[Marko]

Õli süüdistamine on jama, olen 2 mootorit maha kandnud peale tundmatult õlilt üleminekut kaasaegsele. Peseb mingi kübeme lahti ja ongi kellad. Ega siis õli süüdi pole, et tööd teeb. Aga see pole see teema...

[Janka]

Loksutame vana teema korraks liikvele, sest võibolla leidub veel mõni Družba-lemb, kellel õnnestub silma särama seada.
Mõlemad vihikud jäid silma Raplas Jaama Vanavara Taaskasutuses. Millises riiulis, kus kastikeses täpsemalt asuvad, saab küsida lahkelt müüjaonult.

                     
         

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Selline asi sattus üle hulga aja kätte:







No on see vast leiutis. Võlle saab ainult ühelt poolt kätte. Kõik pimedas augus. Ülekandearv kuskil 1:2.4 kanti.  Korpusel on näha ka nelja needi augud,sinna on mingi silt kunagi needitud. Ei tea kas see mingi katsemudel olnud.... väga imelik ja kahtlustan,et paljudel sellist kogus pole. On järsku kellegil mõtteid?
T.

[Raudpats]

Tegelikult ma ei tahtnud üldse siia teemasse kirjutada, aga nii isu oli midagi kirjutada. Mõtlesin alguses, et kirjutan muretraktori teemasse, aga sellega on jama - muretraktor mul on ja isegi kaks tükki, aga üsna ebaõnnestunud mudel tundub olema - ei mingit muret. Võibolla on mingi katsemudel või ülemineku variant, ei tea, aga kõik töötab nii hästi, et kirjutada ei ole millestki. Kuigi kõik siin justkui kirjutavad, et osta muretraktor ja igavene kepp on kindlustatud. Ma juba vana mees ja palju sellest kepist enam ei pea, aga mingi rõõm võiks ikka igas päevas olla, aga noh ... ei ole.
Benzopilaa teema on ka väga populaarne ja sinna võiks ka kirjutada, ka peaks keppi saama, mul jällegi jama - kõik saed töötavad! Viimses hädas vaatasin siis Družbade poole. Ja hakkas vaikselt looma.
  Kunagi nii umbes 15 aastat tagasi kinkis Talupoeg Taluja mulle ühe vana Družba mõningad osad. Palju neid just ei olnud.
   
Sai siis natuke juurde pandud ja valmis üks ürgne Družba, mis ehk võis olla kõige esimesest seeriast.
https://www.youtube.com/watch?v=ho5RKiVQ35c

Aga siis teatas see Talupoeg, et leidis ühe veel vanema Družba osad, täpsemalt paagikorgi. Ja see oli kindel märk, et tuleb ka see mudel taastada. Hiljem muidugi selgus, et see kork ei ole ikka selle mudeli oma - originaal oli kuusepuust aga Talupoja oma oli toomingast. Aga see pisiasi ei takistanud restaureerimise alustamist. Järg tuleb varsti ...    

[Raudpats]

Kui nüüd natuke tõsisemalt võtta, siis oli juba ammu teada, et nende varajaste Družbadega on küsimusi rohkem, kui vastuseid. Mul kahed erinevad "sarved", kummad on vanemad - ei tea. Reduktoreid on väikeste erinevustega väga palju. Jällegi - missugune on kõige vanem, ei tea. On sellised, millel on kaanel üksnes aastaarv, on selliseid, millel ei ole ka aastaarvu. Siis on 1958.aasta Družbad, millel kaanel kiri Дружба. Ja on veel selliseid , mille kaanel kiri Дружба 59 või Дружба 60. Missugused sarved missuguse mootori ja reduktoriga kokku käivad, see on miljoni euro küsimus. See Družba, mille ma nüüd taastasin autentselt õigeid meetodeid kasutades ( see tähendab veneaegsed meetodid, zubila, kuvalda, matid ja viimases hädas Talupoeg Taluja abi) omab muldvalu karterit. Üldiselt on karterid paremini viimistletud, tuleb oletada, et see on üks esimese põlvkonna karteritest. Tuulekojad vanadele sarvedele on vähemalt kahte tüüpi - ühtedel käib silindri peale minev jahutuse korpus külge ümmarguse toruga ja teistel on ava ovaalne ning kinnitus kahe poldiga. Esimestel saagidel olid silindrid malmist ja tänapäevaste Družbadega võrreldes "tagurpidi" - karburaator paremal ja sumps vasakul. Ka oli malmist silinder natuke pikem, millest tulenevalt ka jahutusplekk kõrgem. Ma kaldun arvama, et malmsilindri jahutusplekk kinnituski ümmarguse toruga tuulekoja külge. Mul on üks malmsilindri katteplekk originaalis olemas. Ja teine on siis selle ammu taastatud sae küljes. Kui kaua need silindrid valepidi küljes olid, ei tea. Igatahes piltide peal on näha mõlemaid variante kõrgete sarvede korral. Sarved muidugi jah, ka vähemalt kahte tüüpi, paagid ja konstruktsioon üsna erinevad. Ma kaldun arvama, et see saag, mille ma nüüd käima sain, on esimese, st kõige vanema tüübi sarvedega. Käepidemed on mul väga kehvad, lipitud ja lapitud. Ühel Viljandi mehel on küll olemas kobedamad käepidemed, aga tema tõelise mulgina ei ole neid käepidemeid nõus ka saja vaka tangusoola vastu vahetama. Sidurid ka erinevad, vähemalt kolm varianti. Jällegi - ei tea, millal mingit sidurit kasutati.
      Selle mootori ma ladusin algselt erinevatest juppidest kokku. Aga käima ei saanud. Viga oli hooratta all süütemängus. kuid hooratast kätte saada ei õnnestunud. Toomas Talupoeg Taluja tegi suure kauplemise peale spetsiaalse tõmmitsa ja veel suurema kauplemisega sättis mitmest mootorist ühe nii korda, et see sai käima. Karu kõhus on jällegi mitmeid spetsiifilisi detaile, mis viitavad erinevatele arengutele sae ajaloos. Toomas pani mootori käima küll, kuid silinder oli siis nii, nagu tänapäeva Družbadel. Tuli see modifitseerida ja teistpidi panna, et saavutada autentne välimus. Ja kui see töö ( ja mõned muud tööd veel) sai tehtud, siis selgus, et benzopilaaga saab keppi ikka päris korralikult. No ei läinud ta enam käima, parimal juhul tegi tsuhh ja puhh ja kogu lugu.  Mul on kodus selline naine, kes tõmbab igast asendist sae käima ja kui ma juba mitmendat õhtut Družbat tulutult käivitasin, siis tõmbas ta kõva kiunu üles küll, aga Družba sellegipoolest käima ei läinud. Lõpuks selgus, et nagu sellistel puhkudel ikka ja alati, viga oli mütsi all. Karburaator nimelt ei läinud mingil arusaamatul põhjusel kinnitusflantsi otsas lõpuni pessa ja seetõttu kiskus karburaatori kinnituse juurest niipalju õhku vahele, et käima ei läinud. Kui see viga sai lõpuks avastatud, siis läks ka käima.

https://www.youtube.com/watch?v=aINgVZM0nRw

See, et saag suhteliselt porno välja näeb, on taotluslik ja asjaolude kokkulangemisest tingitud. Vene ajal oli täiesti tavaline, et remondi käigus kasutati erinevate eksemplaride juppe ja üle ei värvitud neid mitte kunagi. Siin nüüd on siis ka jupid erinevatelt saagidelt ja ei ole neid värvima hakanud, et ei tekiks ekslikku arvamist, et üks vene saag võiks ilus olla.

[Raudpats]

Kaks vanurit võrdlemiseks:                                        

Tähelepanu tasub pöörata ka analooge mitteomavale spetsiaal-kanistrile - peenike kõver toruke on tankimistila. Paagi ava on umbes 2cm ja see kõver toruke tegi tankimise lihtsaks ja võimalikuks.

[aavu]

Hiljem muidugi selgus, et see kork ei ole ikka selle mudeli oma - originaal oli kuusepuust aga Talupoja oma oli toomingast.

Väheke kriitikat. Paagikork hakkab varsti roostetama (roosteuss tuleb), oleks võinud kruntida-värvida. 

Teiseks, segadus karbuss-sumps. Ehk oled vaadanud kas kogemata või meelega tehtud peegelpilte ja sealt on mulje, et on kahte moodi paigaldust. Tegelikult on sul ju selgelt näha, et sumps on valel pool ja puhub kuuma haisu otse inimese põlve pihta. Nii jääb družba kasutamine tervisele ohtlikuks ja haiglasse sattumine on kindel. Seda enam, et družbade massleviku ajal peale kergsüttivate vatipükste muid kaitsevahendeid ei tuntud. A muidu värv läigib ja isegi käivitub, ehk saab asja ka. Pärast põhivigade kõrvaldamist tuleb metsakatsete periood, ehk kuuleme kuidas katsetused kulgevad ja milliseid pisivigu veel välja tuleb. Eriline kiitus sellest ukse küljes rippunust ilusa sae väljavõlumise eest.

[Raudpats]

Hiljem muidugi selgus, et see kork ei ole ikka selle mudeli oma - originaal oli kuusepuust aga Talupoja oma oli toomingast.

Teiseks, segadus karbuss-sumps. Ehk oled vaadanud kas kogemata või meelega tehtud peegelpilte ja sealt on mulje, et on kahte moodi paigaldust. Tegelikult on sul ju selgelt näha, et sumps on valel pool ja puhub kuuma haisu otse inimese põlve pihta. Nii jääb družba kasutamine tervisele ohtlikuks ja haiglasse sattumine on kindel. Seda enam, et družbade massleviku ajal peale kergsüttivate vatipükste muid kaitsevahendeid ei tuntud. A muidu värv läigib ja isegi käivitub, ehk saab asja ka. Pärast põhivigade kõrvaldamist tuleb metsakatsete periood, ehk kuuleme kuidas katsetused kulgevad ja milliseid pisivigu veel välja tuleb. Eriline kiitus sellest ukse küljes rippunust ilusa sae väljavõlumise eest.

Osaliselt on Sul õigus ja osaliselt mitte. Algselt peaks sellisel vanakesel olema malmist silinder ja see on kindlasti niiöelda tagurpidi peal. Selle malmist silindri juurde kuulub ka teistsugune karbuss ja sumps. Mul ei ole õnnestunud leida malmsilindrit ja vana tüübi karburaatorit. Pruunil eksemplaril on küljes originaaliga üsna sarnane vanema tüübi sumps. Otsisin kiiruga pilte sellest tagurpidi silindrist, ei leidnud praegu. Pildid oli Soome mingi metsameeste ajakirja artikli juures, ajakiri aastast umbes 1958. Küll ma leian üles ja lisan siia. Aga tagurpidi silinder tõesti oli nendel esimestel saagidel kasutusel. Kas ka alumiiniumsilinder - selles ma kindel ei ole, kuid mul on üks silindri katteplekk, mis on lühike (see tähendab alumiiniumsilindri oma) ja sellel on külgavad ka tagurpidi variandi omad. Seega praegu on seal sumps vale ja karburaator ka, kuigi karburaatori väliskuju on laias laastus õige.

[honkomees]

Tegelikult ma ei tahtnud üldse siia teemasse kirjutada, aga nii isu oli midagi kirjutada. ...

Seda postitust lugedes tekkis tunne et va ksf kõuts on ksf patsi konto kaaperdanud, õnneks järgmised postitused hajutasid eksiarvamuse ...

[Raudpats]

mõned udused pildid algsetest malmsilindriga Družbadest        

[IIIFFFAR]

Kallid Sõbrad,... "drusba" võlusôna peab lugema tagurpidi... ;-)

[Raudpats]

Kusagil teises teemas oli juttu lääne mootorsaagide jõudmisest meie metsameeste kätte. Ja juhtus see juba umbes 50 aastat tagasi. Paradoksaalsel kombel oli Družba nendest siiski peajagu parem ja vastupidavam, Selle ilmekaks näiteks olgu siia lisatud üks tunnistus 1986.aastast, mil meie metsamehi koolitati niiöelda Družba-põhiselt.
   

[v6sa]

Kusagil teises teemas oli juttu lääne mootorsaagide jõudmisest meie metsameeste kätte. Ja juhtus see juba umbes 50 aastat tagasi. Paradoksaalsel kombel oli Družba nendest siiski peajagu parem ja vastupidavam...

Kas tohin paluda selgitust aspektide üle, mille poolest Družba oli peajagu üle suvalisest lääne analoogist? Hetkel tuleb pähe vaid kaal, mis on vaieldamatult suurem. 

Et nõukarežiimile kohase defitsiidi tingimustes saemotoristi põhikoolitust selle peal viljeleti, on täiesti arusaadav: lääne sae väljateenimiseks pidi midagi oskama ka. Või olema õigel kohal käpp sees.

[Dikson]

Mootorsae "Družba" motorist võis ainult laoplatsil tüvesid järgata. Ja seda tööd tehtigi reduktoriga mootorsaagidega "Družba" ja "Uraal". Kasvava puu kallale minekuks pidi olema langetaja-saemotoristi kuues järk.

[Dikson]

Kusagil teises teemas oli juttu lääne mootorsaagide jõudmisest meie metsameeste kätte. Ja juhtus see juba umbes 50 aastat tagasi. Paradoksaalsel kombel oli Družba nendest siiski peajagu parem ja vastupidavam...

Kas tohin paluda selgitust aspektide üle, mille poolest Družba oli peajagu üle suvalisest lääne analoogist? Hetkel tuleb pähe vaid kaal, mis on vaieldamatult suurem. 

Et nõukarežiimile kohase defitsiidi tingimustes saemotoristi põhikoolitust selle peal viljeleti, on täiesti arusaadav: lääne sae väljateenimiseks pidi midagi oskama ka. Või olema õigel kohal käpp sees.

Juba 1974 toimunud saemotoristide kursused viljeleti reduktorita bensiinimootorsaega "Husqvarna 140 S" . Ja aastal 1986 metskonnas oli igal metsavahil ja metsnikul kas "Husgvarna" või "Partner 5000". Oli metskonnas ka kaks raietöölist "Družbaga" . Ja veel kasutati reduktoriga bensiinimootorsaage laoplatsil tüvede järkamiseks.

[Raudpats]

Kas tohin paluda selgitust aspektide üle, mille poolest Družba oli peajagu üle suvalisest lääne analoogist? Hetkel tuleb pähe vaid kaal, mis on vaieldamatult suurem. 

Et nõukarežiimile kohase defitsiidi tingimustes saemotoristi põhikoolitust selle peal viljeleti, on täiesti arusaadav: lääne sae väljateenimiseks pidi midagi oskama ka. Või olema õigel kohal käpp sees.

Võsa poolt muidugi huvitav kommentaar .... Ainult tühised 40 aastat on möödunud ja juba on meelest läinud, et kõik CCCP tooted ületasid kapitalistide omasid igast asendist, igal ajal ja igas kohas. "Sotsialistlikust põllumajandusest" sai sellekohast infot lugeda lõpmatuseni. Kapitalism oli kuristiku servale jõudnud oma arenguga. Ja meie suur ülesanne oli - neile järele jõuda ja mööduda ja ette minna. Umbes nii see ju lõppeski, mõni ehk mäletab ... Mootorsaag Družba ei omanud maailmas analooge ja analoogsete seas oli ta maailma parim. Umbes selline reklaamlause on kusagilt meelde jäänud.

 Mis puudutab saemehi metsas, siis tõesti tuleb nõustuda Diksoniga, tõesti oli neil olemas karjääri-võimalus, kus lihtsast motoristist võis saada langetaja-saemotorist. Tõestuseks lisan siia veel ühe samale mehele antud dokumendi:        
Ja nagu fotodelt näha, tuli kvalifikatsiooni edaspidi ka uuendada või kaitsta. Kuid seoses selle kuuenda järgu või kategooriaga - minu tuttavad vanemad saemehed ei mäleta eraldi järke saemeestele, võikolla need olid kusagil olemas, siinpool ei mäletata.

[Marko]

Družba eelis oli, et lühem mees sai täiesti sirge seljaga töötada. Kuskil on vidik, Husqvarnale? on pikendus külge tehtud samal põhjusel. Laasimiseks peab ilmselt eemaldama või vanamoeliselt kirvest kasutama.

[diselist]

Kusagil teises teemas oli juttu lääne mootorsaagide jõudmisest meie metsameeste kätte. Ja juhtus see juba umbes 50 aastat tagasi. Paradoksaalsel kombel oli Družba nendest siiski peajagu parem ja vastupidavam...

Kas tohin paluda selgitust aspektide üle, mille poolest Družba oli peajagu üle suvalisest lääne analoogist? Hetkel tuleb pähe vaid kaal, mis on vaieldamatult suurem. 

Et nõukarežiimile kohase defitsiidi tingimustes saemotoristi põhikoolitust selle peal viljeleti, on täiesti arusaadav: lääne sae väljateenimiseks pidi midagi oskama ka. Või olema õigel kohal käpp sees.

Oman 67 a jonsered raket 60(2,65kw 56cc,max 10200p/min).Druzbaga võrreldes on see saag.Druzba ,arvestades veel kvaliteeti ja jõuetust ning pöördeid on ainult 2 mehe saest ehk parem,kui ikka töötab.Varuosade kott pidi metsas kaasas olema alati...Leevendust tõi see saag tõesti siberi metsatöödel.Jonsered oli siis juba saag ,millega sai saagida.Ja oli hea lõpuni välja ,kuni husqvarna ta alla neelas.

[muska71]

Meil oli uural,uuest peast vanamees tegi korda ja töötas muretult,kõvasti saetud.
Aasta võis olla 1990 kui maapaos olin metsas ja sugulane talude asutamise aegu tegi metsa ja puhastas kraavikaldaid ja mina tollal tatikana olin druzba peal ja ka ei mäleta lagunemist,käivitus ka ja tehtud sai hulgem metsa ja koormate viisi läks puit minema.Hea oli võsa lõigata jää peal.

[IIIFFFAR]

Nu, kaheksakümmendate keskel olid ikka Varnad-Partnerid käibel küll. Družba poole ei vaadandki mitte.
 Minu tatikamälestuste alul HQ 44, siis 85-86 P5000 (mis mulle endale väga meeldis) seejärel HQ 254 jne...