Kirovets ja teised end. Nõuk. Liidu päritolu liigendraamiga suurtraktorid

(08-10-2023, 19:48 PM)deeremees Kirjutas:  Kui suurt kiirust üldse arendab T-150K , K-700A jne?  Polegi enam neid näha. Kodukandis veel ühel eraisikul on punane T-150K liikumises metsakäruga. Täna isegi oli näha liikumas. Paistis küll väga viletsas seisus , paksu sinist suitsu ajas välja, õli kirbelõhn kilomeetri kauguselt tunda juba.
Kuna Tartu EPT taustaga,siis meil tehti käigukastide kap remonti ja lisatasu eest tehti kast kiiremaks:60+km/t
Vasta

T-150K sõidab Mazi reduktoritega 70 kui kastis hammasrattad vahetada.
Vasta

(08-10-2023, 19:48 PM)deeremees Kirjutas:  Kui suurt kiirust üldse arendab T-150K , K-700A jne?  Polegi enam neid näha. Kodukandis veel ühel eraisikul on punane T-150K liikumises metsakäruga. Täna isegi oli näha liikumas. Paistis küll väga viletsas seisus , paksu sinist suitsu ajas välja, õli kirbelõhn kilomeetri kauguselt tunda juba.
 Se ajab sellist lõhna kuna seal enamus tehnikat liikleb vana õli pealt, kui arvan õieti millist mõtled  Big Grin
Vasta

T-150K ja K-700A ning K-701 omasid juba tehasest transportkasti.  Õigemini oli neil lihtsalt viimane käik hammakaga kiiremaks aetud. 

Valga EPT T-150K  mis kaupa kaubabaasist mööda rajooni laiali vedas pika salandaga (sadulaga oli ZIL-i kast taga) oli juba tehasest kiire kastiga. Teepeal lippas üle 60 lahedalt. Sellel pidi korralikult vungi üles ajama enne kui paraadkäigu rauda lõid muidu võttis mootori kokutama. Aga kui juba koguma hakkas siis oli päris lahe lasta. Kuuene MAZ koormaga jõudis Valgast Otepääle loetud minutid varem kui see tümman.

ja Kirovetsil oli saamuti viimane käik kiirem nagu 150.  Pukas oli selline kiire 701 mis isegi sai trahvi kiiruse ületamise eest kuna Puka sildi all mõõdeti välja üle 70.  Väga ilus traktor oli. Kaks toru püsti ja muidu ka maitsekalt ära disainitud. 
Kirovetsil oli selle kiire kastiga sõites jama selles, et esisild oli vedrustamata ja aukliku tee peal lõi kõikuma ja enne järgi ei jätnud kui hoo maha võtsid.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Viljandi KEK-i Kirovetsi juht sai Hallistes trahvi, kuna kihutas asulas lubatust kiiremini. Seega oli kiirus 60+. Koormaga.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Ei usu mina et üle 70 läheb.
See põrkepall ei püsiks sellise kiirusega teel.
Vasta

(08-10-2023, 19:48 PM)deeremees Kirjutas:  Kui suurt kiirust üldse arendab T-150K , K-700A jne?  Polegi enam neid näha. Kodukandis veel ühel eraisikul on punane T-150K liikumises metsakäruga. Täna isegi oli näha liikumas. Paistis küll väga viletsas seisus , paksu sinist suitsu ajas välja, õli kirbelõhn kilomeetri kauguselt tunda juba.
Tegelikult tehase seades ei jooksinud need traktorid isegi 60 km välja .
K-700 - 33,8 km
K-700  veduk traktor 53,2
T-150K - 30,1
T-158K - 44,5
Kui traktorile paigaldati  isetegevuse  korras Maz veoauto veosilla osad siis jooksis küll üle 60   km välja.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

See tuleb vist räige OT aga tahaks juhtida tähelepanu sellele internetist ja kuuglist saadud infole mis alati ei lähe kokku tegeliku maailmaga. 

Toon ühe näite. Tegu oli küllaltki lugupeetud militaarvanatehnika gurudega. Juttu tuli BTR-152 ja tema rehvipumpamise süsteemist ning selle salongist juhtimisest. . Rääkisin ka mida näinud olen ja kuidas see süsteem välja nägi ning  sain privaatkirja koos pildiga kuuglist, et ma ärgu valetagu. See koht pole luuletamiseks loodud. Sellist asja nagu ma väidan pole olemas kuna kuugel ja Wiki annavad sellise pildi mis ei ühti sinu "jutustusega". 

Siis jäi küll karp lahti ja oli selge, et enamus "vanatehnikagurusid" on tegelikult Wikipeedia peal üles kasvanud. Krt, ma olen seda rehvipumpamise süsteemi salongis näinud rohkem kui teie kambapeale kokku väljastpoolt seda BTR-i näinud olete.

Aga teemasse ka. Selle K-700 53,5 on nüüd vaieldav. Kas on puhas 700 või 700A. Seal on suur vahe. Puka  701 sai pajatatud. Teine kuulus K-701 oli Saaremaal mida juhtis mu kolleeg Andres ja tema vedas saare pealt kaske Tallinna sadamasse. Kaks käru taga. Super oma koormaga sai paarkümend minutit ennem linna kui tema oma Kirovetsiga. Sellel traktoril oli ka kiirus puhas 70.
Nii, et on mille üle vaielda.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mõtlesin, et panen paar rida veel paberile nene Kirovetsidega seoses. 
Mis puuditab seda T-158K traktorit siis ma jällegi kahtlen selles 44,??? Km/h kiiruses. 

Meil metskonnas oli selline. Punane nagu kommunism. K-700 ratastega. Mootor SMD-60 2000 pööret. Ja oma enda käigukastiga.  Igasugused ohutuskaared, põhjakaitsed, radika ees oli paksust raudplaadist "känguruvõre".  Vintsid peal. Tagumist rippsüsteemi polnud. Oli metsaveo kilp.
Meil võeti vints ja kilp maha ning  ehitati haakekonks sappa ning läks metsaveo käru ette.

Ma sain ka tema peal ühe suve sõita. Oli jõuetum kui 150K ja tee peal kiiruse poolest vajus küll tavatümmanile  järgi aga nii suurt kiiruse vahet polnud kui sellest tabelist järeldub. 

Võib olla on sellel T-158K masinal nime taga veel ka mõned  indeksid mis panevad ehk asja paika?
Või koguni käigukast?

(Vihmase ilmaga sai netis aega veedetud ja selgus, et see 158K oli tööstustraktor ehk platvorm millele ehitati erinevaid kindlaid nõudmisi vajavaid kombinatsioone. Ja kiirused olid neil erinevad. Oli aeglustavaid ja oli kiirendavaid ülekandeid. Vastavalt millise töö jaoks masin oli mõeldud. Transporttöödele käis kiirem ülekanne ja igasugused karjääri ja mullatöö masinad olid aeglased ja eriti aeglased.)

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mul ka lugu:

Vabandan kohe ette, oli ammu ja üksiksasju ei mäleta ja võin mõnes asjas eksida, isa ka pole enam kes ehk mäletaks rohkem.
Aasta võis olla äkki umbes 1980 paiku, elasime Koigis Järvamaal. Ühel päeval hakkasime pealinna sättima, isa keeras auto nina Tartu maanteel Tallinna poole, hakkas kiirendama ja meist sõitis mööda Kirovets, ka pealinna poole.... 
Isa oli suht juhm ja kuna oli ise peamehhaanik ja vägagi tehnikahuviline, võtsime sappa. 
Õnneks Mäos jäi see kolakas seisma ja isa läks kohe asja uurima.
See mees vedas Tartumaalt Muuga sadamasse vilja ja kuna muud tehnikat polnud, siis tuuniti Kirovets selleks.
Olin ise mingi 11 aastane ja tõesti tehnilise üksikasju ei tea ega mäleta, kuid pumbaga oli miskit tehtud ja vedrustusega.
Maksimaalne kiirus oli 80 ja sillad olid vist mäletamis mööda nõrgim lüli, ei pidanud valule vastu ja vajasid tihti kapremonti.
Sellised udused mälestused.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta

Noh järjest ägedamaks läheb,kas mõni 90+km/h leidub?
Vasta

(14-10-2023, 22:40 PM)mutikas Kirjutas:  kas mõni 90+km/h leidub?

Saab ikka, üle 100 lähevad. Kisub sürriks vägisi.

https://www.youtube.com/watch?v=F-xHOKBSfOM&t=592s

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta



Ma ei tea, kas see rekord on praeguseks purustatud, aga meenus kohe see video, kus Juha Kankkunen sai Valtraga kiiruseks 130km/h. Video põhjal oli vähemalt sellel traktoril vaja vaid arvutiga näperdamist.

Pealkirjas olevatest traktoritest rääkides meenub minu kooliajast üks T-150K, mis igapäevaselt liikus kahe merekonteineriga Vändra ja Pärnu vahet ja see läks ka 70km/h välja. Selle traka puhul on meelde jäänud veel sektorite kaupa must-valgeks värvitud"ilukilbid"- ju need rauast olid, aga ratta välimine pool oli nendega peaaegu sile- aerodünaamika? Big Grin
Vasta

(15-10-2023, 08:46 AM)Aare R. Kirjutas:  

Ma ei tea, kas see rekord on praeguseks purustatud, aga meenus kohe see video, kus Juha Kankkunen sai Valtraga kiiruseks 130km/h. Video põhjal oli vähemalt sellel traktoril vaja vaid arvutiga näperdamist.

Ei ole see lugu nii lihtne ühti selle arvutiga näperdamisega. Ütleb et mootori poolelt on ainult tarkvaraga juurde aidatud. Transmissiooni poolelt peab ülekanne üle poole kiirem olema standartsest. Tahhomeetril ca 2600. Standardülekannetega tuleks kõige suurema rattaga 130km/h sõites mootorist ca 6100 pööret. Ja nii palju pöördeid see mootor standartsena ei talu.
Vasta

Noh, eks see on asi, millest vbl avalikus videos ei räägita, kuigi see on loomulikult õige, et ülekanne on see, millest kiirus sõltub.
Sarnane näide meenub mulle teismeliseeast, kui mu isal oli 6x4 Super-MAZ, mille mootoril keps külje pealt välja jooksis ning peale läks sama Jamz-238 K-701 pealt. Ilmselgelt ei sõitnud see Maz edaspidi sama kiirusega, millega K-701 Big Grin
Vasta

(14-10-2023, 10:59 AM)Maamees Kirjutas:  Mul ka lugu:

Vabandan kohe ette, oli ammu ja üksiksasju ei mäleta ja võin mõnes asjas eksida, isa ka pole enam kes ehk mäletaks rohkem.
Aasta võis olla äkki umbes 1980 paiku, elasime Koigis Järvamaal. Ühel päeval hakkasime pealinna sättima, isa keeras auto nina Tartu maanteel Tallinna poole, hakkas kiirendama ja meist sõitis mööda Kirovets, ka pealinna poole.... 
Isa oli suht juhm ja kuna oli ise peamehhaanik ja vägagi tehnikahuviline, võtsime sappa. 
Õnneks Mäos jäi see kolakas seisma ja isa läks kohe asja uurima.
See mees vedas Tartumaalt Muuga sadamasse vilja ja kuna muud tehnikat polnud, siis tuuniti Kirovets selleks.
Olin ise mingi 11 aastane ja tõesti tehnilise üksikasju ei tea ega mäleta, kuid pumbaga oli miskit tehtud ja vedrustusega.
Maksimaalne kiirus oli 80 ja sillad olid vist mäletamis mööda nõrgim lüli, ei pidanud valule vastu ja vajasid tihti kapremonti.
Sellised udused mälestused.

Seal Koigi kandis tegutsesid 80-ndatel ja ka vähe hiljem ühe suguvõsa mitmed meespoole liikmed kes T-150K ja Kirovetsi peal töötasid ja tuunimisega tuntud olid. Ei tea kuidas kolhoosi juhtkond sellele vaatas aga seal oli ka näiteks Mazi V8 pikemaks tehtud raamiga 150 peale istutatud ja sellele 700 rattad alla pistetud. 701-le turbo peale pandud jne. Russi kastides tehti kiirendi/aeglusti ringi jne...

Nende käigukastide tehase juppidega kiiremaks tegemisega oli nii 150l kui Kirovetsil see jama et kiiremaks läksid ainult viimase rühma käigud ja siis oli sellele rühmale üleminek aeglasemalt häirivalt pika käiguvahega. 

Vanemad mehed on palju rääkinud ja ise omajagu näinud.
Vasta

Kes tahtsid päriselt kiiresti sõita neil olid vastavad poolteljed millele oli flants pooltelje otsa keevitatud ja hammasrattal hambad maha treitud.
Vahetus oli tülikas aga kiirust tuli pool juurde ehk garantiilise masinaga kus plommid peal teisiti ei saanudki talitada.
Olla ka osavam lahendus olnud kus hammasratta sai keskelt välja tõmmata ja vastava nuutmuhvi sisse pista mis kaane nuutidega hambus.
Maaparanduses pandi kõik kiirelt sõitma sest tonnkilomeeter maksis ja isegi 701 sai ette vedrud ja kaks paari mazi amorte et ka juhitav oleks.
vedrud pandi muide silla alla nagu sõiduautol.
Vasta

Kõik kena ja tore aga ikkagi kus on 70+ kiirust arendav 700/701 ?
Vasta

(15-10-2023, 20:26 PM)mutikas Kirjutas:  Kõik kena ja tore aga ikkagi kus on 70+ kiirust arendav 700/701 ?


Need on selle aja peale kõik "Vtortšermetis" juba.  Või on kusagil talumehe aia taga.


Aga väike meenutus oma K-701 ajast. Vedasin sageli treilat ekskavaatoritega.. Ja, et ei põrkaks nii väga siis esirehve veits tühjemaks lastud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(15-10-2023, 20:42 PM)Daff Kirjutas:  
(15-10-2023, 20:26 PM)mutikas Kirjutas:  Kõik kena ja tore aga ikkagi kus on 70+ kiirust arendav 700/701 ?


Need on selle aja peale kõik "Vtortšermetis" juba.  Või on kusagil talumehe aia taga.


Aga väike meenutus oma K-701 ajast. Vedasin sageli treilat ekskavaatoritega.. Ja, et ei põrkaks nii väga siis esirehve veits tühjemaks lastud.
Rehvid pididki pehmemad olema ja kuna nad siis arvel polnud sõideti kuni karkass puru hakkas minema ja laost võtsid uue ratta ning läks edasi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne