[2715]

Ketastega libisev, võib olla siis L.S.D. õli või on seal juba vastav piiratud libisemisega difri õli?

See on tegelikult asi, mida võiks peale uute ketaste sissepanemist proovida: kuidas sild ja differ kestab hea õliga. Tehas on sinna sisse ette näinud tati.

Ma paningi sinna sisse 85W90 mispeale ta kaotas igasuguse võime natukenegi lukustuda.
Enne oli TEP ja sellega ta niipalju piiras libisemist et kui üks ratas lumel teine jääl võttis mõlemad ringi kuid nüüd ainult ühe...
Lahti pean võtma sest tihend lekib kas vanadusest või roolisilindri kinnituse keevitamisest.
Muidugi need tihendid on ka aastast 1970 ilmselt ja isegi surma ähvardusel ei tule põlvega reduktor välja sillatala seest.
Eks soojemaks läheb tuleb astuda vahekorda ainsa sõlmega mis veel üle käimata.
Piiratud libisemisega difri õlisse väga usku pole kuna see nõuab ka vastavaid hõõrdematerjale mida ta päris kindlasti ei sisalda...

[Marko]

Ma paningi sinna sisse 85W90 mispeale ta kaotas igasuguse võime natukenegi lukustuda.

Proovimiseks võid kasutada automaatkastiõli. See on samamoodi ette nähtud ketaste vahelt viivitamatult lahkuma nagu LSD-õli. Jutt on siis PROOVIMISEST, nurkreduktorit sellega tööle jätta ei tohi loomulikult!

[Mats metsast]

Ilmselt küsimusele vastuse osas kaasa ei aita selle jutuga, aga mul peaks 52 sild ees olema, seega vist ilma lukustamisvõimeta(?), sügisel kündes märkasin mõlemad rattad kerisid ilusti korraga raskemates kohtades. Samas pöörates mingit kraapimist märgata pole, toimib nagu ideaalne libiseva lukuga sild. Kas 52 sillale sai uuemat lukuga sisu toppida või mingi anomaalia? Kasutan samuti 80W90 õli.
 Et nüüd natukenegi asjalik olla võõras teemas küsimise kõrvale siis mõned LSD sillad on lauapealt läbi käinud ja ega peale uute ketaste lahendust pole, kui hõõrdumist väheks jääb tuleb peilikettaid juurde teha. Ideaalis tuleks ilmselt russi varuosi vältida ja millegi muu ketastele ringi teha. Kui diffri omadest sobivat pole siis näiteks metsatehnikal ka palju erinevaid hõõrdkettaid kasutusel, midagi vast ikka sobivas mõõdus. Arvestades mis imesid Sa varem siin teinud saad kindlasti sellega ka hakkama.

[Mägi]

Oleks Belarusile vaja uusi esirehve. Hinnad on vahepeal loomulikult päris müstiliseks läinud, eriti just vene toodangu puhul. Rehvimõõt on 13.6-20 ehk siis  360/70r20. Varasemalt on kogemust tehase poolt all olnud Belshinadega, mille kohta ei saa ühtegi halba sõna öelda. Peale neid sai alla pandud mingid vene Nortec-id. Need on täis saast (hind ka loomulikult vastav) ja mõranesid põhimõtteliselt mõne hooajaga külgedelt väga koledaks. Tundub, et need on tehtud rohkem plastmassist kui kummist. Traktor liigub viimasel ajal kõvakattega teel pigem harva ja leiab kasutust rohkem põllutöödel ja esilaaduriga laadimisel. Milline lääne rehv võiks hinna ja kvaliteedi suhtes normaalne valik olla? Usun, et kulumine probleemiks ei saa, pigem mõranemine.

[v6sa]

Mitas, Barum, Alliance. Urbgrupist tasub esmalt hinda ja saadavust küsida.

Continental ja GoodYear on kallimad, aga ka kestavad kauem.

Kui me ikka räägime normaalrõhuradiaalidest, mitte pehmetest madalrõhurehvidest. Seal Michelinile vastast ei ole, kuigi Vredestein kõvasti üritab.

India poolt tuleb Tyrexit ja BKT-d. Mõnel kestavad, mõnel mitte.

[kris282]

Gersamia OÜ, sealt võtsin viimati russale GTK ( türgi) ,need all olnud kevadest. Ei oska miskit kosta praegu.
Ja Zetorile said Alliance ( ema firma yokohama) , eks näis.

Nordteci osas olen nõus, täis saast. Ühe aasta pidas all vastu. Lõi rehvi pöia puru. Päris tore oli.

K.

[2715]

Täna ei läinud ühel kodanikul hästi kes ostis uue hammasvöö ja originaalstarteri 24V ja 5,5Kw.
Nagu lülitas poos kinni ja hammasvöö palju ei visanudki, ainult 3mm.
Näis kas saab ära keevitada või läheb 250 eur koolirahaks.
Toredam osa on, et jälle tuleb väljas pooleks võtta aga midagi teha pole, kui ikka ei mõõda siis asjad ei tööta vene tehnika juures.
[attachment=100471]
[attachment=100472]

[Sm.Samajev]

Tekib küsimus, kust poest see starter osteti ning mis firma oma see n.ö originaal starter on?
See ei tundu pildilt olema üldse õige asi vaid mingi odav järelturu toodang.

[2715]

Tekib küsimus, kust poest see starter osteti ning mis firma oma see n.ö originaal starter on?
See ei tundu pildilt olema üldse õige asi vaid mingi odav järelturu toodang.

Keevitan ära ja siis täpsustan kust pärineb. 
On äravahetamiseni sarnane Boschi starterile mis tal teiselgi traktoril peal uuena.

[Sm.Samajev]

Viska mõni pilt, siis rohkem starterist. Hooratta hammasvöö ei tohiks üldse visata. Ma ei saa nüüd aru, kas ta oli külg viskamine või, mis seal täpselt siis viskab?

Rihma ratastega D-240 on küll nalja saanud, kus mõni uustoodangu oma viskab nii,et seda ei saa kasutada. Siis ka neid, millel on mõrad uuena sees.

[deeremees]

Leidsin üht foorumit sirvides sellise monstrumi pildid. Suurt kiirust sellega vist ei arenda väga.

[2715]

Viska mõni pilt, siis rohkem starterist. Hooratta hammasvöö ei tohiks üldse visata. Ma ei saa nüüd aru, kas ta oli külg viskamine või, mis seal täpselt siis viskab?

Rihma ratastega D-240 on küll nalja saanud, kus mõni uustoodangu oma viskab nii,et seda ei saa kasutada. Siis ka neid, millel on mõrad uuena sees.

Starter siiski taastatav polnud sest lahtivõttes selgus et oli vool peale jäänud ja plussharjad ära sulatanud ning seega keevitama ei hakanud.
Hooratta hammasvööd näidati ja mina mõõtsin sealt välja 3,2mm erinevust hammaste põhjast sisepinnani.
Kui ma algul olin meelestatud, et Boschi starter siis ta võis olla või mitte olla sest keegi oli käiaga sealt üle tõmmanud kus peaks sissepressitud andmed olema.
Ta võib olla samast tehasest kus originaale tehakse ja müüakse teise nimega või ongi kuskilt värkstoast.
Hammasvöö toodi Lätist uus mille mõõtmisel erinevus jäi 1,3mm sisse ja seda lubati ilma vooluta keerutades proovida et ei pooks.
Paremat D-260 mootorile võtta polnud.

[Sm.Samajev]

Mulle jääb mulje, et võltsitud javõi madala kvaliteediga juppe liigub omajagu. 

Toon mõned elust enesest näited, mida oma silmaga olen näinud:
Müüakse mootori patju D-240, mis on palju madalamad kui originaalid ja 2a on need läbi.Kehvemal juhul hakkab rihmaseib sellise padjaga kuskile vastu käima. Sisuliselt sobib vaid muuseumi masinale n.ö koha täiteks. 
Siduri survelaagri kahvlite võll, kiilu kohad tugevalt mööda freesitud. Väidetavalt Ukraina toode aga ei usu, pigem meenutab mingit Hiina või Pakistanis tehtud toote laadset asja.
Vedava esisilla käise hülss jällegi väidetavalt Ukraina oma. Hakkas seespoolt käist koorima end lahti. Õli puudusesse ei jäänud lihtsalt tuli välja,et originaal käis ja tundmatu päritoluga järelturu hülss omavahel ei sobi kokku. Metallurgia pool käise hülsil oli väga mööda. 
Vedave esisilla puki kausseibid. Originaal on terasest ja seda on keeruline niisama kokkusuruda, ükski viil peale ei hakka. Need, mida meie kaubandusvõrgus müügil võib kohata on pehmed ja viil võtab isuga. 

Ei süüdista kaupmehi, sest neil pole ka tihti valikut, mida nad saavad ja ei saa tuua. Üldiselt tasub ise silmad lahti hoida ja püüda vältida ämbreid.Viimase jaoks peab aga olema reaalselt kogemust nende masinate remondil ja silma eristada õige asi valest.

[Daff]

Mulle jääb mulje, et võltsitud javõi madala kvaliteediga juppe liigub omajagu. 

Toon mõned elust enesest näited, mida oma silmaga olen näinud:
Müüakse mootori patju D-240, mis on palju madalamad kui originaalid ja 2a on need läbi.Kehvemal juhul hakkab rihmaseib sellise padjaga kuskile vastu käima. 

Hakkas silma eelpool mainit lause. 
Kas siin on ikka padi süüdi?
Nõukaajast on meelde jäänud, et uue padja paigaldamisel tuleb see välja reguleerida mingite lisaseibidega vastasel juhul mõjub halvasti nii rihmadeibile kui sidurikojale.
Ilmselt on siin tegemist reguleerimata padjaga mitte ebakvaliteetse tootega.

[Sm.Samajev]

Ilmselt peetakse silmas seibida all detaili nr 3 ehk 240-1001017 ehk siis peile. 
   
See siiski ei lahenda seda, kui padja enda terasplaadid on märgatavalt õhemad tehtud kui tehase originaalid.
Ma püüan organiseerida pildimaterjali, milline on tehase padi vs järelturu oma.

[2715]

Selle padja reguleerimise metoodika on päris huvitav kohe kui mõtlema hakata...
Minule õpetati seda nii, et lased poolraami poldid ja plaati vahekastile kinnitavad poldid lahti.
Pistad kummalegi poole vahekasti ja plaadi vahele1mm plekiribad.
Keerad poolraami poldid õrnalt ligi et plekiribad kinni jäävad.
Sätid mootori esiotsa alla paraja kõrgusega asjad, et pilu vaheplaadi ja sidurikoja vahel oleks üleval ja all võrdne.
Võtad plekid vahelt ja tõmbad poolraamid ning vaheplaadi kinni.
Nüüd sätid eest padja ja selle kronsteini nii paika, et padi läheb ühe käe jõul vahele ja siis kõik poldid kinni.

Niimoodi on garanteeritud, et sidurivõlli ja väntvõlli teljed ühtivad ning korvi nuute ei kulutata ära.
See kehtib muidugi juhul, kui sidurikoja ja ploki liitepinnad sirged on.
Mootori plaadi otsa rippuma jätad siis see on elastne ja esiots vajub alla umbes 6mm.
Kuskil kirjanduses käsitleti ka kaaluga reguleerimist mis toetab mootorit eest karteri poolkaare poltidelt ja see on mootori esiotsa kaal mis tuleb tasakaalustada ning siis lehtedega sättida.
Mul aga sellist kaalu pole ja olen plekke kasutanud.

[huvi5]

See plekiribadega mängimine on küll tarbetu. Sätid need vahel, näed vaeva ära, pärast keerad poldid ikka sisse nii nagu nad parasjagu oma koha leiavad. Vahekastis on ju lisaks poltidele tihvtid ka ju. Üle mõtlemine pisut. Lisaks on ju väntvõlli otsas avaus, kus toetub vahekasti võll.

[metsakohin]

Oled ikka kindel, või lambist arvad? Mitu korda oled erinevatel isenditel katsetanud ja töökindla koostu saanud? Pigem ootaks siinses foorumis asjalikke nõuandeid, mitte varba peale urineerimist asjalike ja lihtsate nõuannete puhul.

[tõnn]

Kusagil nägin sellist videot kus russile oli tagumise rippsüsteemi külge tehtud justkui 2m pikkune kraana nool ja elektri vints. Sai igasugu asju tõsta ja vintsida.

Enam ei leia ülesse.
Ehk keegi on näinud sellist agregaati?

Sellega võiks s.talepikust notte välja vedada ja põllupealt raudkive kokku lohistada.

Tahaks endale sellise asja kokku keevitada kevadel.

[Sm.Samajev]

Kõik taandub sellele, kas sul on originaal või mingi järelturu toode.
Kui on madalam padi , vajub mootor allapoole ja hakkab siduri peavõlli nuute kulutama. Ilmselt on peilide idee taga, et asjad oleksid kenasti sirgelt, mitte viltu.
D-50 mootoril, millel on jäik mootori kinnitus on teistlaadi häda. Nimelt kipub mootori kinnitus rangid end sisse kulutama esiprussi. Sellega vajub mootor samamoodi allapoole. 
Kui seda ei tea, siis võib pärast uue siduriketta ja peavõlli paigaldamist olla hiljem korralikult halb üllatus tulemas. 

Peilide kasutamise kohta ja mootori padja reguleerimise kohta D-240 mootoril on olemas järgnev tekst:
   
   

Nüüd siis elusnäited, milline näeb välja originaal D-240 mootori padi?
Pildil on üleval 30a vana ja kulunud tehase originaal padi, alumine on 5eur mida müüakse igas hästi varustatud traktori osade poes.
   
Mis on siis erinev? Nagu eelpool öeldud on metall plaadi paksus oluliselt jämedam tehase padjal. Rääkimata,et keermestatud aukude osa on pikem.
   
Järelturu padi on oluliselt õhem ja samuti keermete osa on väga lühike.
   
Seega kui sa tahad kasutada õhemat patja pead, teoreetiliselt seda kompenseerima peilidega,et saavutada soovitud kõrgus.Samas läheb asi sellise padjaga ning terve virna peilidega väga porniks ära. Tehase padja müüs veel 2023a Türi Bel-Est http://www.belest.ee/ 
Need, mida võib e-poest ja mõnest muust traktori osade poest saada on tõenäoliselt kõik järelturu tooted.