[Lauri_L]

Sul seal korralikult märg ja ega see vesi savi pealt väga ära ei lähe. Aja jooksul hakkab pinnas erodeeruma ning täidab kivide/killustiku vahe savi ning mullaga ära ja oled taas samas kohas tagasi. Geokangas alla ning päris kindlasti ka külgedele. Ümarkiviga täidad alt ning peale korralik kiht killustikku, mis ennast ümarkividest kihi sisse/vahele kiilub. Nii saad pinnase pidama. Pealmise kihi paksus oleneb sellest, kui raske tehnikaga peale lähed. Mina jätaks killustiku kihi vähemalt 30cm ning tihendaks vibraga korralikult 15cm ja 30cm pealt. Kui tahta väga head tulemust, siis esimese kihi paneks 16-32 killu, peale 8-16. Samas teeb ainult 16-32 oma töö vägagi hästi ära.

[meli666]

Vilets asi on ka see, et kui sellise õhulise materjaliga seda kraavi täidan, siis põhimõtteliselt tuleb kive täis loobitud bassein. 
Pilt on ühest kohast, aga suht suured maapinna kalded on selle kraavi suunas ja vett hakkab sinna basseini ikka kogunema. Seni jooksis lihtsalt üle.
Ja hakkab see basseini vesi ilmselt tungima ka garaazi all olevasse kruusa põrandasse. 
Ja jõuab ilmselt sinna maale see teema, et tuleb hakata ümber hoone ja võibolla ka selle tee sisse panema imbtorusid. Sest "kastist" loomulikul teel imbumine võtab ikka palju aega.
Samas tean nii mõndagi nõukaaegset tee ehituse tehnoloogiat, kus kivid savisse uputatud ja tee kandvust ilm ja maa.

[Marko]

Pinnasevee nivood pead siis ilmselt nagunii alandama? Selleks pole alati vaja hoovi torudega katta. 
Kandmise suhtes on parim erinevate fraktsioonide segu. Liiva võid pealt sisse uhtuda, aga enne peab veel olema võimalus kuhugi minna!

[ak75]

Kangas alla ja külgedele. Täiteks eelmisel lehel oleval pildil jäme ümarkivi (jäme kruus) ja peale tavaline kruus. Pealmist kihti korrigeerid (täidad juurde paari kolme aasta möödudes, kui esialgne kruusakiht on vajunud all oleva jämeda kruusa vahele. Edasi saad juba panna sillutisekivi, freespuru või jätad kruusa, oma valik. Võilill ja muud taimed tulevad sinna nii ehk naa, sest seal pole liiklust. Mürgitad siis, või juurid nagu peenart. oma valik.
Kui lõppsihtkohaks olev garaaz on allamäge, pole hea selle vundamenti ujutada. Drenaaz ümber ja asi lahendatud. Väga peeneks tahad ajada, võid drenaazi panna ka rajatava tee kummassegi serva, selliselt, et jääb geotekstiili sisse. tee profiili ajad misiganes pinnakatte puhul ikka nii, et keskkoht oleks kõige kõrgem.
Lauri - kild su soovitatud mahus on üledimensioneeritud, nagu su oma garaazigi puhul. Tegemist ei ole elava liiklusega teega, vaid garaazi juurdepääsuteega. Must muld tõsi, tuleb eemaldada, aluskiht võiks olla mingitsorti kandvust lisav mineraalne materjal. Klassikalise teeehituse puhul on selleks liiv või midagi sarnast. Olenevalt piirkonnast. Kild on kandva kihi tekitamiseks ja pinnase (teetammi) kandevõime parandamiseks, ehk jaotab autorattalt tuleva koormuse laiemale alale.
Maantee-linnatänavaga võrreldava aluse tegemise vältimiseks sissesõiduteele on mõistlik järgida lihtsat reeglit teedelagunemise perioodil oma sissesõiduteed mitte koormata rasketehnikaga!

[meli666]

Tee mure sai lahendatud. Karjääris oli saada suurte kivide segu koos peenema kruusaga. RMK tümaks muutunud teid pidi ka sellega parandatama.
   

Usun, et seda 600mm paksust kihti on ilm ja maa. Jah, kevadel kõige magusamal keltsa mineku ajal ehk rekat ei kanna, aga selle ehki välistamiseks ei taha ka raha lihtsalt maasse matta. Pealegi rekad nagunii ei saakski talu juurde tulla, kuna koormuspiirangu märgid üldisel teel nagunii üleval.
   

Kuidas muidu tekstiili äär viisakalt lahendatakse tee ääres?
   

[ak75]

Tõmba labida laiuselt ja nii 5cm sügavuselt paigaldatud kruus korraks eemale, keera kangaserv kruusa sisse ja täida tagasi keeratud kanga pealt uuesti kruusaga. Kuni muruni.

[lennumoto]

päris 6+5 asfaldi alla pannakse muidu 40+25cm tihendatud liiva ja siis 25cm killu segu - https://limestone.ee/product/sidumata-segu-0-315-go/

[vant]

Puhake nüüd vähe jalga. Inime on teinud ülipõhjalikult väljakaeve, pannud geotekstiili ja korraliku kruusa, pole sinna enam mingeid "spetsiaalseid" kihte vaja. Kui, siis kividega kruusale peale mingi tasanduskiht purukruusa või freesasfaldi või mõlema näol. Jääb hästi kinni ja on sile ka.

[lennumoto]

hoovi vahel uhavad vbl veidi aeglasemalt ka, niiet sinna peaks vast 20cm liiv + 25cm 31,5 go sobima (või siis liiva alla 20cm täitepinnast veel)

[klemm]

Jaaa. Mul maapind uppunud autosid täis vist

Tõmbasin muru peale geotekstiili laiali. Peale läks ca 10 cm killustikku 32mm. Siis veel mõni cm 16mm kildu vahede täiteks ja valmis.
Peldiku auto käib regulaarselt. Ka kauba rekka iga kuu. Väiksed autod igapäevaselt. Ja nii juba 15 aastat.
Maapind pigem märg kui kuiv.
Pole mõtet üle ka pingutada. Millegipärast siin foorumis pea iga teemaga nii juhtub.

Teisel krundil sama, aint killu asemel kruus. Ja midagi ei vaju kuhugi.

[Mahno]

Pinnased on erinevad, niiviisi ei saa üldistada, et kui mul üks lahendus töötab, siis peab ta igal pool töötama.

Loomulikult on siin erinevaid inimesi - on neid, kes väga piiratud eelarve juures on hädatapu korras valmis igasuguseid lahendusi proovima, et suurem häda kasvõi paar aastat edasi lükata ja on neid, kellel on rohkem võimalusi ja kes pigem kulutavad rohkem, et oleks kindel, et sama asja juurde enam tagasi tulema ei peaks. Minumeelest ei ole ühed halvemad ja teised paremad - lihtsalt ongi erinevad võimalused ja erinevad prioriteedid. Ja siis on veel (minu heameeleks) näha inimesi, kes esimesest kategooriast teise sujuvalt libisevad.

Palun ära valesti aru saa, ma ei taha sullle, hea ksf, ei rikka ega vaese templit külge panna. "Täpselt paras" lahendus ongi tegelikult inseneeria tipptase.

[vant]

Ma olen sellist loodusliku kruusaga teed kliendile ehitanud päris kena jupi. Kui tubli ksf on pildi järgi pannud geotekstiili ka alla, siis meie ei pidanud seda isegi vajalikuks. Pinnas polnud püdel. Muld sai savini välja kaevatud, looduslik kruus alla, purukruuus peale, 500- se plaadiga sai üle ka käidud kihiti. Praegu sõida seal peal, millega tahad. Muidugi, pinnased, nende kõrgused ja igast veesooned ja valgalad ja muud mõjurid (on ju ilus kantseliitsõna) on erinevad, aga päris hulluks pole siiski mõtet minna ja koduõue teed kiirtee standardite järgi ehitada. Samas, korralikult tehtud asi toimib ikka ja alati, dreenivad kihid ja tekstiilid midagi paha kindlasti ei tee. Teisalt on kurb siis ju ka, kui teed uhke tee, aga muu jaoks enam ei jätku.

[Daff]

Kõigepealt tuleb selgeks teha, et miks üldse pannakse tee alla killustik.
Killustik on drenaaž.  Kui on oht, et vesi tõuseb üles ja hakkab teed leotama on min killu paksus 20cm. Sellest paksusest vesi üles ei roni ja leiab omale tee kuhu valguda.
Kui pole uputuse ohtu piisab kruusast.

[ak75]

Killustik pannakse teetammile, vahetult sillutise (asfalti) alla sillutise kandevõime suurendamiseks ja sõidukitelt tuleva koormuse ühtlasemaks laiali jaotamiseks.
Drenaazi rolli täidavad kraavid tee servades.
Hoovitee on vähe teine teema. Tee pind on üldjuhul muu ümbritseva pinnaga samal tasandil või vähe kõrgemal. Seal kaevadki mulla välja, paned kindluse mõttes geotekstiili, edasi kruus või soovi korral kild, +kiviliiv ja sellele sillutiskivi kui soov on

[lennumoto]

kas sellel kruusal oli muidu mingi nimi või parameetrid ka juures ja mis hinnaga sai?

[ratsoup]

Kaaperdaks selle teema korraks loomulikult omakasu eesmärgil. Mul on Nõmmel maa sees garaaž. Selline tüüpiline 80ndate alguse ehitis, natuke mulda on tal isegi peal. Teemaks on aga see, et gaaraaži seinad on laotud silikaat tellisest ja seespoolt krohvitud. Loomulikult pole seal mingit hüdroisolatsiooni. Ja selle tulemus on, et läbi seinte imbub pidevalt niiskust. Seinte ülemistesse servadesse tekib krohvile valge vahu laadne ollus, mis esmapilgul võiks tunduda hallitus, ent mis tegelikult on sisuliselt aurustunud veest maha jäänud mineraalid. See tähendabki, et garaažis on õhuniiskus enamiku aastast pidevalt põhjas. Suviti tekib veel selline efekt, et kui õuest soe õhk garaaži saab, siis see jahtub tekitades kondentsi mis ajab asja veel hullemaks. Olen seda õhukliimat seal õhukuivatiga püüdnud kontrolli all hoida, aga see on üks tänamatu töö, seinad vahtu täis...

Nüüd siis tekkis mõte, et võtaks miskit ette. Ja kui juba siis ehk soojustaks seinad ära ka. Praegusel kujul on see kütmine üsna tänamatu tegevus. Ja mõtlesin, et küsin siin nõu, ehk on keegi sarnase asja läbi teinud. Minu esmane mõte oli, et tõmbaks krohvitud seina hüdroga üle. Kinnitaks sammuga 100mm prussi ning paneks seina sisse peno. Peale paneks OSB plaadi - sinna külge kannatab miskit kruvida ka.

Mulle tundub, et kõik see peab olema tehtud võimalikult õhutihedalt selleks, et õhk ei saaks sattuda peno ja kiviseina vahele, et seal kondenseeruda. Sest sinna tekib ilmtingimata kastepunkt. Iseküsimus on, kas sinna pääseb piisavalt õhku mis sinna vett peaks kandma. Hüdro hoiaks väljaspoolt tuleva vee eemal. Ja kas peno ja OSB vahele peaks jätma tuulutusvahe ka või pole see enam teema?

Tulevikus on võimalik keldri lagi ka pealt poolt soojustada. Põrandaga soojustuse mõttes midagi ette võtta ei anna, sest ruumil kõrgust nii vähe, et seda kõrgemaks teha ei anna.

[Aspelund]

Kas korralik ventilatsioon pole siin pigem märksõnaks?

[ratsoup]

Kas korralik ventilatsioon pole siin pigem märksõnaks?

Olen ka seda proovinud. Suvel see kindlasti ei tööta. Kui õues 25+ ja luugid lahti teed, siis metall asjad hakkavad lausa higistama. Südatalvel pole niiskusega probleeme, sest maa on jäätunud. Kevadel ventileerimisest on nii palju abi, et seinad natuke soenevad ka üles ja tõstava seda higistamise punkti. Aga mida sa sügisel seal ventileerid kui õues pidevalt vihma sajab. Normaalsesse 40-60% vahemikku ei saa kuidagi ventileerides. Mul reeglina olukord 85%+, välja arvatud talv.

[tõnn]

On see ühistu garaas või isiklik?

Mõistlik oleks ikka väljast lahti kaevata ja väljapoole teha hüdro, soojustus ning drenaaz.

[robvill]

Nõmme on enamuses liivasoss. Kui imbub vaid niiskus siis pole hullu, seespidine hüdroisolatsioon võib isegi pidada. Peab olema veatult puhas pind ja kvaliteetne toode ning kasutus vastavalt juhendile. Kui aga ajuti otse vett sisse pressib siis sellele seespidine hüdroisolatsioon vastu ei pea. Ka sel juhul pole lootusetu, kuid lahendused on väga palju kallimad.
Alustaks vast sellest kas loomuliku ventilatsiooni toimiseks on eeldused olemas. Kohad kust õhk saab sisse tulla ja kohad kust see saab välja liikuda. Seejärel vaataks edasi.