Eestlane olla on uhke, aga sit taks raske, sest ei tea, kuhu radioaktiivsed jäätmed !
#1

Tere õhtust, kõik see eestlaste foorumi pere!
Tuli arusaam, et on vaja ka siia teha teema, kus näiteks riigikogulased saaksid kurta, kui raske on tööd teha, kui 100 teist liiget on selgelt lollakad, ksf!-d saaksid peale moderaatorite paljastada ka teiste ksf!-de rumalust ja küündimatust, üleüldse süüa teisi eestlasi (kui tõesti on nii kehva maitse või see üleüldse puudub) jne. Lisaks võiks siin ka esitada väiteid, et miks just Sina (mina) olen see kõige õigem eestlane! (no need Nõmme nimekaimu postitused sobiksid siia hästi, aitähh!) St kokkuvõtlikult kirjutada siia, kui tark, tubli ja normaalne on kirjutaja ise ja kui lollakad on kõik teised, võib isegi kirjutaga, kui lollakad on kõik valitsuse ja Riigikogu liikmed võrreldes postitajaga. Ise olen arusaamisel, et eestlased on eriline, äravalitud, müstiline rahvuskild, kelledele on määratud eriline roll ja antud spetsiaalne  eesmärk! Paraku hoiatan, et järgmises elus võime sündida mustanahalise homaseksuaalina või isegi rändrotina - saatus on paraku karm!
tervitades, Priit, rahvusreaktsionäär  Näljakülast
Vasta
#2

Tänuväärt teema. Aga laiendaks seda uuestisünni vaadet sedapalju, et kui moodsal ajal saab progressiiv ennast identifitseerida kasvõi Zil-i kapotina, siis miks piirata reinkarnatsiooni võimalusi vaid elusolenditega. Näiteks keskkonnateadlik dildo tundub hea valik, osad neist on ka RockFM-i laupäevasaates stuudiokülalistena rakendust leidnud.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#3

Elad jälle automotos diagnoos deliirium
Aga oh kui magus maitses valge vein ja tume rumm
Oli raskelt raju post, foorumisse tulid ülbikud
Molli lõid ja ega tahtnud peale sittamise muud

Käisid aina sisse välja
Kuni lahti oli pood
Tülitsesid leppisid ja mõni magaski su pool

Elad jälle automotos, kuuled hääli, tuleb koll,
lauad liiguvad ja keegi lõugab laulda loll on loll

Elad jälle automotos, raviarst on väga hea, veelkord surma salasõpra
Napilt ninapidi vead
Elad jälle automotos diagnoos deliirium
Aga oh kui magus maitses valge vein ja tume rumm

Valge vein ja tume rumm 

Siin on tore 13piisab , leebe Kassi hooldaja
Koristaja onu Pauk, riigikorra pooldaja
Kuid kui hakkad märatsema
Tõttab tõmmu turvamees
Kel ei ole mingit austust kisendava Veski Priidu ees...
Vasta
#4

(27-09-2023, 02:16 AM)hobiautod Kirjutas:  Aga oh kui magus maitses valge vein ja tume rumm

Valge vein ja tume rumm 

Siin on tore 13piisab , leebe Kassi hooldaja
Koristaja onu Pauk, riigikorra pooldaja
Kuid kui hakkad märatsema
Tõttab tõmmu turvamees
Kel ei ole mingit austust kisendava Veski Priidu ees...

Tere õhtust, kõik see A-M pere!
Gert - hea poeem, kunstilisest vaatevinklist veatu, faktilise poole pealt nigelavõitu! Valge vein ja must rumm - need ei ole eestimehe joogid, meie peame jooma ölutit ja jäägermeistrit ja kartualmahla, see on meie elu! 
Cool
Aga muidugi see on õige, et kassiraiska pole piisavalt bännitud ja muidu ära kustud viimasel ajal (aga mul on projekt, kas Sinul, Gert on projekt, et Sa siin luuletad, mis? ) Ja veel väike moraalitsemine - ära hammusta kätt, mis sulle kirjutab!
Teemasse ka (tunnistan, et teema sündis mitte just eriti kaines peas ja siiani ma ei julgenud üldse A-M foorumit lahti teha, st et jälle on normaalnsed promillid saavutatud) - öleme ikka eesti mehed, ärgem joogem mingi valget veini, musta rummi ja soovitavalt isegi mitte seda visskit, need ei ole eestimehe joogid, see on võõras kräpp ja viib meie (minu) toodetud välisvaluuta riigist välja!  Sad Pisikeses alltöövõtufirmas, kus ma mulle teadaolemata ametikohal töötan (no käin kohal, kui aega ja tuju on) juba aastakünmeid, seal me (nad) valmistavad mingeid metallkonstruktsioone, mida koju on raske vedada jalgrattaga ja poe ka erilist mõtet, ja need kolakad lähevad kuhugi välismaale mingiks arusaamtuks otstarbeks. Ja sealt ilmselt tuleb meile ka mingisugust välismaa pappi, mida mina küll pole näinud. Aga kõik need alektriauto jms välismaa kräpi ostjad ja ihalejad, saate ilmselt aru, et isegi see sama vanamoodne tiiselkütus tuleb ka kusagilt välismaalt välisvaluuta eest ja seda ei saa lumelükkamise, porgandite kartulite vastu vahetamise ega muude viguritega.
Aga tõmmates postitust kokku - sööme ja joome eesti asju, panaan ja pataat ei ole meie toit, kartulgi on selline kahtlane mugul, aga olgu, seda on siin matsutatus juba paarsada aastat, las olla ja mulle maitseb. see on  mu lemmik!
Aga ma pole kunagi vabatahtlikult poest ostnud mingisugust välismaa ölutit (saan aru, et eriti eesti õlutit ei olegi, isegi see, mida ma austraalia maltoosa kontsentraadist valmistan isiklikulks tarbimiseks janu kustutamise otstarbel, see ei ole ikkagi  meie, eesti asi! Veelgi enam, vb keegi väga kurvastab, aga ma ülelüleüldse eriti ei osta poest (Näljakäla Konsum) mingeid alkohoolseid ja muidu asju, ainult siis, kui sunnitakse (kas Teil on juba tüdruksõber?).
Moraal on lühidalt selline - eestlase toit on praekartulid muna, sibula ja rakvere miniviineri lõikudega! Alternatiivne menüüü - tseapraad hapukapsastega! Kama jne , ma rohkem praegu ei viitsi!
Teema, kui selline, ei ole mitte purjuspea teema, kes on veidigi adekvaatne eestlane, see võiks aru saada, kuidas praegu asjad siin Maarjamaal käivad ja kuidas võiksid käia, ilma lgp. Kaja Kallase ja nende lgp. Kaabude promojomo poliitiliste avaldustega, mis on põhimõtteliselt ikkagi vastase ellimineerimisele suunatud, mitte aga selleks, et eestimees sööks ja jooks õigeid asju!
Olge terved!
Vasta
#5

Tsitaat:Teema, kui selline, ei ole mitte purjuspea teema, kes on veidigi adekvaatne eestlane, see võiks aru saada, kuidas praegu asjad siin Maarjamaal käivad ja kuidas võiksid käia, 
https://www.err.ee/1609183723/eesti-ulik...aama-kohta 

Jälle jama. Tuumajaam (soomes) pole parem Auvere jaamast, mõlemad on kogu aeg remondis või avariilises remondis. Tuleb välja, et parim el. tagaja on ikka vana-hea põlevkivi. Ei katke ootamatult ega tõsta hinda lakke nagu hiljuti oli. Pealegi suureneks meil tuumaspetsialistide arvelt veel sadade kui mitte tuhandete võrra "spetsialistide" armee. Millised hinnad veel siis tulevad kui päikest-tuult ka pole ja jaamad kõik avariis? Iga mees oma genekaga. Olin seni küll tuumajaama pooldaja aga tuleb hakata ümber mõtlema. Oma diiselgeneka peale.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#6

(04-12-2023, 10:59 AM)aavu Kirjutas:  Jälle jama. Tuumajaam (soomes) pole parem Auvere jaamast, mõlemad on kogu aeg remondis või avariilises remondis. Tuleb välja, et parim el. tagaja on ikka vana-hea põlevkivi. Ei katke ootamatult ega tõsta hinda lakke nagu hiljuti oli. Pealegi suureneks meil tuumaspetsialistide arvelt veel sadade kui mitte tuhandete võrra "spetsialistide" armee. Millised hinnad veel siis tulevad kui päikest-tuult ka pole ja jaamad kõik avariis? Iga mees oma genekaga. Olin seni küll tuumajaama pooldaja aga tuleb hakata ümber mõtlema. Oma diiselgeneka peale.

No nii jama ka ei ole. Esiteks on Olkiluoto jaam verelaste tehtud ja ma ei näe põhjust, miks meiegi sealt peaksime oma jaama soetama. Teiseks, isegi kui kliimapööraste argumendid kõrvale jätta, tasuks fossiilkütuste kasutamist piirata seal, kus see kahjulik ei ole. Sest need on suurepärane keemiatööstuse tooraine. Nagu ütles üks vähetuntud keemik D. Mendelejev: "Nafta ei ole kütus. Paberrahadega saab ka ju kütta".

Ja nii konkreetse ehituse (ning järgneva ekspluatatsiooni) jaoks võib küll eraldada spetsialistid "spetsialistidest", nii et mingit poldivolid-populatsiooni suurenemist ei toimu. Pealegi on rahvaste segunemine ülikoolides niikuinii juba toimunud. (Vaatasin 1päev TÜ arvutiteaduse instituudi lehte ja leidsin sealt tänavu kaitstud tööde nimekirja: https://comserv.cs.ut.ee/ati_thesis/ ).

Mis puutub tuumajaama ohtlikkusse, siis see on kõvasti üle võimendatud, palju rohkem kui lennukiga lendamise ohtlikkus. Tuumajaamad on käigus olnud 70 aastat ja selle aja jooksul on toimunud kolm nimetamisväärset õnnetust.

1. Three Miles Island, USA, 1979: mehaanilisele rikkele järgnes operaatorite peatakanaline tegevus, mille tulemusel reaktor sulas üles. Radioaktiivset materjali eraldus nii vähe, et jaama ümbruskonna elanikud said umbes poolele röntgenipildi tegemisele vastava kiiritusannuse.

2. Tšernobõl, N. Liit, 1986: potentsiaalselt ohtliku ehitusega (grafiitaeglustiga) reaktorile lasti ligi uljaspeadest katsetajad, kes lasid reaktori ülekriitiliseks, mispeale see kuumenes üle, plahvatas, ja kuna verelased ei olnud taibanud reaktorihoonele tugevat betoonkonteinerit ümber ehitada, paiskas suurele pinnale laiali hulk radioaktiivset ainet. Jaamas endas tegi asja veel lõbusamaks põlev grafiit. Kuid isegi selle õnnetuse ohvrite arv võinuks kümnetega piirduda, kui verelased poleks hakanud saastet likvideerima nii, nagu nad tegid.

3. Fukushima, Jaapan, 2011: läheduses toimus 9-palline maavärin, mille jaama kõik reaktorid probleemideta üle elasid. Kuid maavärina tekitatud tsunaami ujutas üle avariigeneraatorid, mis toitsid reaktorite jahutusvee pumpasid. Tsunaamijärgse peataoleku tingimustes (ja ma kahtlustan ka, et jaapanlaste vähese initsiatiivi & improviseerimisoskuse tõttu) ei suudetud kohaletoodud hädaabi-generaatoreid ja akusid pumbajaamadega ühendada, mispeale kolm reaktorit tegid suurema või vähem paugu. Kuid need olid kaitstud betoonkonteineritega, mistõttu radioaktiivset kraami paiskus laiali suurusjärk vähem kui Tšernobõlis. Õnnetuse ohvreid on teada 51 ja kõik nad surid (algul kohustusliku, hiljem soovitatava) evakuatsiooni käigus (enamasti haiglates viibinud raskes seisus patsiendid).

Nii et küsimus pole minu arvates mitte selles, kas Eesti vajab oma tuumajaama, vaid selles, miks seda juba kümmekond aastat tagasi ehitama ei hakatud. Aga, noh, parem hilja, kui...

P.S. Hiljutine uuring näitas, et mida haritum on inimene (ehk mida rohkem ta tuumaenergeetikast teab), seda pooldavamalt ta suhtub tuumajaama ehitamisse.

P.P.S. Oma diiselgenekas on kahtlemata hea asi. Maal. (Ma juba kujutlen, kuidas üks marii-antuanetliku väljendusviisiga kaasfoorumlane nüüd teatab, et maakatele antakse kõik niisama kätte ja nad ei tohiks üldse kobiseda). A' kuskohast see diislikütus tuleb, kui pikema aja peale mõelda? Ehk peaks juba praegu hakkama juurutama sellist tehnikat, nagu Juhan Habicht oma hiljuti ilmunud raamatus kirjeldab?
Vasta
#7

Eesti oludes on igal juhul tuumajaam enamusel "tagahoovis". Kuna ma olen püüdnud-saanud käia merdpidi suure osa meie lähikonna tuumajaamade lähistel nõukogude reaktorist Loviisast prantslaste ühe paljudest moodsatest jaamadest  Flamanville'is välja, lisaks suletud jaamad Saksamaal a'la Brunsbütteli oma, lisaks kindlati enese teadma veel selliste lähistelt möödasõitnuna, siis maa ei oska mitte kuidgai seda tuumajaama kartust mõista ja veel vähem sellega kaasa minna. Kõige pikemalt sai konnatud tormivarjus olles Rootsi Ringhalsi jaama ümbruses Bua's ja Skällåkras. Ja sa NÄED, kuidas just seesama jaam annab tööd ja leiba ja asulad on võimsad! Ja justnimelt Flamanville'i ja Ringhalsi jaamad on need, mille ümber, kõrval ja ääres on kaitsealad, tohutud liivarannad ja puhkekohad, matkarajad jne! Lisaks elektritootmsie rahale liigub seal meeletult rekreatsiooniraha, sest tuumajaam ise on ka tõmbenumber! Ringhalsi kõrval on Biskopshagens Naturreservat ja Flamanville'i juures põhjapool Dunes de Biville ja meeletu pikk liivarand ning lõunapool Plage de Sciotot tohutu liivarand ja puhkeala. Ja otse jaama "all" (jaamal on veel oma sadam ka muidugi) Diélette'i marina. 
Mis aga peamine: tuumajaamade lähedus ei erine mitte kuidagi vastikust militarismist ja naatootamisest kasvõi Eestis! Ainus vahe, et aatomituumade lõhustamsiest tekib mingi üldrahvalik kasu, kui muust tuleb ainult jama ja kahju. Vahet pole, kas Nursipalusse ehitata kasutute idiootide mänguväljak või tuumajaam - LÄHIKOND tahaks PIGEM jaama kui olematu mürareostusega ja tööhõivele KASULIKKU rajatist! Julgeolekurisk on MÕLEMAL sama: tibla võib seda mänguväljakut ka taktikalise njuugiga rünnata! Tuumareostuse oht on seega ka TÄNA REAALNE variant! Nagu Targem Inimene eespool kirjutas ja muud me teame ju ise ka, siis HETKEL on seis 2 sõjalist tuumapommi rünnakut vs 3 tuumaõnnetust, millest üks oli köki-möki. Mida on meil põdeda?
Vasta
#8

(04-12-2023, 12:26 PM)olevtoom Kirjutas:  Tuumajaamad on käigus olnud 70 aastat ja selle aja jooksul on toimunud kolm nimetamisväärset õnnetust.

Tegelikult oleks korrektne neli suuremat õnnetust jaamades.
Neljas oli teadupärast Sellafield. https://en.m.wikipedia.org/wiki/Windscale_fire

Muid tuumaintsidente on olnud veel.
Vasta
#9

(04-12-2023, 14:01 PM)Aare72 Kirjutas:  Tegelikult oleks korrektne neli suuremat õnnetust jaamades.
Neljas oli teadupärast Sellafield. https://en.m.wikipedia.org/wiki/Windscale_fire
...
No see polnud rahuotstarbeline elektrijaam, vaid plutooniumi hõõrumise masin. Sõjaväelisi õnnetusi on tõesti rohkem olnud.
Vasta
#10

Tuumajaama üks miinus on nagu ka välja toodud, siis väga raha- ja töömahukas tuumaohutusregulatsioonide nullist juurutamine. Teine suurem miinus on minu silmis energiajulgeolek kuna antud teema on viimastel aastatel eriti päevakorda tõusnud. Kütust peame me jaama jaoks hakkama sisse ostma, maailma suurim tootja on Kasashstan ja sellele järgnevad Austraalia, Namiibia, Kanada. Nende riikidega peaksime siis nii suured sõbrad olema kui võimalik, et meid mingil juhul värava taha ei aetaks misiganes suunas ka maailmapoliitika tulevikus liigub.

Energiajulgeoleku suhtes on meil vesi, tuul, päike, põkevkivi ja mets koguaeg omast käest võtta ning selle jaoks ei pea kellegiga häid suhteid punnitama ja maailmas pooli valima. Küll aga kaks viimast on muidugi omamoodi raha ahju ajamine nagu ka eelpool toodi võrreldes resursside väärindamise võimalusega. Piltlikult öeldes metsaga kütame kui vene rubladega ning põlevkiviga kui USA dollaritega. Taastuvenergia puhul on jällegi vajalik meeletult kallis ja resursside mahukas alginvesteering (sh. salvestamine).

Ühes asjas on tuuma- ja ka taastuveergia muidugi samas paadis, ükski eestlane ei taha oma silmapiirile võrdväärselt ei elektrituulikut ega ka tuumajaama. Ja tuumajaama puhul on see meeletu vastuseis ka tõenäoliselt üks kirstunael kuna ükski poliitik ei saa anda luba tuumajaama rajamiseks kuna riskib tundmatus ulatuses oma mainekahjuga. Seetõttu on seda kuuma kartulit siiani ringiveeratatud ja tõenäoliselt veeretatakse ka edasi.

Ideaalmaailmas lõputute rahakraanidega võiks muidugi mõlemat arendada võrdselt, nii taastuv- kui ka tuumaenergiat ja kasutada siis vastavalt vajadusele ja/või maailmapoliitikale.
Vasta
#11

(04-12-2023, 15:44 PM)mossepower Kirjutas:  Energiajulgeoleku suhtes on meil vesi, tuul, päike, põlevkivi ja mets koguaeg omast käest võtta ning selle jaoks ei pea kellegiga häid suhteid punnitama ja maailmas pooli valima. 
Lihtinimese tasemel kohe kindlasti, suurim häda on ju Eestis veega. Seda on vähe ja viimanegi tahetakse ära keelata ja ära lõhkuda. Omatarbeks mistahes ojakesegi ülespaisutamine on aga ilmvõimatu. Tuulega sama seis et tavakodaniku käeulatuses tuugenid kas ei tooda suurt midagi või on nende paigaldamine kallis ja keeLukas! Jääde t uhandetesse ja kümnetesse, mitte minnes sasadesse ja miljontesse. Päike aka Solar on 8-9 kuud asi ja siis on teda väga vähe vaja, talvel kasutu. Ehk jääbki põlevkivi ja rohemass, metsa liigitame sinna sisse! Ehk see IGA suvi otseselt Päikeseenergiat ja CO2'te talletav juurde kasvav mass maismaal. Seda saab ka sotse tarbida või teisendada biogaasiks. Aga lihtinimeste koduelektri hulk on kaduvväike kogu Riigi tarbimisest. Ongi pime aeg ja talv, kus me vajame elektrit arutus mahus ja ükski muu asi peale soojuse seda ei tee. Ega tuumakas on samasugune SEJ, lihtsalt auru toodetakse  H2O'st muu kütteallikaga.

Kogu küsimus ongi, et millise küttega SEJd me arendame? Selle tuumkütust puudutavas olen 100% päri, et see on keeruline, kallis ja vajab poolte valimist. Seega meie ainus mõistlik valik on ikkagi põlevat kivi ja igasuvist rohemassi muudkui efektiivsemalt ja vähem saastavamalt tarbida. Ja eks ikka see "koostootmisjaam" on võlusõnaks meie geograafilises asukohas ja kliimavöörtmes! Nii riiklikult elik makrovaates kui mikrotasandil eraisiku elamise poolelt. Eestis oli, on ja jääb see 3-4 kuud pimedat külma talve. Meil on vaja ainult selleks ajaaknaks SEJsid juurde, ülejäänud ajal saab taastuvenergeetika ja salvestus äkki asjaga hakkama. Tuumajaamaga on see HEA omadus, et see peab kogu aeg tootma ja selel jagu saab MUUD reostuskoormust Looduselt vähemaks! Taastuvenergeetika on räige reostus, nii füüsiline kui eelkõige visuaalne reostus. Kasvõi needsinased päikesrepargid ,kes rostavad maapinda. Aga kui nende ridade VAHEL kasvatakas biogaasi tooret? Selelsk kõlbab nii Maa sees kui ka mulla peal kasvav... Kui see oleks KOHUSTUS? Siis asi muutuks. Kole on ta ikka aga siis on asjal mingiki kasu sees. See kogutud biogaasi toore võiks kompenseerida nende 3-4 kuu olematut tootmist. Lõpuks on aga ka biogaasiga elektri tegemine SEJ Big Grin
Vasta
#12

Tsitaat:Ega tuumakas on samasugune SEJ, lihtsalt auru toodetakse  H2O'st muu kütteallikaga.
Siit kohe üleskutse neile, kes doktorikraadi taotlema hakkavad. 

Teema võiks olla ilma aurumasinata tuumaelekter. Reaktorist väljuvad kaks juhet + ja - . Kas nad seal prantsuse-šveitsi vahel selles põrgatis mitte selle kallal ei tööta? Hakaku päris aasju tegema. Eesti tellimusel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#13

(04-12-2023, 18:40 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Ega tuumakas on samasugune SEJ, lihtsalt auru toodetakse  H2O'st muu kütteallikaga.
Siit kohe üleskutse neile, kes doktorikraadi taotlema hakkavad. 

Teema võiks olla ilma aurumasinata tuumaelekter. Reaktorist väljuvad kaks juhet + ja - . Kas nad seal prantsuse-šveitsi vahel selles põrgatis mitte selle kallal ei tööta? Hakaku päris aasju tegema. Eesti tellimusel.
Reaktorist ei tohiks (kehtivas maailmas) mingeid juhtmeid väljuda. Aur, jah.

Seegi vist pigem soojusvahetist.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#14

Millegi pärast ükski tuumajaama pooldaja targu ei räägi sellest, et mis radioaktiivsete jäätmetega tehakse. Need reeglina maetakse tuumajaama lähedale maha - väga moodne lahendus tõesti. Käsi püsti, kes seda jaama enda elukoha lähedale tahab. Ja need kes kätt ei tõsta, need ärgu rohkem rääkigu, et meile on tuumajaama vaja.

Pähkliajude hirm
Vasta
#15

(04-12-2023, 22:04 PM)ounou Kirjutas:  tuumajaama pooldaja targu ei räägi sellest

Soomlastel on lõplik lahendus olemas. Tunnelid graniidis, mis piisavalt paksu kihina seal olemas. Üks kaasfoorumlane ehitas seal veel kui mälu ei peta. Küllap nad leiaksid ka meie sodile ühe nurgakese kui ilusti rääkida.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#16

(04-12-2023, 22:04 PM)ounou Kirjutas:  Millegi pärast ükski tuumajaama pooldaja targu ei räägi sellest, et mis radioaktiivsete jäätmetega tehakse. Need reeglina maetakse tuumajaama lähedale maha - väga moodne lahendus tõesti. Käsi püsti, kes seda jaama enda elukoha lähedale tahab. Ja need kes kätt ei tõsta, need ärgu rohkem rääkigu, et meile on tuumajaama vaja.
Jättes matmist puudutavale lapsusele reageerimata - meie elukoha lähedal juba on täitsa mitu tuumajaama. Venemaal, Soomes, Rootsis, Valgevenes.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#17

(04-12-2023, 22:25 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(04-12-2023, 22:04 PM)ounou Kirjutas:  Millegi pärast ükski tuumajaama pooldaja targu ei räägi sellest, et mis radioaktiivsete jäätmetega tehakse. Need reeglina maetakse tuumajaama lähedale maha - väga moodne lahendus tõesti. Käsi püsti, kes seda jaama enda elukoha lähedale tahab. Ja need kes kätt ei tõsta, need ärgu rohkem rääkigu, et meile on tuumajaama vaja.
Jättes matmist puudutavale lapsusele reageerimata - meie elukoha lähedal juba on täitsa mitu tuumajaama. Venemaal, Soomes, Rootsis, Valgevenes.
Ahah, ja missugune neist on sinu elukohast näiteks 10 km kaugusel või 5 km kaugusel. Vaadates sinu postitusi siin teistes teemades, siis lapsik oleks sinu kohta isegi hästi üteldud.

Pähkliajude hirm
Vasta
#18

Planeeritav koht Aidu on minu kodust 5km kaugusel.
3km kaugusel on Viru keemiagrupp - VKG.

Kui saaks valida siis valiks pigem tuumajaama mitte VKG.

Kuid kui tehaksegi tuumajaam siis mina hädaldama ei hakka.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#19

(04-12-2023, 22:04 PM)ounou Kirjutas:  Millegi pärast ükski tuumajaama pooldaja targu ei räägi sellest, et mis radioaktiivsete jäätmetega tehakse. Need reeglina maetakse tuumajaama lähedale maha - väga moodne lahendus tõesti. Käsi püsti, kes seda jaama enda elukoha lähedale tahab. Ja need kes kätt ei tõsta, need ärgu rohkem rääkigu, et meile on tuumajaama vaja.

Mina tahan. Võin Sinna kasvõi toa üürida. Või ehitage mulle tagaaeda. Null probleemi.
Igast keemia-, tselluloosi ja paberivabrikut ei taha, mitte mingil juhul. Aga tuumajaama, palun, tehke.

Tuumaenergia on tulevik. Mis kujul ja kui palju, näitab aeg. Aga tuleb hetk, kus muu energia kahvatub üldse selle kõrval.

kes tuumajäätmetest rohkem lugeda tahab, siis minu arust on ühes teisese foorumis väga hea postitus koos lingiga. Head lugemist:
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9946&start=3720
Vasta
#20

Mingi tuumajäätmete ladustuskoht olla olnud tänase Luige Raplapoolse ringtee lähistel metsas? Sealt kus mingid tüübid kunagi metalli varatsasid ja kirielt teise ilma suundusid kiirustusõvega?  Tegelikult olen seal väravate taga ise ka käinud Big Grin  
Lisaks on radioaktiivset sodi hoitud ida-virus ja kiirgab peris uhkelt ka meite diktüoneemakilt. Eh ksee matmise teema on mõttetu virin! Need kogused on olematud! Ja sarnaselt puuritavale-kaevatavale pumpjaamale saab ka seda sodi tahtmisel sügavale laagerduma panna. Betooni kogus mis maetakse ja on JUBA maetud  ajukasse feilpeldikusse, on üüratult suurem kui oleks vaja mingi tuumkütuse jääkide konservimiseks.  
Ahjah, ka PRAEGU käib Eestis ju sama asi!!! Mina küll enanst kuidagi ohustatuna ei tunne kui Paldiski kaudu Rootsi sõidan. Muuseas. maa-ameti kaardilt mõõdetuna asub praeguse tuumaobjekti Leetse tee 21 korsten minust täpselt 34 kilti. Mittemidagi ju! Äkki peaks peast lolliks minema??? OK, suur TEJ on kraadi jagu kangem objekt kui kunagine pisike katsereaktor ja tänane ladustuskoht AGA nad OLID siin meie kõrval olemas! Inimesed, sealhulgas teadlased, käivad rahumeeli Arktikas Rosatomi tuumajäälõhkujate peal Loodust nautimas elik reisimas ja tööd tegemas. Nad asuvad MÕNEKÜMNE MEETRI kaugusel tuumareaktorist ja midagi ei juhtu!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne