[muska71]

Minul on yato trumlid seinal,õnnestus sooduka ajal osta.

[Lauri_L]

Üsna palju olen siiani mõelnud, et mida garaaži suurema ruumi seintega pihta hakata. Iseenesest neil midagi viga pole, kuid hall krohvi pind on ikkagi hall ja neelab mingil määral valgust. Muidugi kare on ka. Kui õlise kindaga vastu toetad, siis on pitser seina peal ja seda sealt enam nii lihtsalt kätte ei saa. Vaadates pinna suurust ja kõrgust, siis mitte ei tahaks seda lihvima ja värvima hakata. Veel enam olen ma kõrguse kartja ning iga kõrgus üle kahe meetri on minu jaoks juba vägagi ebamugav. Ning seda ebamugavust on ehituse juures juba liigagi palju tunda olnud. Kui aga vaadata väiksemaid töökoja ruume, siis need said värvi all väga head ning hele toon andis ruumi juurde. Kas "värvida või mitte värvida" mõte tiksus mul peas tegelikult kogu selle aja, kui väiksemate ruumidega tegelesin.



Esialgu ma iseendaga kokkuleppele ei jõudnudki. Võtsin hoopis kätte ja tegin viimastest paksu vineeri jääkidest sapingile aluse. Nüüd on seda rauakolakat hea valge inimese kombel transportida. Ühele poole tegin augud, et saaks roklaga alla sõita, teise külge alt kinnised augud, et saaks vajadusel traktori alusekahvlitele võtta ning sellega õue sobiva koha peale jalutada. Pingi panin aluse külge igast küljest kahe nuga ja poltide/kruvidega kinni. Roklaga liigub hästi. Korraks ajasin traktori kahvlitele ka ja loksutasin ning kallutasin teist seal. Istub mõnusalt. Hea ilmaga kannatab isegi vast naabrimehe juurde sõita kui vaja. No ja kui selle tööga valmis sain, siis oli juba nii hea tuju, et otsustasin siiski seintega edasi proovida. Kõigepealt oli vaja seinad terves ulatuses üle lihvida, et terad ja lahtised jäägid krohvi pinnalt minema saada. Selleks kasutasin tavalist lihvimisalust ja jämedama teraga (80) liivapaberit. Taha läks maalrirulli teleskoopvars. Töö oli vägagi tolmune, kuid edenes üle ootuste kiiresti. Seina pind allus lihvimisele hästi ning garaažile (tööruumile) kohane tulemus tuli kätte üllatavalt ruttu. Aega ei võtnud, aga umbes 6-7 tunni intensiivse lihvimisega sain ruumi seinad kõik üle käidud. Kõrgemad kohad tegin kas platvormi või kõrgema A redeli pealt. Mask ja prillid pidid loomulikult ees olema ning koristamist oli pärast üksjagu. Kõik pinnad tuli pärast lihvimist korralikult üle harjata ning seejärel tolm ja sodi kokku korjata.



Järgmiseks etapiks on teipimine. Ja teipida mulle meeldib. Siinkohal palun mitte väga kõva kriitikat anda, sest ka teipimisel kasutasin neid jääke, mis mul olemas olid. Kui päris ausalt tunnistada, siis ehitamisele planeeritud eelarve on põhimõtteliselt ära kulutatud ning nüüd tuleb kuludega hoolas olla, et pere nälga ei jääks. Suuremas osas kasutasin kunagi odavalt hunnikus kokku ostetud PVC maalriteipi. See aga oli niivõrd halbade liimimisomadustega, et oli jäänud riiulisse vedama. Küll ei tahtnud rullilt maha tulla ning kui tuli, siis ei jäänud enam kinni. Pärast seda olen alati ostnud kas Tesa teipe või enne proovinud, mida ostan. Aga seekord oli nii, et pidi olemasoleva ära kasutama. Selleks, et asi kuidagigi toimima saada, soojendasin rulli puhuriga eelnevalt tubli 40-50 kraadini. Ja ikka nii, et kogu rull soojenes. Seejärel hakkasin alles paigaldama. Ütleme, et mingil määral hakkas tööle, kuigi vandumist ja nikerdamist oli rohkem, kui võinuks.





Kui üks sein teibitud sai, siis sai kohe haaratud ka värvi järgi. Sain aru, et ega selle kvaliteediga teip seal kaua üle ühe ööpäeva ei püsi ning et tuleb kohe tegutseda. Enne aga panin pritsmete kaitseks seina äärde maha tükid ehituspaberist ning järele jäänud katuse aluskatte ribadest. Esimese kihina läks peale kena matt-valge kruntvärv. Sama Grund, mis väiksematesse ruumidesse. Peale kandsin peamiselt 250mm laiuse rulliga. Nurkades ja kitsamates kohtades oli ka 100mm rull ja pintsel abiks. Pikendusvarre kasutamist püüdsin vältida, et saaks krundi nii hästi kui võimalik krohvipinna pooridesse suruda. Kui esimese seinaga lõpuni jõudsin, siis oli selgemast selgem, et väga õige otsus oli värvima hakata. Ruumi nägu muutus tundmatuseni.



Krunt kattis hästi ning jälgisin, et seda saaks ka piisavalt. Igatahes kuivas ruttu ja kui oli kuivanud, siis jäi pind ühtlane ning laikudeta. Kui esimene sein lõpetatud sai, siis liikusin sujuvalt järgmisele - otsaseinale. See aga oli nii kõrge, et sinna üles nurkadesse ma enam teipima ei julgenud minna. Otsaseina ja lae vineeri vahele on õige väike vahe jäetud. Otsustasin, et vean sinna enne pintsliga joone ette ning pärast lasen väikese rulliga üle. Nii ei ole vaja teipida ning ei määri ka lage ära. Kõigepealt tegin redelil ilma värvita kuivtrenni ning pärast kerget eneseületust tundus, et võiks nagu toimida.





Otsasein sai laiemas osas samuti tagasilöökideta krundi alla. Ülemise ja kõige raskema osa jätan viimaseks ja teen siis, kui garaažil ring peal. Etteruttavalt ütlen, et tööprotsessist fotosid arusaadavatel põhjustel ei teinud. Käsi lihtsalt värises liiga palju ning pärast väikest pausi töös ei oleks ma suutnud ennast taas sinna üles sundida.



Siin siis garaaži esikülg ehk sissesõit seestpoolt. Kuna siin olid väikesed pinnad, siis sain foto tehtud enne, kui värv ära jõudis kuivada. Nagu näha, siis märg värv on ikkagi kergelt laiguline. Kui ära kuivas, siis muutus ühtlaselt valgeks ja pind matiks. Eks nii ole kuivades pea iga värviga.



Ja saigi ring sisuliselt peale. Nüüd on vaja natuke julgust koguda ja raskemad (st. kõrgemad) kohad ära teha. Kokkuvõttes läks kruntimine üle ootuste sujuvalt ning ruum sai sellega palju juurde. Ringi peale tegemine kulutas taas ühe pika tööpäeva. Valget nägi korraks, kui lõunale sai mindud. Isegi puu taga ei olnud aega käia. Päeva lõpuks oli tunda, kuidas käed enam väga ei liigu ja et küüru selga lastes puutuvad küüned vastu maad.



Panen mõned lähemalt tehtud ülesvõtted ka. Aluspind sai pärast lihvimist hea ning värv tegi selle veelgi paremaks. Kui nina vastu seina panna, siis loomulikult saab aru, et tegemist ei ole pahteldatud aluspinnaga. Meetri kauguselt vaadates tundub juba sama hea kui toa sein. Eks kui hiljem pestava värvi peale paneb, siis tulevad suure tõenäosusega mõningad defektid paremini esile, kuid see vast ei morjenda.

[ak75]

Kõrgsurve värviprits oleks sulle vajalik abiline olnud juba alates laudise värvimisest.
Lihvimiseks 100+ eurine nn kaelkirjak samuti.

[Lauri_L]

Saab nõustuda. Laudisega oli tõepoolest jändamist ja korralikust kõrgsurvepritsist oleks palju kasu olnud ning ajavõit arvestatav. Sisetingimustes oleksin kõrgsurvepritsiga aga hätta jäänud. Katma oleksin pidanud väga palju, ulatumine pea 5m kõrgusele oleks eeldanud kas tellinguid või käärtõstukit. Nende rent ja transport aga kallis ja kohaletoimetamine arvestades välistingimusi üsnagi vaevarikas. Lisaks seadme kasutuse kogemuste puudumine - proovitööna võtaksin ette mõne vähem olulise hoone. Kiviaegsete vahenditega on tööd rohkem, kuid rahas ja kogutööajas võitsin. Teleskoobiga lihvimispea on sõbral olemas. Olin kahevahel, et kas küsin või mitte. Kuna teen tööd üksi, siis selle aparaadiga toimetamisel oleks olnud vajalik veel ühe inimese abikäed. Just ohutust arvestades, sest turnisin redelitel ning võrdlemisi suur ja kogukas tööriist käes võib viia kergelt tasakaalust välja. Ei hakanud riskima ning valisin kergema ja lihtsama töövahendi. Õnneks oli lihvimine vajalik vaid korra ja see on nüüd tehtud. Kui kunagi hakkan eluhoones remonti tegema, siis lähen kindlasti poodi ja toon päris enda "kalekirjaku" ära. See on siseruumides väga käepärane ning asendamatu kui masin lihvimisel ka tolmu kohe sisse imeb.

Samas tuleb tunnistada, et kui aeg tagant ei sunni, siis rulli ja pintsliga vaikselt nokitseda on täitsa nauditav. Veel enam kui teed iseendale

[ak75]

Kui kõrgustes niimoodi natuke ühel- ja natuke teisel õhtul nokitseda, siis prussist ja lauast piduritega ratastel pukk kokku kruvida oleks kõige odavam lahendus. Pärast saab selle puki materjali millekski muuks ära tarbida.
Midagi sellist https://kr.ee/kolmruutu_product/alumiini...ratastega/

[Janka]

Kui kõrgustes niimoodi natuke ühel- ja natuke teisel õhtul nokitseda, siis prussist ja lauast piduritega ratastel pukk kokku kruvida oleks kõige odavam lahendus. 

Jutt täiesti õige.
See asjandus ilmus mu objektile igatahes varem, kui redel. Sai tehtud ajutiseks turnimiseks, aga nüüd on sellest valmistamise hetkest möödunud mitu head aastat ja ikka läheb tarvis 
Aja jooksul on jalad muutnud mitu korda pikkust ja sellega on tehtud ära kõik sise- ja välistööd, mis nõudnud käeulatusse ka materjale - kipsikruvid, seguämbrid, haamer-elektroodid jne... Paigaldatud temaga käsikäes lakke kipsi, keevitatud väravaid, veetud elektrit, krohvitud seinu jne, jne...
Kuidas sa ikka muidu saad? Kui käed-jalad ämbritega redelil turnimist taunivad, tulebki pea tööle panna, et nikerdamine mugavam ja ohutum oleks.

         

[tõnn]

Olen näinud, kuidas selline platvorm on monteeritud (kasti)auto peale. Pole ohtu, et ümber kukub ja mugav on edasi liigutada.

[Marko]

Teemaalgatajal on traktor tõstekahvliga. Selle külge saab teha 4st kaubaalusest meeter-poolteist kõrge plate/tahuka ja võimalused kõrgust seada kasvavad hoobilt. Hüdraulika peab pidama muidugi, et alla ei vajuks.

[Janka]

Tolle traktoriga on see nigel lugu, et üksinda ei toimeta suurt midagi. Kui kedagi kangide tega pole, pead ikka redelil ronima, et sinna platele oma kila-kola juurde pääseda. Selge see, et on parem, kui lihtsalt mingil A-redelil turnida, aga ikkagi... Igale poole ligi ei saa, manööverda ja rihi... Lisaboonuseks on jälle see, et keha saab üles-alla lippamisest korraliku toonuse 
Muidugi võib alati ka teha jagaja kaugjuhitavaks, aga see kõik on lisatöö, -aeg ja -raha, mille kulutamisel isiklikult mina ei näe küll mingisugust mõtet. Pigem siis juba rentida käärtõstuk, mis betooniga kaetud põrandalt kõrgustes käimiseks on üks äraütlemata hea ja üliturvaline aparaat.

[v6sa]

Käärtõstukile minugi hääl, aga...

Olles isegi üsna nigela peaga kõrguses, siis elu on õpetanud kõike kättejuhtuvat aluseks kombineerima, et mitte redelil kõõluda.

Kerghaagise põhi annab +30 cm, kerghaagise portedel olev plank juba +50 cm. Saska kast +100, saska katus +200. 2-PTS-4 kastipõhi +120, kasti portedel olev plank +180.Kaasikulise kastiserv juba +280. Autorattast veel +20 ja 4.50 kõrgusele lampide kinnitamine polnud enam kuigi ebamugav töö:

   

Selle vastu muidugi ei saa, et igasugused kärulised nõuavad üksjagu ruumi, et need soovitud kohta painduksid. Prussidest kombineeritud pukk pöördub üsna väikeses ruumis.

[Mart Laanelepp]

Rippsüsteem peab päris lõtkuvaba olema selliseks lahenduseks, mul on küll vana virnastaja mast traktori haakes, aga materjali julgen tõsta ainult vastu maad surutuna ja siis panen ka kahele poole prussid toeks.

[muska71]

Sügise panin üksi vihmaveerenne,tellingut pole ega tule.Põkale kühvel taha kuubik kühvlile ja kuubiku pääle vana uks koormarihmaga korralikult kinni tõmmatuna ja nii sai hea ratastel tellingu ja üksi 4m pikad rennid paika.turnida sai kogu põka pikkuses ja tellingu pikkus koos põkaga vas 4m kanti.Tuleva suvi läheb küüni katus vahetusse ja seesama telling taas kasutusse.

[hulgus]

Käärtõstukile minugi hääl, aga...

Olles isegi üsna nigela peaga kõrguses, siis elu on õpetanud kõike kättejuhtuvat aluseks kombineerima, et mitte redelil kõõluda.
    

meenus sellesuvine pilt. vaid ühe seina tegemiseks ei viitsinud ehitajad tellinguid vedada. Ülitäpse mõõtmise ja korduvate tugevus arvutuste najal, püstitus turvaline ja kindel jalgealune. pukid 2,5+ konteiner 1m ja pakitäis kruve. kelba tegemiseks veel 2m redel ja 1,90m kaskadöör.
ma kaesi kaugemalt...
ps.nähtavad pukid saadaval, 1,8 ja 2,5m versioonid.
   

[Lauri_L]

Tänud taas kommenteerijatele. Mõnus on asjalikku ja sisulist tagasisidet lugeda ning nõuandeid saada. On mida kõrva taha panna ja tulevasteks projektideks ära salvestada. 

Minu suurimateks muredeks on lisaks kõrguse kartusele veel ka see, et keset ruumi on 3-tonnine treipink, mida nurgast nurka ei liiguta, et suuremate esemetega toas ringi liigelda. Lisaks muu kola ja kaasavara ka. No tegelikkuses saab liigutamisega hakkama küll, aga kas see seda aega ja vaeva väärt on. Inimene on laisk ja üritab enda jaoks vastavalt olukorrale mugavaima lahenduse leida. Muidugi on suur vahe vahel, kas endast kordades suuremate ehitistega (nt tornid) üksinda toimetada juba osaliselt värvitud või värvimata siseruumis. Niikaua, kui seinad hallid olid, tegin ruumis sees traktoriga ümber posti ringe. Kui värv seina läks, siis enam väga ei taha teha küll. Ei taha tehtut ära rikkuda. Üldiselt olengi väga arg inimene...

Aga jutuks hea küll. Lõpuks lahendasin asja nii, et kasutusse läks ikkagi traktor koos frontaaliga. Frontaali põhja kõrgus ülemises asendis on minu väikesel traktoril ca 2,5 meetrit. Kui tagaservale astuda, siis saab mõned kümned sentimeetrid juurde. Aga see oli kohati minu jaoks juba liig. Sestap panin kõrgema koha peal pintsliga jooni ette tõmmates (nurkasid värvides) frontaali põhja 100mm penoplasti tükkidest kõrgenduse. Pärast sooritust küll keps värises all, aga tehtud sai. Kui nurgad ja servad said ettevaatlikult värvitud, siis altpoolt kannatas juba rulli ja pikendusega edasi teha. Ei olnud vaja lisakõrgendust jalgade alla.



Pildimaterjali ka. Siin on sein nüüd krunditud ja värvitud. Värviks poolmatt Vatrum ja peale kandsin kaks kihti. Ehk siis loodan, et sai kaks kihti. Kuna krunt all valge ja värv täpselt samas toonis, siis oli väga raske aru saada, kus krunditud värv ja kus kattevärviga kaetud pind. Värskelt värvitud pinna puhul leidsin taskulambiga õige koha üles, kui järg sassi läks. Kuiva värvi puhul enam nii lihtne polnud. Päeva lõpuks oli sama tunne, nagu oleks soojal suvepäeval kõige eredama päikesega valget peno seina ladunud.



Nagu näha, siis teise korruse meeskoopa pinnale edasi ei liikunud. See jääb praegu koliruumiks. Kui alt kõik lõpetatud saab ja kui nii palju vaba aega peaks kunagi tekkima, siis toimetan seal edasi. Hetkel on tööd kõrgustes mõneks ajaks no-go.







Selline on seina pind lähedalt ja külje pealt vaadates. Kui kerge läikega värv peale läks ja kui valgus õige nurga alt peale paistab, siis tulevad defektid pisut esile. Otse peale vaadates neid ei näegi. Samas seda oligi oodata. Häirima midagi ei jäänud ja tulemus on parem, kui lootsin ja soovisin. Värvi pind sai päris mõnus. Ei julgenud väga loomkatseid teha, kuid musta käe jälje kannatas maha nühkida küll ilma, et värviga midagi olulist oleks juhtunud. Lasen enne korralikult ära kuivada, siis saab juba spetsiifilisemalt testima hakata.



Tuba on nüüd mõnusalt valge. Suurim miinus asja juures on aga see, et autoga manöövedades ja eelkõige tagurdades ning peeglist vaadates ei saa essugi aru, kui kaugel see sein auto nurgast on. Paar korda pidin juba südari saama...

[v6sa]

...

Tuba on nüüd mõnusalt valge. Suurim miinus asja juures on aga see, et autoga manöövedades ja eelkõige tagurdades ning peeglist vaadates ei saa essugi aru, kui kaugel see sein auto nurgast on. Paar korda pidin juba südari saama...

Paned vajadusel "parkimisanduri" autole külge:



Mul on samaks olukorraks paar vana ohukolmnurka kasutusel. On lihtsam hämarasse katusealusesse täpselt tagurdada.

[alfredo]

Lauri, purustuste vältimiseks tõmba seina peale strateegilisele kõrgusele mingisuguse pehmendusriba(d) - kumm, kaetud poroloon, midagi muud sobivat, mis pihku satub.

[aavu]

Tasasel põrandal saab viimased sentimeetrid vabakäigul lükata või kasutada põrandal mingit ratta tõket, tõkiskinga, puuprussi või muud.

[Lauri_L]

Eks valgest ruumist tingitud segadus auto gabariitidega (nimetame seda siis optiliseks petteks) seisneb ka selles, et hetkel on mul kasutusel vaid üks garaaži uks. Sisse sõites peab auto 90-kraadi alla pöörama ja siis kohale manööverdama. Selles ongi ainuke probleem. Eks hetkel peab harjuma ning tulevikus, kui teine uks ka kasutusele tuleb, siis seda muret enam pole. Jääb vaid sisse- ja väljasõidu rõõm. Ruum ju iseenesest suur ja sõidukeid mahub palju. Kui talveks autod sisse pakib, siis vast peab natuke hoolsam olema, kuid see on loomulik. Sellistel juhtudel üksi autot nügides panen ratta tõkked ikka maha nagu ksf. aavu soovitas. Selge on ka see, et ruumile tuleb kuni tagumiku kõrguseni seelik selga tõmmata nagu kahes väiksemas ruumis tegin. Kergem hooldada ning ei paista iga väiksem sodi välja.

Kardan, et selleks aastaks on garaaži teemaga lõpp. Peab natuke puhkama ja paar päeva kergemalt võtma. Sööke-jooke ka vaja nautida. Siis jaksab uuel aastal uue hooga edasi astuda. Tänud kõigile kaasa elamast ning nõuannetega panustamast. Olen siinsetelt kasutajatelt palju õppinud ning päris palju targemaks saanud. Suurepärane komuun, kellel ei ole kahju kogemusi ja teadmisi jagada ning vajadusel ka reaalselt abiks olla. Head vana aasta lõppu ning kohtume juba uuel aastal.

[Lauri_L]

Mõned leheküljed tagasi lubasin anda tagasisidet, kuidas garaaži soojuspump toimetab ja kui palju elektrienergiat kulub. Kolme täis kuu statistika saab teha. Olen masina tööd hoolega jälginud, sest minu elus on see esimene kord sellist seadet omada ning kasutada.

Hoone ise välismõõtudega 10x16 meetrit ja kõrguseks on 6 meetrit. Seest laias laastus 9*15 meetrit ja kõrguseks 4,8m kanti. 
Reaalne hoone köetav kubatuur on ca 550 kuupmeetrit. 

Soojuspump on järgi 24/7 ehk pidevalt. Mingeid päevaseid ega nädalasi programme kasutuses ei ole. Kasutada ma neid ei oska ning kasutusjuhend oli piisavalt keerukas, et õppida ka ei viitsinud. Lihtsalt nupust käima ning kogu töö käib süsteemi (põrandasse) mineva vee temperatuuri reguleerimisega. See on mul seatud 25 kraadi peale. 

Üldpildis hoiab ruumis sellist 21-22 kraadist temperatuuri. See püsib kindlalt stabiilsena kuni -5 kraadise külmani. Kui tegi -15 kraadiseid külmasid, siis langes temperatuur suures ruumis 18 kraadi peale, väiksemates madalama laega ruumides püsis 19-20 kraadi. Minule iseenesest oli ka see temperatuur täiesti vastuvõetav ning tõstma ei tõtanud. Ilmselt lae all 4m kõrgusel on tunduvalt soojem kui all. Temperatuur on mõõdetud umbes 1,5m kõrgusel põrandast. Pisut füüsilisema töö juures tahaks juba dressipluusi maha visata.

Suur garaaži uks käib päevas lahti vähemalt neli korda. Siis kui hommikul lapse lasteaeda viin ja siis, kui õhtul tagasi toon. Kui traktoriga lund vaja lükata, siis loomulikult tihedamini. Väga mõnus on kohe kuiva ja sooja autosse istuda ning startida. 

Oktoober oli esimene täis kuu küttega. Võrdlemisi pehme oktoober oli. Kuu lõpuks näitas seade kulutatud elektrienergia hulgaks 225kWh. 
November oli juba krõbedam ning teine pool tõi lume ning tegi esimesed tugevamad külmad ka. Kuu lõpus näitas seade elektrienergia kuluks 500kWh.
Detsember näitas juba korralikult hambaid. Tulemuseks tarbitud 690kWh.

Kas need numbrid sellise suurusega (kubatuuriga) hoone kohta on suured või väikesed, seda ei tea. Pole millegagi võrrelda. Elektripakett on mul fikseeritud ja kWh eest maksan koos aktsiiside, taastuvenergia tasude, võrguteenuse ja käibemaksuga kokku 19 senti. Seega oktoobris läks kütmise alla 42 eurot, novembris 95 eurot ja detsembris juba 131 eurot ehk 4,36 eurot ööpäevas 550m3 mahu kohta. 



Jõulukingituseks sai ostetud garaaži päris oma tolmuimeja. Sellist luksust pole mul veel olnud. Varasemalt ikka harja ja kühvliga asjad aetud saanud. Kui autodel salongi puhastan ning pesen, siis seni olen kasutanud ikka tubast tolmuimejat. Nüüd ei pea majast eraldi midagi tassima hakkama. Ja eks töövahendeid tuleb nii ehk naa järk-järgult juurde soetama hakata. 

No ja klaver on samuti nüüd garaažis olemas... Olude sunnil. Kas keegi siinsetest omale ei taha? Annan tasuta ära ja tõstan auto peale ka  . Mängida niikuinii ei oska ja jäätmejaama ka ei raatsi viia. Kui lahti ei saa, siis peab midagi muud ette võtma. Näiteks baarikapi vms ehitama.

[alfredo]

Lauri, ma soovitaks tolmukale pikendusvooliku kohe juurde soetada. Originaal on täpselt nii lühike tehtud, et oleks võidud üldse tegemata jätta. Vahetasin ka juhtme 8m-se vastu ära, mille ühelt jäätmejaama minevalt patsiendilt laenasin. Sellise komplektiga saab juba veidi vabamalt toimetada.
Midagi sellist siis - https://espak.ee/epood/toode/pikendusvoo...d-karcher/

Ilmselt järgmine samm on väike päikesepart paigaldada, mis kulusi ühtlustaks? Sul seal nagu vaba maad oli, mis puude varju ei jää. Pisike mõnekilovatine maapark, võimalusel kalde reguleerimisega. Sellist hea lihtne lumest puhtaks lükata, kui ka talvel kopika säästa tahad. Varsti peaks päikest rohkem näha ka olema, aga külmem osa talvest on veel ees.

Kas sellel sp-l on ka suvine jahutusvõimekus näiteks läbi kaloriiferi võimalik? Aeroc on ses mõttes vastik materjal, et kui päikese käes korralikult üles on köetud, siis kütab toa parajaks saunaks.