antud. Kohta ka polnud, kus auto maast lahti tõsta ning kõik neli ratast alt ära kruvida... Lisaks on Esprit'il pisut lollid tungraua kohad ka, kuhu alla ei usalda väga pakke toppida. Kõik muu on sisuliselt plastmass. Kui otsisin veebis infot nädalavahetustel avatud olevate rehvivahetuste kohta, siis neid oli vaid üksikuid. Veel jooksis veebis läbi mobiilse rehvivahetuse teenus. Ei olnud seda kunagi kasutanud. Samas hinnakirjast lugedes läheks selline teenus mulle kohalesõiduga 30-40 eurot rohkem maksma, kui minna ise kuhugi viisakamasse rehvikeskusesse. Iseenesest ei tundunud palju ning otsustasin, et hakkan helistama. Tulemus oli see, et neljast teenuse pakkujast vaid kolm vastasid, millest kaks ütlesid kohe otse, et hetkel pole hooaeg ning nemad seda teenust praegu ei paku - kuigi kodulehel oli see suurelt ja rasvaselt kirjas. Pettumus. Viimaseks jätsin imeliku nime tõttu sellise tegija nagu Rezzemaks OÜ. Helistasin ning erinevalt konkurentidest oldi nõus mind aitama. Töövälisel ajal reede õhtupoolikul. Oli kell vist kuus läbi õhtul, kui rehvivahetusbuss koos kahe tenikuga hoovi saabus.



Taas tuleb tunnistada, et mehed (ja ka varustus) olid tasemel. Tegelikult ei ole ma kunagi sellise kvaliteediga rehvivahetusteenust saanud. Ka siin ei läinud asjad kohe päris sujuvalt, sest kui poisid tungraudadega auto juurde läksid, siis tuli mulle küsimus, et kas sul erivõti ka on? Pekki, Lotuse veljed olid all turvapoltidega (üks viiest velje kohta). Ja ikka sellised poldid, mida hammastega lahti ei keera. Võtit mul muidugi ei olnud. Eelnevatel päevadel olin suutnud välja mõelda, kuidas Esprit'i esimene pagasiruum lahti käib. Ja seal oli tööriistakohver (tõsine nahkkohver messingust lukkudega / Made in England), kus olid sees rattavõti ning mõningad mutrivõtmed. Kui meelde tuli, haarasin kohe selle järgi. Keerasin sisu pea peale, kuid peale lehtvõtmete ja teleskoop-rattavõtme sealt muud välja ei tulnud. Istusin nõutult garaaži põrandal ja mõtlesin, et mis nüüd edasi. Maksan poistele raha ära ning saadan koju tagasi? Aga siis üks rehvitehnikutest märkas, et seesama teleskoopvars oligi koos turvaotsaga, mina seda esimese hooga tähele ei pannudki. Edasine töö läks juba rehvivahetajate eestvedamisel. Tehti kõigepealt ühe poole kaks ratast ning seejärel teise poole kaks. Enne, kui tungrauad alla pandi, kutsuti mind vaatama ja küsiti, et kas on minu jaoks sobiva ning õige koha peal, loomulikult välditi metall-plastmass kontakti. Väga positiivne, et sellist asja küsitakse... Kui ratas maas oli, siis kõigepealt lasti see tühjaks ning võeti kleebitud raskused maha. Seejärel läks ratas pinki, kus võeti rehv maha. Seejärel puhastati-pesti velg seestpoolt, puhastati velje kontaktpinnad rummuga ning lisaks ka rummu enda kontaktpinnad. Terase puhul kasutati nurklihvijaga terasharjastega ketast ning alumiiniumdetailidel miskiseid erikettaid. Seejärel pesti lahustiga velje ääred sinna kleepunud vana rehvi jälgedest ning poleeriti need poleerkettaga kergelt üle. Ventiile otsustasime mitte vahetada, sest need olid tugevad metallventiilid ning tundusid kenad. Seejärel läks uus rehv peale. Enne tasakaalustamist kontrolliti vedelikuga mõlema poole servad, et lekkeid poleks. Seejärel eemaldati velgedelt vanade raskuste liimi jäägid ning poleeriti ka need pinnad üle. Seejärel alles pandi rehv pinki ja paigaldati uued raskused nii nagu vaja. Seejärel läks ratas autole alla. Mutrikeerajaga keerati kõik poldid vastu. Seejärel keerati poldid käsitsi lõpuni ja pingutati dünamomeetrilise võtmega. Kokkuvõttes olin üllatunud, et nii palju vaeva nähti - varasemalt ei ole sellist teenindust kogenud. Mehed tutvustasid meelga ka oma uhket bussi. Aeg, mis nelja rehvi vahetamisele kulus, oli umbes 45 minutit. Seega, kui keegi peaks mingil põhjusel mobiilset rehvivahetust vajama, siis Rezzemaks OÜ-d julgen küll soovitada. Kogemus missugune!



Rehvivahetus oli mulle esimene võimalus natuke sirgema seljaga autole põhja alla vaadata. Lotus Esprit'i kogu põhjaalune tehnika on koondatud esi- ja tagaossa. Taga, ratastest eespool on mootor koos käigukasti ning vedrustusega. Ees on lisaks tavapärasele kere sisse jääv umbes 45 kraadise nurga alla paigutatd radiaator koos elektriventilaatoritega. Auto keskel jookseb vaid üks jäme raami tala (koostatud karbina), mille seest jooksevad omakorda jahutusvee torud tagant ette radiaatorile. Kõik ülejäänud on plastikust monokokk-kere. Et siis selline poiss, kui kere maha kruvida (allolev foto on veebist laenatud):



Vaatepilt, mis mulle rattakoobastest avanes, kui rattad olid eemaldatud, oli igati rahulolu tekitav. Raamil roostet, kui sellist ei tähendanudki välja arvatud mõni kinnituskõrv, mis oli mehaanilisi kahjustusi saanud või siis pindmine rebasesaba mõningatel rohkem allapoole avatud kaigastel. Sellise auto ning selle ostuhinna kohta oli pilt vägagi aus. Väike "jesss..." käis mõttes läbi küll. Mõningad väiksemad ja kergesti tehtavad puudused jäid siiski silma.


Parem tagumine rattakoobas. Käigukast oli lekkevaba, amortisaatorid ja vedud olid värske välimusega. Õõtsad kenad ja puhtad. Mootori õliradiaatori kinnitused olid puruks ning õlivoolikute liitmikud pahasti roostes. Radiaatori tõmbasin avariikorras nipukatega kinni, et ostueelsel ÜV-l mitte ennast päris täis teha.


Parem esimene rattakoobas. Rooliotsad ja stabika varras roostes. Esimesed amordid ja vedrud tundusid uued olevat. Pidurivoolikud ilusad. Mõned poldid-mutrid olid kerge rooste kattega. Kõveraid või sirgeks pekstud detaile siit silma ei hakanud.


Vasak tagumine pool oli juba huvitavam. Summuti on Esprit'l nagu kuri uss õõtsa ja raami vahelt veetud. Näha on, et kuumad pinnad on mõnele lähedal olevale pinnale natuke liiga teinud ning sinna on tekkinud pisut roostet. Tegelikkuses peaks siin olema soojusisolatsioon, mis katab ülemist amordi kannu ja kahte raami toru kollektori kõrvalt. Siit poolt on nähtav ka, et väljalaske poolse nukkvõlli korpuse (termin ilmselt vale - detail, kus sees on nukkvõll ning mis kinnitatakse omakorda plokikaane külge) ülaosast lekib õli otse vl.kollektori peale. Süüdi ilmselt üks või mitu valikutest 18, 24, 30 allolevalt jooniselt.


Esprit plokikaanele on kinnitatud kaks eraldiseisvat nukvõlli korpust (üks sisselaskele, teine väljalaskele), mis omakorda kaetakse pealt rahvakeeli klapikambrikaanega.


Siit fotolt näeb ära ka tagumise roostes piduriketta ja pidurisadula. Pidurisadulasse on integreeritud lisaks tavapidurile mehaanilise lülitusega käsipidur. Kaval. Paremalt ülevalt jookseb käigukasti spidumeetri tross, mis on üllataval kombel terve. Esprt'de puhul kipub see sõlm olema korralikult vigastatud. Kui käigukasti vaadata teiselt poolt, siis spidomeetri trossi kohapealt siseneb käiguvahetushoob. Poolassi kummid olid kenasti pehmed, pragudeta ning leketeta. Muus osas on nii vana auto põhjaalune kena. Must kummikate käigukasti kohal viib otse tagumisse pagasiruumi ning on mõeldud õlitaseme kontrollimiseks käigukastis. Kogu see põhi käib sealt tegelikult lihtsalt poltidega ära, et mootori koos käigukastiga maha saaks tõsta.


Esimene vasak rattakoobas oli samuti ilus. Pidurikettad kenad, amordid-vedrud uueväärsed jne. Siit on näha ees asetsev madal ja lai radiaator, mis asub umbes 45 kraadise nurga all. Seda jahutavad kaks kuni kolm (sõltuvalt aastaarvust) ventikat. Ventilaatorid on tuulekoja sisse kinnitatud. Nagu näha, siis minu autol on tuulekoja kinnitus ülevalt lahti tulnud. Sellele tegin kohapeal kiire ajutise paranduse et see seal omapead ei loksuks.

Kui teemas ette rutata, siis tänaseks olen autoga paar korda ka kanali peal käinud. Põhjaalune on puhas ja sile. Ühes karbikatte peal põhja all on ca 5cm rebend millelegi otsa sõitmisest või millegi taha kinni jäämisest. Väga võimalik, et on äärekivi ületusega liialt hoogu mindud. Kõik raami detailid, mis jäävad põhja alla ning mis on silma eest peidus olid nagu uued. Kahjuks siis fotokat kaasas polnud, kuid kindlasti saavad ka sealt tulevikus fotod tehtud. See oli mulle tõsiselt heaks uudiseks. Ainsad suuremad roostekohad ongi üleval olevatel fotodel. Infoks, et aastal 1980 hakkas Lotus varustama Esprit'd kuumtsingitud raamidega, mis aitas tublisti kaasa auto kvaliteedile ja korrosioonikindlusele. Enne seda olid raamid värvitud. 

AGA, esmaspäeval 28.augustil oli taas treiler ukse ees ning panime Lotuse peale, et registreerimiseelsele ülevaatusele sõita. Vihma tuli nagu oavarrest ka vahetpidamata. Varusin aega, et õigel ajal kohal olla. Maanteeameti büroo ning ülevaatushall avatakse kell 9 hommikul (räägime siin Tallinna büroost). Kohale jõudsin 8:15. Tõkkepuu oli üleval ning ooteplats tühi. Ühtegi hingelist näha ei olnud. Kui autol rihmad maha sai ning rattad asfalti puutusid, tõusis kohe ka halli üks tõstüstest. Mees uksel viipas, et sisse sõidaksin - kell oli siis mitte rohkem kui 8:25 hommikul. Sõitsin sisse. Ülevaataja esimene kommentaar oli, et selline auto ei tohiks õues vihma käes olla . Hoones sees vaadati auto visuaalselt üle. Minult küsiti kere ja raami VIN koodi asukohad. VIN koodid on sellel autol kusjuures neljas eri kohas: ees lanseronil birka peal, esiklaasi ääre all, ees paremas rattakoopas raami peal ning taga pakiruumis rattakoopa peal. Neljast kolm näitasin ette. Ülevaataja oli suurem mees ning ilmselt andis endale aru, et autosse istudes ta sealt enam välja ei saa. Ukse vahelt vaatas sisse ja see oligi kõik. Seejärel küsiti vaadata ostudokumente ning Rootsi registeerimistunnistuse mõlemad pooled. Kuna tegemist esimese seda tõugu autoga Eestis, siis küsiti tehaseandmete järgi. Mul oli kaasas auto käsiraamat, kus oli sees nii ostudokument kui kõik tehnilised andmed. Sellega jäädi rahule ning härra läks oma kambrisse andmeid sisestama. Ise jäin halli suurde ruumi tulemust ootama. Umbes 8:40 ajal tekkis tõstuste taha välja vihma kätte kamp inimesi, kes ilmselt sisse soovisid saada, et omale järjekorranumber võtta. Vihma sadas endiselt. Koputamine ja ukselinigi raputamine oli kohati üsna intensiivne. Sain aru, et hüüti, et ma ukse seestpoolt lahti keerasin. Kehitasin õlgu ja näitasin, et olen siin vaid kleint. Dokumendid ja eelregistreerimise akti sain kätte pisut enne kella üheksat. Kui mulle väljasõiduuks avati ja välja sõitsin, siis mindi ja päästeti ka teised hädalised tuppa sooja...

Üllatav, et auto seisukorralie ega sobivusele seekord väga palju tähelepanu ei pööratud. Ei kontrollitud ei tulesid ega rehve. Ainukesed asjad, mida kontrolliti olidki VIN kood ja turvavööde lukustumine. Mäletan kui käisin aastaid tagas Saue MNT büroos oma Skyline'iga. See oli korralik geberniit. Kogu auto keerati mitu korda pahupidi ning korduvaid jagati usinasti. Lasti topelt suunatuled panna ning korduva sain ka selle eest, et ühe lüliti sees tuluke ei põlenud. Puksiirijuht ei suutnunud enam naeru tagasi hoida kui taas helistasin ja soovisin Sauele sõita...

Seejärel panin Lotuse parklasse ning läksin büroosse vormistama. Seal läks samuti kõik sujuvalt. Kontrolliti ostudokumente, tehti koopiad, vaadati Rootsi registrist andmed üle ning võrreldi tehnilise passiga. Leti taga koolitati parasjagu välja uut töötajat, seega sain ka mina teada, mida kõike tehakse ning tegema peab. Isegi ostuarve ning minu maksekorraldused pandi arhiivi. Kõige viimase asjana sain numbrid, auto dokumendi ning pärast oma aadressi kontrolli registreerimistunnistusel saadeti mind viisakate sõnadega minema. Kui autosse tagasi jõudsin, olin läbimärg. Vihma kallas endiselt. Treilerile enam autot panema ei hakanud. Tegin veebis kindlustuse ning panin numbrid (esi)klaasi taha. Sõitsin nii paar-kolmsada meetrit Mäepealse tänavat pidi linna poole ning võtsin sealsest autokauplusest korralikud numbrialused. Kohapeal leiti mulle ka sobivad poldid-mutrid-kruvid ning tööriistad, et numbrialused ja numbrid kohe ka ette saaks. Sain.

Seejärel sõit koju ca 25km. Paduvihmas. Kojamees oli näru. Korralik test vana auto ukse-ja aknatihenditele. Katuseluugi tihend pidas. Juhipoolse ukse tihend ka pidas, kuid tuule mühin kostis kahtlaselt hästi läbi. Kõrvalistuja ukse tihend pisut lekkis - põhjus see, et tihendid on omas vanuses kokku tõmmanud ning ronivad kinnitussoonest välja. Mootoriruumi tihend ka pidas. Esimese pagasiruumi oma mitte. Sinna tuli vett sisse. Koju sai jõutud ilma paanikata ning auto läks kohe garaaži kuivama. Kui tuppa ära sain ning kuivad riided selga, siis selgus, et Maanteeameti ülevaataja oli tehnilisse passi sisestanud vale Lotuse andmed - Lotus Turbo Esprit'i andmed ... Kuidas see võimalik saab olla ja kust ta need võttis?

[Aare R.]

Lauri, sa ütlesid, et Tra büroos peab aja broneerima. Lugesin just hiljuti ühe Autolehe autori artiklit sellest, kuidas ta Rootsist Audi V8 tõi ja ta kirjutas, et pidi aja broneerima, kuigi hiljem selgus, et oleks ka elavas järjekorras saanud. 
Ma ise julgen arvata, et neid nõudeid ei ole peale seda Covidi-paanikat lihtsalt muudetud.

[MeelisV]

2 asja.

1. Rehvimõõt on vaba. Seni kuni mahub koopasse.
2. Registreerimise eelne ülevaatus ei ole tehno ülavaatus. Seepärast ei kontrollitud ka midagi tehnilist.  Ja seega kas teadustasid endale, et koju sõitsid autoga millel puudus tegelikult tehno ülevaatus ?

[MeelisV]

Lauri, sa ütlesid, et Tra büroos peab aja broneerima. Lugesin just hiljuti ühe Autolehe autori artiklit sellest, kuidas ta Rootsist Audi V8 tõi ja ta kirjutas, et pidi aja broneerima, kuigi hiljem selgus, et oleks ka elavas järjekorras saanud. 
Ma ise julgen arvata, et neid nõudeid ei ole peale seda Covidi-paanikat lihtsalt muudetud.

Aja peab broneerima siis saad ajavahemiku ja kohapeal peab ikkagi veel järjekorra nr.võtma.

[Raudpats]

2 asja.

1. Rehvimõõt on vaba. Seni kuni mahub koopasse.
2. Registreerimise eelne ülevaatus ei ole tehno ülavaatus. Seepärast ei kontrollitud ka midagi tehnilist.  Ja seega kas teadustasid endale, et koju sõitsid autoga millel puudus tegelikult tehno ülevaatus ?

Rehvimõõt on vaba küll, kuid sellisel võidusõiduautol tuleb arvestada rehvimõõdu erinevustest tulenevate esi- ja tagasilla  seadenurkade muutumisega. Teise mõõduga rehvide kasutamisel tuleb suure tõenäosusega jooksud uuesti reguleerida.

[MeelisV]

Seda küll aga sinna pole ju teema veel jõudnud. 
Hetkel oli teemaks "ülevaatus" ja sobivad nr. ülevaatajale ning kiirustamine selleks otstarbeks.
Loomulikult võiks igal autol olla all talle mõelda mõõduga rehvid aga samas ametniku jaoks ei pea olema.

[Walter]

Rehvimõõt on vaba küll, kuid sellisel võidusõiduautol tuleb arvestada rehvimõõdu erinevustest tulenevate esi- ja tagasilla  seadenurkade muutumisega. Teise mõõduga rehvide kasutamisel tuleb suure tõenäosusega jooksud uuesti reguleerida.

See vajaks veidi lahti seletamist. Kuidas teist mõõtu rehvid muudavad auto sildade geomeetriat - kokkujooksu, külg- või pikikallet ?

[Lauri_L]

Tänud kommentaaride eest!

Transpordiameti büroodes peab jah registreerimiseelseks ülevaatuseks aja broneerima nagus Meelis märkis. Ma polnud sellist teenust vajanud juba päris mitu aastat. Helistain veel büroo infonumbril ning sealt kinnitati, et täna kahjuks kuidagi teist moodi enam ei saa.

Mis puudutab registeerimiseelsel ülevaatusel auto tehnilise osa kontrollimist, siis seda tehakse tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolli ulatuses. Eelkõige autodele, mis on impoditud väljastpoolt EU-d. Minu autot on kontrollitud nii salongist, mootoriruumist kui ka põhja alt. Peamiselt tõepoolest bürokraatia pool, mitte konkreetse tehnilise seisukorra hindamine. Kuid leibub sedagi... "Kohalike" autode puhul on peamised nõuded toodud MNT-ameti kodulehel.

Mis puutub rehvimõõtu, siis kui tootja ütleb, et teist mõõtu rehvide kasutamine on mittevastavus, kategooriliselt keelatud ning ohtlik, siis nii see on. Maanteeametil puudub õigus üle kirjutada või lihtsustada tootja poolt sõidukile ette nähtud nõudeid. Need on inspektori sõnad. Kui sõiduki tootja ei ole eraldi ära märkinud, et rehvimõõdu muutmine on ohtlik, siis jah on rehvimõõt meite maal nüüdsest vaba, kuniks mahub koopasse. Kahjuks on minu auto puhul tootja öelnud, et mistahes teise rehvimõõdu kasutamine on sõidukil ohtlik.

[Daff]

Rehvimõõt on vaba küll, kuid sellisel võidusõiduautol tuleb arvestada rehvimõõdu erinevustest tulenevate esi- ja tagasilla  seadenurkade muutumisega. Teise mõõduga rehvide kasutamisel tuleb suure tõenäosusega jooksud uuesti reguleerida.

See vajaks veidi lahti seletamist. Kuidas teist mõõtu rehvid muudavad auto sildade geomeetriat - kokkujooksu, külg- või pikikallet ?

Kuidas nad muudavad võib tõesti lahti seletada. Ilmselt Mossel ei muuda midagi aga on autosid millel geomeetria muutub. Näiteks juba vanal 123 mersul oli kaasas tabel millised seaded tuleb esisillale anda kui lükkad 195/60 talverehvi asemel 225/55 suverehvi alla.

[dude]

Aga mnt pani ikkagi lõpuks pange, kõik maailma dokumendid korjati ja kindlasti väga tähtis töö käis arvutis. Kas auto üle mõõdeti ja tuleklaase kontrolliti, saaks võrrelda oma kodukoha "esindusega".

[hellrix]

Enne lõpliku allkirja andmist antakse registreerimistunnistus omanikule, et ta kontrolliks andmete õigsust...

[iisak]

Lauri, sa ütlesid, et Tra büroos peab aja broneerima. Lugesin just hiljuti ühe Autolehe autori artiklit sellest, kuidas ta Rootsist Audi V8 tõi ja ta kirjutas, et pidi aja broneerima, kuigi hiljem selgus, et oleks ka elavas järjekorras saanud. 
Ma ise julgen arvata, et neid nõudeid ei ole peale seda Covidi-paanikat lihtsalt muudetud.

Tänu sellisele totakale autolehes kõigile tuutumisele enam mingit vahele võtmist ei tehtagi. Artikli kirjutanud kodanik jättis mõistuse koju kapi peale vist.

[Lauri_L]

Tegelikult mul Maanteeameti tööle ühtegi pretensiooni ei ole. Pääsesin ju kergelt, viivituste ja probleemideta läbi. Nende suhtumine minusse oli väga sõbralik ja viisakas. Kui istusin büroos ja vormistasin dokumente, siis oli ikka päris ebamugav kuulata, kuidas naaberlaudade taga olnud kliendid teenindajatega käitusid. Kellel oli midagi puudu ja kellel midagi maha ununenud, kes oli niisama (ilmselt) pohmas - esmaspäeva hommik ikkagi. Ja alati oli teenindaja selles süüdi. Vaatamata sellele, et puuduseid kohapeal seletati, tõsteti vastuseks häält, püüti teenindajat naerualuseks teha jne. Väga kahju sellest - ja inimene leti taga peab seda hommikust õhtuni kuulama.

Et registreerimistunnistusele korralik näpukas läks, siis selle võib andeks anda. See on kerge vaevaga parandatav ja ega sellest maailm kokku kuku. Pigem oli üllatuseks, kust see info üleüldse võeti. Neil oli ju ees olemas vana registreerimistunnistus koos kõigi andmetega (rootslaste reg.tunnistus on vägagi põhjalik), nad kontrollisid vastavust Rootsi registrist, lisaks oli neil tehniliste andmetega sõiduki originaalne käsiraamat koos VIN koodiga (mida nad ise soovisid).

Kindlasti on frustreeriv see (mis ei ole otseselt MNT ameti teenindajate süü), et ooteajad registreerimiseelsele ülevaatusele üle Eesti on keskmiselt kaks nädalat. Selle uuendusega on kuskil totaalselt mööda pandud. No ja lisaks uued registreerimistunnistuse vormind . Sealt ei leia ka terve inimene enam midagi üles - lahtrite nimetused puuduvad ja on asendatud tähistega. Tähiste tähendused on blanketi teisel poolel jaluses peenes kirjas. Sõduki mõõdud ja kandevõime üldse puuduvad dokumendist. Näiteks minu puhul oli mootori võimsuse lahtrisse kirjutatud "Vt Märkused". Miks on vaja mootori võimsus kirjutada märkustesse, kui selleks on oma lahter? Aga ju siis oli kõigeks selleks põhjus...

Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis minule auto registreerimistunnistust kontrollimiseks ei antud. Vähemalt mitte nii nagu varem seda tehti, et palun kontrollige, et andmed registreerimistunnistusel oleksid korrektsed. Mäletan, et teenindaja ütles, et kandsin ülevaataja poolt sisestatud andmed meie süsteemi. Siis andis ta mulle välja prinditud paberi, kus olid minu kontakt- ja elukoha andmed (ja vist midagi veel, vb kasutajate info mida minu autol polnud). Vaid selle dokumendi palus ta üle kontrollida ja anda sinna paberile allkiri. Seda ka tegin ning seal oli kõik hea. Kuna minu fookus oli mujal, siis kindlasti jäi mul midagi tähele panemata ja midagi kirjutasin siia valesti. Aga see oli kindel, et eraldi sõiduki reg.tunnistust kontrollimiseks sel korral ei esitatud.

[siimik]

Aga tegelikult on see VÄGA hea, et tehpassis turbo kirjas on!

[Raudpats]

Rehvimõõt on vaba küll, kuid sellisel võidusõiduautol tuleb arvestada rehvimõõdu erinevustest tulenevate esi- ja tagasilla  seadenurkade muutumisega. Teise mõõduga rehvide kasutamisel tuleb suure tõenäosusega jooksud uuesti reguleerida.

See vajaks veidi lahti seletamist. Kuidas teist mõõtu rehvid muudavad auto sildade geomeetriat - kokkujooksu, külg- või pikikallet ?

Kui kiirused on väikesed, siis ei ole need muutused olulised. Täpsemaid vastuseid oskaks tõenäoliselt anda mõni suurte kiirustega kokkupuutunud võidusõitja. Olen seda sildade geomeetriat kunagi õppinud, ei olnud eriti usin õpilane, ei ole enam meeles. Võibolla ka mõni pädevam sillareguleerija oskab neid nüansse seletada. Teoreetiliselt mõjutab ka normist erinev rehvirõhk sildade kaldenurkade geomeetriat.