[MeelisV]

Kirjas oli ju et lülitiga saab anduri soovist tuli välja lülitada  "üle sõita"

[Lauri_L]

Kas liikumisanduritega lülituv valgustus tüütuks ei muutu? Mul garaaziesine liikumisanduriga ning alati lülitub valel ajal välja, st siis kui midagi teed
Andur kõrgel ja ei viitsi otsida redelit, ronida ülesse ja regullida...
Mul köik odavad liikumisandurid koolesid suht kiiresti ära ning asendasin kallimate Steinel omadega. Ning osa valgustust tegin hoopis Oomipoest pärit taimeriga mille klõpsan nupust tööle.

Ma usun, et ei muutu kui see piisavalt pika aja peale reguleerida (nt. 30min). Kui selle aja peale ennast juba ei liiguta, siis ilmselt oled kutu. Ning ega siis enam valgust ka vaja pole...

Mul liikumisanduris sees nii taimeri, liikumise tundlikkuse kui ka ümbritseva fooni tugevuse reguleerimise võimalus (kui on päevane aeg, siis andur ei rakendu). Ja kuna tuleb kolm gruppi valgusteid, millest vaid üks  on liikumisanduri toitel, siis on tagavaravariant kahe täiendava grupi näol olemas, mis on kõik käsilülitusega. Ning lisaks veel võimalus lülitada kõik kolm gruppi käsijuhtimisele. See kehtib suure ruumi osas.

Väiksemates ruumides on mõlemas üks eraldiseisev grupp. Sealset tööd juhib samuti samade funktsioonidega liikumisandur.

Kogu see asi on kokku pandud peamiselt sellepärast, et musti (õliseid) sõrmejälgi lülititel vältida ning selleks, et valgusteid kogemata tööle ei jätaks. Ma juba vana inimene ning asjad kipuvad ununema No ja eks ta ole mugav ka. Vantsid garaaži sisse, teed omad tegemised ära ning lahkud sama targalt. Ainuke nupp, mida näppima peab on tõsteuste nupp puldil. Kuid eks näis kuidas tegelikkuses toimima jääb. Kõikvõimalikud varuvariandid on olemas ning neid saab vajadusel kasutada.

[Roomik]

... piisavalt pika aja peale reguleerida (nt. 30min). Kui selle aja peale ennast juba ei liiguta, siis ilmselt oled kutu. Ning ega siis enam valgust ka vaja pole...

Mul liikumisanduris sees nii taimeri, liikumise tundlikkuse kui ka ümbritseva fooni tugevuse reguleerimise võimalus
...

Sellest ei piisa. Taimeri aja pikendus pole lahendus.
Kohaloleku tuvastuse funktsioon anduril on vältimatu sellises kohas.
Siis ei lülitu valgus ruumis viibides ja ennast vähegi liigutades välja,
sisuliselt iga liikumise tuvastusega alustab taimeri mahalugemist uuesti.
Muidu saabub pimedus igal juhul kõige põnevama koha pealt, nt. relakaga lõikamise ajal.
Nagu eespool mainiti, on Steinel ennast praktikas õigustanud. Kallid, aga toimivad.

[olli]

Ma ei ole seda asja poes kuidagi spetsiaalselt valinud, aga on õnnestunud moodsal ajal just ainult selliste andurite otsa sattuda, mis iga liigutuse peale taimeri ära nullivad uuesti. Sellest ma järeldan, et küllap ka hiinlane on suutnud aru saada, et sedapidi on mõistlik. Ja no on tõesti päris asjalik. Võtame näiteks õuelambi mis mul 3 minuti peale reguleeritud. Kui kellegagi lambi läheduses juttu vesta (kasvõi tund aega jutti), siis selle aja jooksul mitte kordagi lamp pimedaks ei lähe. Erinevalt "vanakooli" anduriga lampidest, mis oleks iga 3min tagant korra pimedaks läinud ja uuesti süttinud.

[honkomees]

Ma ei ole seda asja poes kuidagi spetsiaalselt valinud, aga on õnnestunud moodsal ajal just ainult selliste andurite otsa sattuda, mis iga liigutuse peale taimeri ära nullivad uuesti. Sellest ma järeldan, et küllap ka hiinlane on suutnud aru saada, et sedapidi on mõistlik. Ja no on tõesti päris asjalik. Võtame näiteks õuelambi mis mul 3 minuti peale reguleeritud. Kui kellegagi lambi läheduses juttu vesta (kasvõi tund aega jutti), siis selle aja jooksul mitte kordagi lamp pimedaks ei lähe. Erinevalt "vanakooli" anduriga lampidest, mis oleks iga 3min tagant korra pimedaks läinud ja uuesti süttinud.

Ju siis mulle jälle vanakooli andurid sattunud. Nt nokitsed mingit vidinat ja ära kustub, ju ei siple piisavalt. Olen sisse harjutanud aeg-ajalt käega õhus viipamise. Kui koer keerab magades teist külge, siis ei sütti, kui tõuseb ja liigub, siis küll süttib. Mul on nii, et anduri pealt on üks lamp ruumis ja ülejäänud 8 on lüliti all, st et peenema töö jaoks panen kõik põlema, anduriga süttiva ühe lambiga saab nt võtta kapist tööriistad ja minna õue.
Õuelamp on max aja (mingi 15 min äkki) peale reguleeritud, probleem selles, et anduri ala on liiga väike, lamp valgustab tervet õue. No tulen toast ja tuli süttib, lähen puukuuri puude järgi aga kui tagasi tulles on kõik pime - koperda siis sügises poris meie mäenõlvadel kuni jõuad anduri alasse ehk mingi 5-7 m uksest.

[Lauri_L]

... piisavalt pika aja peale reguleerida (nt. 30min). Kui selle aja peale ennast juba ei liiguta, siis ilmselt oled kutu. Ning ega siis enam valgust ka vaja pole...

Mul liikumisanduris sees nii taimeri, liikumise tundlikkuse kui ka ümbritseva fooni tugevuse reguleerimise võimalus
...

Sellest ei piisa. Taimeri aja pikendus pole lahendus.
Kohaloleku tuvastuse funktsioon anduril on vältimatu sellises kohas.
Siis ei lülitu valgus ruumis viibides ja ennast vähegi liigutades välja,
sisuliselt iga liikumise tuvastusega alustab taimeri mahalugemist uuesti.
Muidu saabub pimedus igal juhul kõige põnevama koha pealt, nt. relakaga lõikamise ajal.
Nagu eespool mainiti, on Steinel ennast praktikas õigustanud. Kallid, aga toimivad.

Minu anduritel on küll jah nii, et kui ennast ruumis vahepeal liigutad, siis valgus ennast taimerile seatud aja täitumisel välja ei lülita. Funktsioon töötab nii pimedas kui valges. Peab uurima, kas on Steineli toode või mitte. Tean, et elektrik võttis need Onninenist.

See pikem viivitus on kasulik ehk olukordades, kui vedeled pikemalt kuskil auto all andurile kättesaamatus ulatuses sooviga, et üles tõustes ikka tuba valge oleks. Samas siinkohal ongi päästvaks elemendiks sekundaarne käsilülitus ning võimalus kasutada automaatlülitusega vaid ühte gruppi kolmest. Elektriku sõnud saab kogu seda juhtimist kerge vaevaga ka tulevikus muuta, kui midagi ei peaks meeldima või sobima.


UPDATE

Vaatasin omad andurid üle. Suure ruumi ja välisvalgustuse osas on kasutusel Theben Theluxa S360 IP55 kaitseklassiga. Täpsemalt siis selline toode: https://www.onninen.ee/theben-liikumisan...rm=steinel


Kahes väikeses töökojaruumis tundub olevat miskine Robus-e toodang. Täpsemalt ei oska täna öelda.

[Lauri_L]

Hobigaraaži ehitamise, või ütleme siis et valmimisprotsessi üks suurimatest ja minule enim emotsiooni pakkuvatest hetkedest on käes - toas on nüüdsest soe. Ja mitte lihtsalt soe, vaid mõnusalt ja ühtlaselt hubane, ei mingeid küttepuid ega ahjusid, puhureid ega kiirgureid, radiaatoritest rääkimata. Lihtsalt kapp seina peal ning mõnusalt tubane sisekliima. Lisaks vaikne. Pinge oli soojuspumba paigalduse eel ja ajal päris korralik, sest küttetorud olid juba maas, midagi kuskilt lekkida ei tohi, muuta enam ei saa jne. Palju oli ise tehtud ja palju oli esmakordselt tehtud. Kas kogu kompott tööle hakkab? Hakkas ning väga hästi! Pikaaegne unistus oli täitunud ning tunne oli nagu lapsel kommipoes

Soojuspumba paigaldus on selle garaaži üks vähestest sisseostetud (täis)teenustest. Seadme müüs ning paigaldas mulle Kodukliima. Neile tänud (eelkõige Jürile), et võtsid mind oma esinduses viisakalt vastu, tutvustasid erinevaid seadmeid, nende plusse ja miinuseid ning lasid ka erinevate seadmete sisse vaadata, et nende tehnilise poole ja hooldatavusega tutvuda. See on super, ja paraku väga harv nähtus, kui tänapäeval lastakse midagi kallimat osta nii, et saab ka ise käe külge panna ja karule kõhtu vaadata.



Väljavalituks osutus Daikin'i Altherma 3 õhk-vesi soojuspump 8kW küttevõimsusega. Kalkulatsiooni põhiselt (paberil) oli tegemist selle hoone kohta grammi võrra liiga võimsa seadmega. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on ikkagi garaažiga ning võrdlemisi soojalembelise omanikuga.



Seadme välisosa istus oma ette valmistatud betoonalusele kenasti ning jäi ilusti kaitsva räästa alla. Paigaldajate sõnul tuleb nii kergeid ja probleemivabasid paigaldusi harva ette, kus välisosa on ühel pool seina ja siseosa täpselt teisel pool sama koha peal ning mõlemad on veel hästi ligipääsetavad ja ei vaja paigaldamisel lisavarustust (tõstukeid, pikki redeleid, tellinguid).



Sise- ja välisosa toiteks koostas ja paigaldas elektrik eraldi toitekilbi, mis saab toite hoone peakilbist. Tegemist siis vaid küttesüsteemile mõeldud kilbiga, kust saavad toite soojuspumba siseosa (3f), välisosa (1f), termostaatide juhtimine (1f). Üks 1f kaitseautomaat jäi kilpi reservi. Must kast kaablikarbi kõrval on suure ruumi õhutemperatuuri mõõtev termostaat.



Kaugemalt näeb siseosa koos torudega välja selline. Osa kaablikarpe on veel puudu, kontuuride klappide elektrilised on/off ajamid on puudu ning osad kaablid ei ole veel ühendatud. Kuid süsteem töötab ning on kenasti reguleeritud. Probleeme ei tekkinud. Siseosa all põrandas on nii kanalisatsiooni äravool kui külma vee toru. Need ongi mõeldud vaid seadme teenindamiseks. Ühendamise ning esteetilise välimuse andmisega tegelen kunagi hiljem.



Kokku on üheksa kontuuri, millest seitse on suurele ruumile ning üks kummalegi väikesele kõrvalruumile. Siseneva ja väljuva liini vahel on reguleeritav möödavooluklapp (by-pass). Kollektori vabades otsades on nii õhutus- kui tühjendusklapid. Lisaks on ka seadmes endas olemas tühjendus ning automaatõhutus. Termomeetrid, mis on siseneva ja väljuva liini peal, on tegelikult liinide sulgklapid, et saaks seadme põrandakütte liinist eemaldada. Selle pärast on termomeetritel ka "kõrvad" - lihtsam keerata.



Siseosa sai paigaldatud sellise koha peale, kus käimist kõige vähem ning sellise kõrguse peale, et see otseselt ette ei jääks. Seade ise on võrdlemisi väikese sügavusega ning on ka vähetõenäoline, et see mingit pidi jalgu peaks jääma. Kokkuvõttes on asi kenasti ligipääsetav, hästi hooldatav, hästi jälgitav ning ei jää ette. Pilti ka näitab teeb puust ja punaselt ette, kui kasutaja tekstist aru ei saa.



Menüü on eestikeelne. Süsteemi siseneva vee temperatuur sai reguleeritud minimaalse peale, ehk 25 kraadi peale. Sellest peaks piisama ka kõige karmimate pakastega. Kuid eks aeg näitab. Kaitsekilet ei hakanud kontrollpaneelilt ära kiskuma. Mitte-eluruumi värk ning lisakaitse ei jookse mööda külge maha.

Nüüd jälle pinge maas ning saab rahulikult edasi toimetada...

Tänud lugemast ja kaasa elamast. L.

[pannkook]

Miks neid kontuure nii palju sllisel hoonel on?

[Lauri_L]

Miks neid kontuure nii palju sllisel hoonel on?

Sest on suur hoone. Oleks võinud olla paar kontuuri enamgi.

Ühe kontuuri pikkus sõltub kasutatava põrandaküttetoru läbimõõdust, põranda materjalist, soojustusest, kontuuride paigaldusviisist, torude vahekaugusest põrandas ja mõningatest nüanssidest veel. Üldjuhul tähendab väiksema läbimõõduga toru lühemat kontuuri, et vältida liigset temperatuurilangust (soojuskadu) kontuuris. Minul on põrandas 20mm toru. See tähendab, et töötava kontuuriosa pikkus peaks jääma 50 ja 90 meetri vahele. Kuivõrd on tegemist garaažiga, milles võib oodata vägagi vahelduvaid temperatuure (kui talvel on suured uksed kauem lahti jms, korraga kolm-neli lumist sõidukit sisse ajades) ning mis ehk ei ole ehitatud samade normide järgi kui tänapäevased ülimalt hästi soojustatud elumajad, siis tuleb vaadata selle vahemiku keskmise ja madalama otsa poole. Torusid läks mul maha julgelt üle 600 meetri. Torude paigaldus kontuuris (vahekaugused olenevalt asukohtadest, kontuuride omavaheline paigutus) on nähtavad postituse lehel 12.

[Aare R.]

Ma võin vaid ette kujutada, kui hea meel sul, Lauri, seda tõdeda oli, et kõik ideaalselt sujus ja ka see tunne on kindlasti mõnus, kui teed ukse lahti ja astus ruumi, kus saab ka talvel T-särgi väel olla
Lisaks veel võib-olla ka väike uhkusetunne, et oma töökate kätega sellise eeltöö ära tegid, mida peeti vajalikuks kiita

Aga et veidi isegi "liiga võimas"- võimsust maha keerata saab alati, aga kus liiga väikse pumba puhul ei ole, sealt pole ka lisa võtta

[v6sa]

Võimsust pole kunagi liiga palju

[Daff]

Võimsust pole kunagi liiga palju

"Ennem väike Taškent kui suur siber".

[muska71]

Miks neid kontuure nii palju sllisel hoonel on?

Pole palju midagi,oma köögi põrandat valasin 16 ruutu siis feb-ist ostsin torud ja letis müüja ei teadnud mitu ringi panna tuleks 1 või 2.Käisime tagatoas ja insener ütles kohe,et 1 ei toida ja 2 vajalik.Siin pinda üksjagu...

[rocker]

Kuskohast tuleb soe vesi kätepesuks?

[Lauri_L]

Kuskohast tuleb soe vesi kätepesuks?

Sooja vee kätepesuks (ning muu vajaliku) teen väikese läbivooluboileriga sobivasse kohta suures ruumis. Täpsemalt kahe tõstukse vahele seina peale. Sinna tehnikaga vaja ronida ei ole ning sobib pesu- ja kohvinurgaks hästi. Põrand peab vabaks ja puhastatavaks jääma. Sellega olen eelnevalt arvestanud, seal on juba ette valmistatud teine veetrass niing omaette kanalisatsiooni äravool. Olen ka arvestanud, et veetrass tuleb teisele korrusele nn "meeskoopa" pinnale - kunagi ei tea, millal vaja võib minna. Mustad pesemised ja suuremad veega möllamised teeb ikkagi ruumist väljas õuepeal. Selleks läheb välisseina sobiva koha peale vee kraan ning elektritoide.

[Lauri_L]

Garaažiga olen saanud vahepeal taas aega tegeleda. Tegelikult on tegemist olnud päris mitmel rindel korraga ja alati ei ole olnud mahti fotokat kätte võtta ning pilte teha. Ja ilma piltideta ei saa head postitust kokku panna. Küll aga olin sunnitud tegema rea fotosid garaaži nö teise korruse vahelae muutmisest tuletõkketsooniks. Kuna tegemist on kaetud tööga ehitusel, siis olid fotod vajalikud kaetud tööde akti jaoks ehituspäevikusse.



Kõigepealt siis meeldetuletuseks, millest jutt. Sisuliselt 1/3 garaažist on kahekorruseline (foto üleval). All on kaks töökoja ruumi, üleval vaba ruum, millest hiljem peaks tulema meeskoobas. Kuna aga hoone projekti oli selline ülesehitus kenasti sisse kantud, siis pidid need kaks väiksemat ruumi suurema suhtes jääma tuletõkketsoonideks ja vastama vähemalt EI30 suunaga suurest ruumist väikestesse. Esimene etapp oli tuletõkkeuste paigaldamine ja seda käsitlesin varasemalt. Nüüd on järg vahelae enda käes. Vahelagi on 50x200 prussidel ja hetkel pealt kaetud punniga OSB-ga, vahel kivivill, all vineer. Ühesõnaga ükski element ei eraldi ega koos teistega ei täida tuletõkkekonstruktsiooni nõudeid. Põrandapinda on seal üleval laias laastus 33m2. Mõtlemisainet, et kuidas see asi lahendada, oli piisavalt. Etteantud nõudmine oli paigas - peab olema tulekindel vastavalt EI30. EI ja number seal taga tähendab, et tulekahju korral peab konstruktsioon etteantud aja jooksul (minutites, minul 30min) säilitama nõutud kandevõime terviklikkuse ja soojusisolatsioonivõime.

Pärast korralikku ajugümnastikat sai selgeks, et tuleb ikkagi minna kipsplaadi teed. See on odavaim, seob vahelae ühtsemaks ja annab muid plusspunkte, mida mul garaažis tegelikult vaja ei olegi (nt. mürasummutus). Kipsi puhul peab silmas pidama, et tuletõkketsooni ehitamisel peab olema kasutataval kipsplaadil A-klassi (ehk mittesüttiva iseloomuga) materjali tõendav sertifikaat. Vaid väikesed konstruktsiooni osad vahelaes, mis otseselt ei mõjuta tule levikut, võivad olla madalama klassiga. Siia loetakse näiteks vuugimaterjale, mis võivad olla madalama klassi ehitusmaterjalid, kui konstruktsioon tervikuna suudab täita ette antud ohutusnõudeid.



Kõige raskem oli välja nuputada ülesehitus. Nagu üleval oleval fotol näha, siis laetalad jooksid müüriga tasa (tegelikult natuke kõrgemal tulenevalt talade otste ümber mähitud niiskustõkkena töötavast sokliribast) ja seetõttu oli OSB oma paksuse osas müürist kõrgem. Seega jäi kipsi ja müüri vahele ca 30mm vaba ruumi, mis tuli samuti täita nii, et tuletõkketsooni nõudmised täidetud oleksid. Sinna kasutasin kodus ülejääkidena vedelevat 30mm paksusega kaltsiumsilikaatplaati Skamotec 225 (tuntud ka kui Superisol plaat). Tegemist siis tuletõkkeplaadiga, mis leiab antud valdkonnas palju kasutust.



Hoiatan kohe ette, et tegemist on minu elu esimese kipsplaatide paigaldusega. Kunagi varem ma seda tööd teinud pole. Seega vigu, mida laita on ilmselt palju. Kõigepealt kipsplaadist endast. Nagu värvusest näha, ei ole tegemist tuletõkke kipsplaadiga - need on värvuselt roosakad. Lisaks tuletõkke kipsplaadile omavad A-klassi materjali sertifikaati osad põranda kipsplaadid. Sellise omale ka muretsesin. See on küll mõni millimeeter paksem (15 vs 12,5), kuid hinnalt tunduvalt odavam ning kannatab füüsilist koormust peale astudes. Ja seda viimast mul ju vaja oligi, sest tegemist on põrandaga. Decoras oli mingi über ale, mistõttu sain põranda kipsplaadi sisuliselt 50% odavamalt võrreldes tuletõkke kipsplaadiga. Ainuke miinus oli see, et tootel oli ooteaeg.

Ühesõnaga läks kips OSB peale ning müüri ääre tihendasin viisil moodulkorstna liimisegu + 30mm Superisol plaat + moodulkorstna liimisegu. Kipsi ülekatte laius tuli kogu müüri ulatuses ehk 200mm. Kipsplaadid läksid kruvidega OSB plaadi sisse.



Suuri kipsplaate oli muidugi hea põrandale laduda. Töö läks kiiresti. Seinte ja plaadi vahele jätsin 3-4mm vuugi soojuspaisumiste ja elastse vuugitäite jaoks. Kruvide vahekaugused märkisin maha vastavalt plaadi paigaldusjuhendile. 

Need, kes varem pole kipsist tuletõkketsooni ehitanud (nagu mina, veel loll ja ehitab paljuski juutuubi ning kasutusjuhendite järgi), peavad meeles pidama, et enamasti üks kiht 12,5mm A-klassi tuletõkke kipsplaati veel EI30 tulepüsivust ei taga. Vaja on paigaldada, kaks kihti mittekattuvate vuukidega ning liimiga vahepeal, siis saame EI30. Kui on kaks kihti 15mm tuletõkke kipsplaati, siis kahe kihi paigaldamisel saame juba EI60. Minul olid aga 15mm paksusega A-klassi põrandaplaadid, mida tuli nii-ehk-naa EI30 saamiseks paigaldada kahes kihis. Seega nii ka tegin.



Liimi valimise puhul (no paigaldusjuhendis oli kirjas, et tuleb kasutada liimi) jooksis juba juhe kokku. Liim liimiks, aga missugune siis? Ehituspoes ei suudetud aidata. Mul oli tuleuste paigaldusest üle mõned pudelid Makrofelx'i tuletõkkevahtu FR77. Kiire meil varasemalt tuttavaks saanud tuleohutuseksperdile ning tema kiitis toote heaks. Seda paningi. Enne tegin ka väikese kuivtrenni kahe plaadi poolega, et aru saada, kuidas vaht plaadi vahel käitub. Et kui palju seda panna, et plaadid omavahel "ujuma" ei hakkaks ja et liimiv pind piisav oleks. Umbes nii nagu fotol, tundus hea.





Siin läheb juba teine kiht plaate. Kui esimese kihi puhul panin plaadid vaadates "pikem külg alla", siis teine kiht läks peale "pikem külg üles". Kui esimene kiht maas oli, siis oli veel käies tunda (häälest), et kipsplaadi all on talad ja OSB peal. Kui teine kiht peale läks, siis oli juba tunne, nagu kõnniks kivipõrandal. Vaikne ja null värinat. Sõbral oli kaalu 100+kg ja isegi tema hüppamisel midagi ei muutunud.





Ja plaadid maas ongi. Mõnus ja stabiilne sai küll, kuid töö pole sellega veel lõppenud. Nüüd on vaja täita seinaäärsed vuugid ning korstna läbiviik. Taga paremas nurgas on näha ka kaablikarbik. Karbik ise lõpeb küll kipsiga, kuid kaablid ise lähevad läbi kipsi vahelakke.



Selline sai siis kipsi liitekoht müüriga. Vahepealne ruum täidetud Superisol plaadiga, mille mõlemale poolele on kantud korstna liimisegu.



Ülejäänud ruum sai täidetud ning sirgeks aetud krohviseguga. Eks hiljem tegeleb juba lihvimise ja järelviimistlusega.



Kipsplaadi ja seinte vahelised vuugid täitsin Penosil'i Firestop Acrylic akrüülhermeetikuga mõlema kipsplaadi ulatuses ehk vuugi kõrgus tuli sinna 30mm kanti. Natuke mäkerdamist oli, kuid lõpuks on tegemist ikkagi garaažiga ning hiljem tuleb kipsile veel täiendav kerge kate peale.



Kaablite läbiviik sai samuti hermeetikuga tehtud. Selle "käkerdise" mis fotol, viimistlesin loomulikult siledamaks. Näha küll ei jää, sest kate peal, kuid teadmine maksab samuti midagi.



Korstna läbiviiguga oli pisut rohkem pusimist, sest korstna ja seina vahel oli vahe juba suurem ning seda hermeetikut täis ei pumpa.



Korstna vahelaest läbiviigu tihendasin T1260 klassi keraamilise villaga. Tegemist on küll vaid ventilatsioonikorstnaga, mis sellist materjali ei vaja, kuid kangem vill oli parasjagu käepärast.





Ühesõnaga laiad vuugid, mis jäid korstna ja seina vahele, said tihendatud 250mm kõrguse ja 25mm paksuse kraamilise villa kihiga (vuuk ise oli seal ca 20mm) ning põranda ja korstna vahelised kitsad vuugid (3-4mm) täitsin tuletõkkehermeetikuga. Vaade alt on kahest ülemisest fotost ülemisel, tulemus pealt kahest ülemisest fotost alumisel. Eks kui vajadus ja tahtmine tekib, siis paneb ülespoole läbiviigule kunagi ka katteliistud peale. 



Selline sai lõpptulemus pisut kaugemalt vaadates. Päris sile ning otseselt midagi silma ei torka. Aega kulus kogu asja peale 3 päeva. Üks päev plaatide panemisele (2 kihti), teine päev vuukidega tegelemisele ning kolmas päev kipsplaatide ja müüri vahelise vahe viimistlemisele. Kohe, kui põrand vamis sai, rändasid ehituse ülejäägid "laka" peale jalust ära.

[Lauri_L]

Mõned ööd (ja ka paaril päeval) on väljas olnud juba kergemaid miinuseid. Saab öelda, et garaaži küttesüsteem töötab hästi ja nii nagu loodetud. Hetkel ei ole küll veel ruumide termostaate paigas ja õhk-vesi küte reguleerib ennast vaid süsteemi pumbatava vee temperatuuri reguleerimisega. Süsteemi mineva vee temperatuur on käsitsi reguleeritud miinimumini ehk 25 kraadi peale. Süsteemist tagasi tuleva vee temperatuuriks näitab 21+ kraadi ning ruumi temperatuur eraldi termomeetriga mõõtes on silmade kõrguselt 23 kraadi. Kui tõmmata suured tõstuksed pärani lahti, hoida nii 5 minutit ja siis jälle kinni panna, taastub temperatuur ruumis üsna ruttu - umbes 10 minutiga. Siis võib juba taas soojendusdressi maha visata ja lühikeste käistega tööd jätkata. Põranda ja seinte salvestav mass töötab. Soojuspumba graafika näitab kasutatud elektrienergia kuluks 0,5kWh, kohati 1kWh kogu hoone kohta. Graafika on siis tulpdiagrammina ja kulutatud elektrienergia kuvatakse 0,5kWh astmetena. Kui korrektsed need astmed on ning kui suur viga sinna sisse on arvestatud, seda ei tea. Seadmes on olemas ka täpsemad loendurid, kuid neisse ei ole veel süvenenud. Vara ka, sest suuri miinuseid õues vähe ja tööaega pole sisuliselt kogunenud. Eks hiljem teeb statistikat kui soovi on.



Tegelikult tahtsin jätkata hoopis pooleli oleva elektri teemaga. Varsti on oodata elektriinspektorit hoone elektriauditit tegema ja kogu elektripaigaldist vastu võtma. Selleks ajaks peavad kõik projektipõhised elektritööd olema tehtud ja seadmed nõuetekohaselt ühendatud.



Mulle töid teostav elektrik on üsna pedantne mees. Lubab aidata, seletab, õpetab, soovitab ja annab nõu, kuid kontrollib kõik mitu korda pärast üle. Ega ma ise ka väga tüütavaks ei taha muutuda ja lasen tal erialase rahulikult ära teha. Pigem toimetan samal ajal muude töödega ja aitan siis, kui on midagi vaja või kui kätest puudu jääb. Küll aga usaldati mulle välisvalgustuse paigaldamine - Vedasin valmis kaablid ja panin paika valgustid - neli laternat hoone esiküljele.



Varasemalt on eespool tulnud paar korda jutuks, et igal hoonel võiks välisseinas olla kuskil mõni pistik või väljavõte, kust voolu saaks. Minul oli selline valmidus juba algselt valmis planeeritud. Nimelt hoonesisene kaabeldus jookseb karbikute sees, mis asuvad hoone seinte ülaosas, kust algab lae (katuse) kaldus osa. See on müürlati asukoht. Sealt karbikust on võetud väljavõtted tarbijatele hoones ning sealt saab neid vajaduse põhiselt juurde tekitada. Füüsiliselt jäävad need karbikud hoones sees 5-6cm kõrgemale kui on tuulekasti sisemise laua kõrgus. Ehk kui on vaja toitekaablit mistahes punkti hoone pikematel väliskülgedel, siis piisab otse august pika puuriga läbi seinal asuva kaablikarbiku põhja ning oledki tuulekastis väljas. Ja kuivõrd hoone vooder on tehtud kattelaudisega, siis saab kaabli igasse suvalisse kohta porbleemivabalt vedada kattelaua alt. Ideepoolest saab nii liigelda kaablitega ka otsaseintesse. Väga mugav ilma lõhkumiseta igal ajahetkel uusi kaableid vedada. Sellisel meetodil said paika ka välisvalgustite kaablid.



Laternad sain K-Rautast soodushinnaga 12€/tk. Valgustite tööd juhib liikumisandur ning reaalne töö ulatus on ca 12-15 meetrit.



Valgust annavad küll ja veel. Eks mõte ongi pigem selles, et pimedas elusalt garaažini ja hiljem tagasi eluhoonesse pääseda, mitte et masinatele öösel õue peal remonti teha. Liikumisanduri olemasolu teeb asja ikka väga mugavaks.

[Roomik]

...Valgustite tööd juhib liikumisandur ning reaalne töö ulatus on ca 12-15 meetrit.

Vähevõitu?
Toast tulles liigud otse anduri peale?
Tangensiaalse liikumise tundlikkus on neil anduritel palju kehvem radiaalsega võrreldes, tihti ligi kahekordne.
Fotode põhjal ja tee asukohta aimates pakuks, et kas äkki parim anduri koht oleks seina paremal üleval nurgas.
Aga nüüd on juba hilja ja vaevalt keegi midagi katsetada/muuta viitsib.
Ise palusid kriitikat, nüüd said

[Lauri_L]

... Soojuspumba graafika näitab energiakuluks 0,5kW, kohati 1kW tunnis kogu hoone kohta. Graafika on siis tulpdiagrammina ja kulutatud elektrienergia kuvatakse 0,5kW ....

Ma palun väga vabandust, aga nii huvitavas ja korrektses teemas tasuks ka energiaühikud õigesti kirjutada. Et siis energiakulu 1 kWh tunnis (ehk võimsus 1 kW). Jne.

Tänud! Andsin endast pairma. Parandatud

[Lauri_L]

...Valgustite tööd juhib liikumisandur ning reaalne töö ulatus on ca 12-15 meetrit.

Vähevõitu?
Toast tulles liigud otse anduri peale?
Tangensiaalse liikumise tundlikkus on neil anduritel palju kehvem radiaalsega võrreldes, tihti ligi kahekordne.
Fotode põhjal ja tee asukohta aimates pakuks, et kas äkki parim anduri koht oleks seina paremal üleval nurgas.
Aga nüüd on juba hilja ja vaevalt keegi midagi katsetada/muuta viitsib.
Ise palusid kriitikat, nüüd said

Selline distants on mulle täitsa paras. Eluhoonel on oma valgusti, mis töötab samuti anduri peale. Kui emma-kumma juurest sammuma hakkad, siis pimedusse ei jää. Garaaži juurdepääsutee jääb täpselt anduri ette, sellepärast ka selline asukoht. Ümber saab andurit tõsta kerge vaevaga, aga hetkel vajadust ei näe.