[ratsoup]

Alustame siis algusest ehk eellugu. Aasta oli 2017 ning ühel hetkel tekkis mul mingi kummaline vajadus osta omale Niva. Olin väikese poisina kuangi ühte kaugelt vaadelnud, aga muid kokkupuuteid selle autoga ei olnud. Leidsin ühe osta.ee osksjoni ning ära ma ta ostsin. Oranži peale kauba. Toona minu tehnikaalased teadmised olid ka märksa väiksemad kui täna (mitte, et ma siin millegagi praegugi hiilata saan). Minu Niva esimesi päevi kajastab ka Lada foorumisse tehtud teema oranži niva kohta: https://www.ladaklubi.ee/foorum/viewtopi...15&t=12359

Oma oranži kaunitariga olen isegi pool Eestit suutnud läbi sõita. Saaremaa, Hiiumaa, Haapsalu ja Tartu on mõned kohad kuhu olen temaga jõudnud. Osa võetud ka vanatehnika orienteerumistest ja üritustest.

Mõned pildid nendest headest aegadest:




Esimeste aastatega sai autol remonditud mitmeid sõlmi ning sain temaga rohkem tuttavaks. Tehnikaalaste teadmiste kasvades aga sai selgeks ka paratamatus, et sellel autoga väga pikka pidu ei ole. See tähendab et vastavalt TÜV kontrolli karmistudes ja auto edasi mädanemise tempo tapavad ära igasuguse perspektiivi seda sõidukit putitada ja legaalselt nautida. Ühel hetkel jõudiski kätte see hetk, kus TÜV polnud enam võimalik. Keevitamise tuju ajas ära tõsiasi, et koht kuhu uus karp keevitada vajas ka ise keevitamist ja nii edasi... Olin juba ühel hetkel käega löömas ja mõtlesin, et müün selle varuosadeks ja lõppeb see Niva lugu minu jaoks.

Ja siis kuskil eelmise aasta lõpus sõbraga juttu ajades... ja paar õlut hiljem... tekkis plaan, et leiame korraliku kere ning ehitame kokku tip top Niva, millega saaks käia vanatehnika seiklusorienteerumistel. Kaugem märg unistus on rahvusvahelised vanatehnika üritused, aga sellest millalgi hiljem. Otsing algas ning ei kuskil kuu aega hiljem oli ta olemas. Roheline Krokodill Gena.

Selline nägi ta välja kui teda vaatama läksin Jõgevamaale

Ja nii jõudis ta koju koos oma kaaslasest käruga


Natuke siis auto ajaloost. Tal on olnud 1 omanik, kes ta uuena ostis. Käru lasti valmistada spetsiaalselt selle auto jaoks 90ndal aastal. See härrasmees paraku lahkus siit ilmast mingid aastad tagasi ning siis sõtsid lapselapsed sellega kuskil kruusateedel ringi natuke. Ja ühel hetkel sai keskmisel generatsioonil villand ning see pandi müüki, enne kui täitsa ära trööbatakse. No ja siis tulin mina ja ostsin selle ära. Ma käisin tegelikult vaatamas veel kahte teist eksemplari. Aga mis mind selle auto juures võlus oli see, et auto pole mitte kunagi keevitust näinud. Väljast näeb ta isegi natuke õnnetu välja. Aga kui vaadata põhja alla ja hakata peidetud detaile vaatama siis on kõik omal kohal. Auto esimene omanik oli selle eest korralikult hoolt kandnud määrides kõik sisse ning hoidnud autot ilmsegelt garaažis erinevalt noorematest põlvkondadest.

Mis on veel sümpaatne, vanahärra ei armastanud tuunimist. Kõik on seal kus see tehases paigaldati. Midagi ei ole ratsitud ega tuunitud. Ainsad tehasest tulnuna erinevused sellel autol on päikesesirmide taha kleebitud kaunitaride pildid.    Isegi tehase etiketid on säilinud:


Peale esmast kiiret ülevaatust sai auto oma kaaslase kõrvale ära pargitud ning soojemaid, nokitsemiseks sõbralikumaid ilmasid ootama.


Tegelikult mõtlesin juba siis, et teen siia foorumisse teema, et seda pikka taastamise ja ehitamise protsessi kuidagi dokumenteerida ja ehk mõne kogenuma nõu ka vahest tõe pähe võtta. Seda aga takistas üks asjaolu. Nimelt kujunes selle auto ümbervormistamise protsess märksa pikemaks kui algselt ette kujutasin. ARK-is oli ta muidugi arvel surnud vanahärra nimel, viimane TÜV läbitud 2008 aastal. Oli olemas testament lapselapsele. Siis aga hakkas pull pihta. Perekond ei soovinud tervet testamenti jagada minuga (noh saan ka neist aru). ARK ütles, et ümber vormistamiseks peab testamendi järgne omanik kohapeale tulema. Ja veel enam - hakati nõudma sõiduki ettenäitamist. Mis selleks hetkeks oli kolossaalse hange taga garaažis ning ei olnud tegelikult sõiduvõimeline. Kuskil aprilli kuus jõudsin siis lõpuks lahenduseni, kus ARK ametnik tuli mulle vastu ning oli valmis seda autot kohapeale vaatama tulema. Seega sain mitu kuud hiljem lõpuks dokumendid korda.

Kevadiste ilmadega sai seatud auto hädapärasesse sõidukorda, et natuke aru saada mis seisus tehnika on. Esimese asjana sai karburaator uuenduskuuri. Ning üsna peatselt tuli ette võtta mõlemad siduri peasilinder, sest mis sa teed kui ei lahuta enam. Väike testsõit:


Nüüd siis vigadest ja puudustest.
1) Rooste
Olgugi olukord võrreldes teiste turul pakutud autodega oli lausa suurepärane, siis aeg on ikkagi teinud oma töö. Kindlasti aitas kaasa sellele viimased aastad õues seismine. Ning ka see, et temaga on kruusadeel korralikult paugutatud ning välispinnakattele korralikult täkkeid saadud. Mõlemad auto küljed on pindmise rooste täppe täis. Natuke tõsisem lugu on aga kõrvalistuja jalgealusega. Sinna on nimelt süstemaatiliselt vett jooksnud. Selle algallikas on aku kasti all olev auk rattakoopasse. Sisuliselt on see ainus tõsiselt keevitust vajav koht sellel autol. Pagasnikus ning juhipoolsel lanzekal on veel kaks paari cm2 suurust kohta. Aga see on ka sisuliselt kõik.

Jalgealune sõelapõhi. Kusjuures poolraamid all on tip-top.


Aku kasti alune, mis on praeguseks välja lõigatud juba ning esimesed keevitused saanud:


2) Mõlgid. Auto on saanud minimaalse koksu vastu nina kundepoolse laterna lähistel. See mõlk tuleb välja tõmmata. Ning väike koks on olnud ka auto tagaosas kus on ainus koht kus seda autot on kunagi värvitud & pahteldatud. Seal on väike rooste alge millega tuleb tegeleda. See koht on juhipoolse tagatule kõrval.

3) Siseinterjöör. Selle auto laepolster otsustas ühel hetkel, et hakkab kahanema. Ja veel sellise jõuga, et rebeneb ise kasvõi ennast keskelt pooleks. Hallitanud oli ta ka nii et sellega pole enam midagi ette võtta. Samuti on päikesesirmid hallituse kahjustustega ning tuleb asendada.

4) Punktis 2 kirjeldatud esiotsa mõlgiga seoses on kahjustada saanud ka auto plastik esivõre koos kroomliistuga. Liistu annab veel päästa. Plastik aga katki ning tuleb leida uus. Kroomiga versiooni tehtigi ainult Niva esimestel aastatel. Minu oranz, mis on 3 aastat noorem (1983a) seda näiteks enam pole.

Esimeseks postituseks sai vist küll. Edaspidi püüan siis natuke rääkida sellest mis on plaan ja kuidas selle teostamine tasapisi edeneb. 

[TeeTL]

Kroomliistuga näeb ikka ägedam välja küll. Kuigi ilma tekstilise vihjeta poleks paarispildi peal erinevust märganudki

[ratsoup]

Tegelikult on kroomi mujalgi. Näiteks peeglid on kroomitud. Lisaks on vanematel Nivadel ka küljekarbil kroomliist. Ise polnud viimasest üldse teadlik ning kui ma Gena omanikuks sain, arvasin esmalt, et tegu on nõukaaegse tuuninguga (Sobiks hästi seeriasse Jawa üleni kroomitud küljekarbid jms ). Selgub aga, et nii oligi.

Pilt ühe Niva vanasõiduki aktist:


Millele ma veel päris pihta pole saanud on see, mille järgi (aasta/mudeli erisus vms) on osadel karbid alt mustad ja teistel mitte.

Liist on olemas isegi selles reklaamis kui pinksalt vaadata. Ühtlasi selgub, et pagasnikusse mahub kaks hunti ladnalt.
https://youtu.be/VpQ0eZRLm7Q

[ratsoup]

Suvi on käes ja tähelepanu kõikjal mujal kui Niva kallal. Aga mõningad edasiliikumised siiski on. Garaaži katus sai korda tehtud ning ei leki enam. Aku kast on välja lõigatud ning esimene uus plekk ka külge keevitatud. Seal on seda tööd ikka veel, enne kui uue aku kasti saab paigaldada. Sõber Kaupo kellega koos selle projekti ette võtsime kasutab seda autot kui oma kutsekooli plekksepa praktikatöö taiest. Nii, et kõik tuleb teha korralikult, täpselt nii nagu õpikus kirjas.

Õnnestus soetada nõuka-uued piduritrumlid. Mõned pildid ka erinevatest roostekohtadest mis vajavad keevitust. Üldiselt on hetkel nii, et Kaupo tegeleb keevitamise ja keretöödega. Mina osandan ja pakin autot kastidesse. Enne pritsimist tahaks ka mootori maha tõsta. Mõned kohad mootoriruumis soovivad samuti tähelepanu. Mootor tuleb nii või teisiti maha võtta. Samuti läheb vahetusse käigukast. Õnnestus soetada 5 käiguline uus kast.









Kas keegi oskaks jagada kogemusi mõistlikust tööde järjekorrast selles valguses, et kui auto läheb liivapritsi kogu täiega, kuidas ning mis hetkel võtta sillad alt ning need samuti pritsida? Kui palju ning kas need jäävad põhja pritsimisele ette? Hea meelega kuulan targemate kogemusi selles osas. Eesmärk oleks terve auto põhja pritsimine ning korrosioonivastane töötlus tänapäevaste vahenditega. Sama ka kogu sildade detailidega.

[ratsoup]

Hoiame siis teemat tasapisi elus. Sellesse panustab viimasel ajal sisuliselt rohkem Kaupo, sest ise olen töö ja muude asjadega viimasel ajal natuke hõivatud. Kaupo sai oma riistad kätte ja nüüd madistab plekki väänata. Aku kasti alune võtab juba ilmet.


Pleki venitaja ja shrinker. Õppind mees, täpsed riistad.





Tahaks enne külmade tulekut jõuda kuhugi sinna, et auto on osandatud ning valmis liivapritsi ja keretööde tegija juurde saatmiseks. Eks paistab kuidas jõuab.

[ratsoup]

Vahepeal on natuke ka progressi olnud. Küll aeglast aga siiski. Akukast on taas omal kohal.




Süütud roostetäpid aknatihendi all? Sai kirurgi mängitud natuke.



Mingi tüüp lõhub põrandat... aru ma ei saa. Auk tuli ikka päris palju suurem kui alguses plaanis oli. Vahekasti kinnituse koht tuleb ka lahti võtta ja uuesti teha. Ei tea kas seda maksaks tugevdada ka? Olen näinud, et mõned on nagu teinud.

[ratsoup]

Vahepeal on Kaupo põrandat hakanud tagasi ehitama. Sai ka otsustatud põranda tükk osta, nii saavad asjad paremini õige koha peale. Samuti polnud endal vahendeid neid vagusid plekki sisse muljuda. Lisaks põhja plekile sai seotatud otse Võrust ka Honda Prelüüdi istmed. Uskumatult mõnusad istuda, seljatugedel on ka mehaaniline mälu.

[Aare R.]

Ma ei tea, kuidas sellel algsel Nival istmed üldse on, aga olen kindel, et lisaks mugavusele on need Prelude istmed ka tugevamad. Räägin seda seepärast, et uuemal (meil on siiamaani üks välimuselt päris ülbe koopalaiendite ja värkidega 99. aasta Niva alles) on esiistmed ikka kohutavalt kehva kvaliteediga, eriti just istmeraam- jube pehme ja pikaajaliselt korralikult TOETADA ei kannata. Tõtt-öelda tundub, et uuemal on kogu see sisu ikka mõnus plönn võrreldes vanaga- odav, kõva ja nagisev plastik. Maastikul on muidugi Niva väga hea asi, vähemalt nö tavakasutajale.

[honkomees]

Ma ei tea, kuidas sellel algsel Nival istmed üldse on, aga olen kindel, et lisaks mugavusele on need Prelude istmed ka tugevamad. Räägin seda seepärast, et uuemal (meil on siiamaani üks välimuselt päris ülbe koopalaiendite ja värkidega 99. aasta Niva alles) on esiistmed ikka kohutavalt kehva kvaliteediga, eriti just istmeraam- jube pehme ja pikaajaliselt korralikult TOETADA ei kannata. Tõtt-öelda tundub, et uuemal on kogu see sisu ikka mõnus plönn võrreldes vanaga- odav, kõva ja nagisev plastik. Maastikul on muidugi Niva väga hea asi, vähemalt nö tavakasutajale.

Ka vanadel Nivadel olid istmed vedela raami peal, mul oli 87. a oma ja istme raudosa lihtsalt lagunes ära, sellele panin mingi ülepea käinud 2-ukselise nissani omad sisse, tegin veel vaheraami Niva siinide peale ja sain mõne cm kõrgemaks ka istumise nagu minu maitse on.

[otipoiss]

Tunnistan, et lugesin kiiruga läbi. Kas selle akukasti tegite ise või on see ostetav tükk? Soovin autoga edu.

[ratsoup]

Tunnistan, et lugesin kiiruga läbi. Kas selle akukasti tegite ise või on see ostetav tükk? Soovin autoga edu.

Akukast on ostetav tükk. See konkreetne on küll uuema mudeli oma, aku kinnitus on veidi teist moodi. Ei viitsinud hakata ümber tegema - sellest musta numbri auto ei tule.

Sealt sai ostetud: https://www.lada.shop/en/2121-5301160-10.html

[ratsoup]

Äratame selle teema uuesti üles. Niva plaan pole kuhugi vahepeal kadunud, lihtsalt muud tegemised on vahepeal aja ja jaksu ära võtnud. Tegelikult oleme selle ajal jooksul vaikselt siiski edasi toimetanud. Täna sai aga keskmisest natuke rohkem tehtud.


Kaupo lõpetas vahepeal ära kõrvalistuja põranda:


Mina tegin käe valgeks auto plekitöödega. Esimese korra kohta pole üldse halb tulemus. Lõplikust keevitusest jäi pilte tegemata...






Aga täna võtsime eesmärgiks mootor ja kastid maha. Sellel on mitu põhjust, millest ka enne juttu olnud. Auto peaks ühel ilusal päeval liivapritsi jõudma. Aga akuutsemaks küsimuseks osutus hetkel see, et mootor ja käigukast jäid mõnele keevituskohale ette. Peale selle on vaja vahekastile teha lisakinnitused. Samuti on plaanis esidifferi ja mootori abielulahtus. Ja tore oleks kõik need tööd enne pritsimist ära teha. Seega mõeldud tehtud, kiskusime genal südame välja.






Esidiffer koostatakse all oleval pildil olevast, millesse läheb sisse tagadifri sisu.


Kui kellelgi on pakkuda, siis tarvis läheks viisakas seisukorras juhiust ning tagaluuki. Alumised servad mädadad ning parema meelega läheks lihtsama vastupanu teed. Kõrvalistuja ukse jaoks on meil olemas tutikas nõukaaegne toorik.

[ratsoup]

Niva on hetkel garaažis ja ootab soojemaid ilmu. Küll aga viskas FB ette sellise ägeda artikli, mida mõtlesin, et on siin asjakohane jagada. Eriti meeldib mulle esimese lõigu lõpp.



Häid jõule!

[olevtoom]

Niva on hetkel garaažis ja ootab soojemaid ilmu. Küll aga viskas FB ette sellise ägeda artikli, mida mõtlesin, et on siin asjakohane jagada. Eriti meeldib mulle esimese lõigu lõpp. 

Ega see tol ajal polnudki kuigi vale jutt.

[urmet48]

Mul vist jääb üle esidifri tugevduse komplekt. Sain koos autoga, kuid ei näe mõtet selle paigaldamisel.

[ratsoup]

Mul vist jääb üle esidifri tugevduse komplekt. Sain koos autoga, kuid ei näe mõtet selle paigaldamisel.

Tänan pakkumast. Mul seisab riiulis tagadifri korpusest tehtud tugevdatud esidifferi tugevdus ning mootorist lahutamise süsteem. Ühel ilusal päeval läheb see käiku.

[urmet48]

Mul vist jääb üle esidifri tugevduse komplekt. Sain koos autoga, kuid ei näe mõtet selle paigaldamisel.

Tänan pakkumast. Mul seisab riiulis tagadifri korpusest tehtud tugevdatud esidifferi tugevdus ning mootorist lahutamise süsteem. Ühel ilusal päeval läheb see käiku.

Ma seda komplekti vaadanud iga nurga alt ja mina aru eisaanud, kuidas seda peaks paigaldada..

[ratsoup]

Talv hakkab läbi saama. Vahepeal pole väga palju toimetatud. Küll aga sai algust tehtud Gena uue südame korda seadmisega. Nimelt sai eelmise suve lõpus otsustatud, et Genat hakkab edasi viima M43B18. Pärit BMW e36-st, kilovatte 85. Tegelikult seisis nurgas ka kapremonditud IS mootor, aga 103kw oleks ilmselgelt sildade jms jaoks liiga palju. Praeguse seisuga mootor osandatud ning läks Tõukurisse mõõtmisele. Läbisõitu tal 300k (teadaolevalt), tuli sõitva auto pealt. Kompressioonid olid keskmiselt natuke alla normi. Eks paistab kas tuleb puuruda ka või pääseb lihtsamalt. Visuaalselt olid silindrid jms muud tööpinnad üle ootuste ilusad. Pragusid ja muid horroreid ei leidnud. Üllatuseks oli küll ploki tihend millel tundub nagu poleks olnud jahutuskanalite auke algupäraselt. Need oleks justkui 3-5mm puuriga ise loodud. Ilmselt tehasest see nii ei tulnud, huvitav miks selline praktika? Mõnede kanalite juures on ovaal ajalooga ise tihendisse ajapikku siiski tekkinud.



Kuna algusest peale polnud soovi ehitada sellest musta numbri autot. Plaanis sisse panna mugavamad istmed ja teha ehk veel mõned mugandused. Küll aga välimuse tahaks hoida võimalikult originaali lähedase. Kaalumisel on vaid maitsekad muudatused. Tööd on veel ees palju, vaatame kuhu selle suvega jõuame.

[v6sa]

... Genat hakkab edasi viima M43B18. Pärit BMW e36-st, kilovatte 85. Tegelikult seisis nurgas ka kapremonditud IS mootor, aga 103kw oleks ilmselgelt sildade jms jaoks liiga palju.  ...

Kiiduväärselt eluterve lähenemine ja hea doonorsüda.

Vaheplaadi teed ise?

[Jesper]

See tihend peabki selline olema ja ära Jumala eest hakka seal ise midagi viiliga jaurama "mõõtu ajada" vms. Asja idee on selles, et saavutamaks ühtlane vooluhulk kõigi silindrite ümber, peab veepumbale lähim silinder (vee ringluse suunas siis mõistagi) avaldama voolule suuremat takistust kui kaugemad, muidu käiks kogu vesi kolinal läbi selle esimese ja tagumised ei saaks suurt midagi. Idee kohaselt võiks need piirajad muidugi metalli valatud olla, aga kaane ja ploki valamise käigus ei saa samas "nurgatagustest" kohtadest enam hästi seda vormiliiva vms ainet kätte ja nii tehaksegi kõik augud ühesuurused ning timmitakse tihendiga vooluhulgad paika. Lisaks on seal veel nüansse, üks kaas ja plokk käivad sajas eri mudelis, aga neil võivad olla erinevad agregaadid, salongisoojenduse väljavõte eri kohtades ja takistusega jne. Lihtsam on toota sadat eri tihendit kui sadat eri kaant JA sadat eri tihendit.

Tavaline koduskeppija muidugi ei suuda ühe mudeli mootorit teise keresse paigaldades või muidu modides seda kõike välja arvutada, isegi kui peaks teadma, et tehas niimoodi jahutust häälestab. Siis pannaksegi pärast esimest banaaniks keedetud kaant tavaliselt suurem radiaator ja kirutakse foorumis, et "neetud bemm on ikka õrnake". Tean, sest olen ise see olnud ning tõenäoliselt olen ka tulevikus