[honkomees]

... Nagu me kõik teame, siis kasutavad kaugloetavad arvestid elektrivõrku näitude edastamiseks, ehk põhimõtteliselt on tegu internetivõrguga üle elektritraatide. ...

Kas me kõik ikka teame? Mina vähemalt selles kahtlen, et see info läbi elektritraatide käib ja kahtlus põhineb asjaolul, et voolumõõtja küljes on juhtmejupp ja selle otsas magnetalusega antenn, mis siis väljaspool elektrikilbi külge kinnitub. Mul kassid ronivad sellest antennist mööda maja pööningule ja aeg-ajalt ajavad selle maha (ju magnet on nõrk ja ei saa kassile vastu) ning siis on pahandus ... Aga mis on selle antenni mõte ja eesmärk?

[Daff]

... Nagu me kõik teame, siis kasutavad kaugloetavad arvestid elektrivõrku näitude edastamiseks, ehk põhimõtteliselt on tegu internetivõrguga üle elektritraatide. ...

Kas me kõik ikka teame? Mina vähemalt selles kahtlen, et see info läbi elektritraatide käib ja kahtlus põhineb asjaolul, et voolumõõtja küljes on juhtmejupp ja selle otsas magnetalusega antenn, mis siis väljaspool elektrikilbi külge kinnitub. Mul kassid ronivad sellest antennist mööda maja pööningule ja aeg-ajalt ajavad selle maha (ju magnet on nõrk ja ei saa kassile vastu) ning siis on pahandus ... Aga mis on selle antenni mõte ja eesmärk?

See antenn on kaugloetava elektriarvesti sideks teenusepakkujaga. Sedakaudu liigub kogu sinu arvesti info. Kui palju sa oled voolu tarbinud ja ka see milline faas näiteks hetkel puudu on.

Mul oli jama, et miks info ei liigu ja siis käisid spetsialistid ja tõstsid antenni raudkapi tagant lagedama koha peale ja kõik pro.

[Raivo]

Nagu me kõik teame, siis kasutavad kaugloetavad arvestid elektrivõrku näitude edastamiseks, ehk põhimõtteliselt on tegu internetivõrguga üle elektritraatide.

Mina tean, et kohalikust alajaamast see info kaugemale ei jõua.
Sellist info kulgemist on väga lihtne blokeerida, õigemini esimene trafo lõikab selle maha.
Ma ise kasutan sellist info liigutamist oma kahe hoone vahel, samas naaber ei tea sellest midagi.

Kuidas täpselt käib, ei tea, aga kujutan ette, et kohaliku tootja üldise võrguga sünkroonimine pole eriti keeruline ülesanne.
Sisuliselt tuleb mõõta võrgupoolset otsa ja seda võrrelda kohaliku poole otsaga.

[2715]

Kuidas täpselt käib, ei tea, aga kujutan ette, et kohaliku tootja üldise võrguga sünkroonimine pole eriti keeruline ülesanne.
Sisuliselt tuleb mõõta võrgupoolset otsa ja seda võrrelda kohaliku poole otsaga.

See sünkroonis töötamine ja sageduse säilitamine ongi selle juures kõige suurem väljakutse.
Mõteldes korraks kuidas üldse saab elektrit võrku anda?
Et midagi üldse saaks võrku minna peab tootva inverteri siinuste pinge olema kõrgem võrgupingest et elektronid võrku liiguks.
Näiteks kui võrgus on kolmefaasilisel ühendusel 380V siis inverter peaks tootma olenevalt ampritest ja liini takistusest näiteks 390V ja elektronid antakse võrku.
Nüüd lisandub teine inverter mis tahaks ka anda võrku ja temaga koos on võrgupinge juba 400V.
Nüüd üks inverter kukub ära sest Kalle komistas juhtmesse ja tõmbas pistiku välja ning pinge kukub hetkega.
Teine inverter ka alandab pinget sest tal ei jätkuks ampreid muidu ja tekib ahelreaktsioon mis saab lõppeda voolu kadumisega.
Sagedusega on veelgi suurem probleem sest inverter peab jälgima, et siinuste täies ulatuses oleks voolutugevus ühtlane.
Kui nüüd üks inverter loeb pinge tõusul imeväheke vähem kui tehelikult siis annab ta pinge tõusu faasis rohkem ampreid ja tahab sellega sagedust suuremaks nihutada.
Kui teine inverter läheb sellega kaasa siis hakkab sagedus tõusma ja tekib ahelreaktsioon mis viib selleni, et inverterid hakkavad järjest välja lülituma.
See inverterimajandus saab toimida ainult tänu sellele, et kuskil on piisava massiga generaator, mille rootorit hoitakse pöörlemas 2800p/min ja see peab suutma katta kõigi inverterite mis võivad halbade juhuste kokkulangemisel välja lülituda võimsuse.
Generaatoriga aga on imelihtne sagedust ja pinget hoida.
Piisab kui tahhomeetrit jälgida ja vajadusel "gaasi" juurde anda.
Pinge hoidmiseks aga on lihtsa ja labase pingeregulaatoriga ergutusvoolu reguleerides võimalik pinget mõjutada.
Selleks ka need sünkroonkompensaatorid, mis on vaid suure massiga ankruga generaator mida ajab ringi elektrimootor mitte auruturbiin.

[PlyVal64]

Kuidas täpselt käib, ei tea, aga kujutan ette, et kohaliku tootja üldise võrguga sünkroonimine pole eriti keeruline ülesanne.
Sisuliselt tuleb mõõta võrgupoolset otsa ja seda võrrelda kohaliku poole otsaga.

...
Generaatoriga aga on imelihtne sagedust ja pinget hoida. Piisab kui tahhomeetrit jälgida ja vajadusel "gaasi" juurde anda.
...

Mõnus on asist juttu lugeda. Jah, sagedust ongi "lihtne" hoida pööretega. Nii ongi, küsimsu on sellise masina-plugina sobilikkuses ehk siis sertifitseerituses suuta sünkroniseeruda Gridiga. Euroopas vana hea puugaas + p.mõtteliselt smallblock geneka taga.  Kõik muu on reaalselt lihtne ja "arusaadav", keeruline ongi V8 täpsete pöörete hoidmine ja selle täpse 50Hz sünkroonis hoidmine. 5,7-liitrise katlaga on see täpne pöörete arv 3000 rpm mistahes puugaasi koguse puhul, siis on 50Hz.  +/- mingid pöörded teeb nullkoma-kohaga hertsides, mis on vist ka OK? Gridi ei "huvita" ju miski muu kui vaid ja ainult sagedus. Törtsukese ka reaktiivenergia. Kogus on teisejärguline, seda saab ka hüdroenergia vee soojendamiseks kasutada

[aavu]

Selleks ka need sünkroonkompensaatorid, mis on vaid suure massiga ankruga generaator mida ajab ringi elektrimootor mitte auruturbiin.

Nagu vene ajal TV-raadio mastide toide, nt. Koeru. Voolu kadumisel piisas hoorattast kuni diisel käivitus ja ise hooratast ringi ajama hakkas

Nagu me kõik teame, siis kasutavad kaugloetavad arvestid elektrivõrku näitude edastamiseks,

70-ndatel sai telefoniga läbi alajaama helistada rajoonist välja, mis tavatelefoniga oli kaugejaamast tellitav. See kõne küll kohises mingite viletsate filtrite tõttu, selle pärast olid alajaamadest, kus oli alaline valvepersonal väljuvate-sisenevate liinipostide otsas mingid suure läbimõõduga poolid.

[honkomees]

... See antenn on kaugloetava elektriarvesti sideks teenusepakkujaga. Sedakaudu liigub kogu sinu arvesti info. Kui palju sa oled voolu tarbinud ja ka see milline faas näiteks hetkel puudu on.

Mul oli jama, et miks info ei liigu ja siis käisid spetsialistid ja tõstsid antenni raudkapi tagant lagedama koha peale ja kõik pro.

No aga millest ma siis räägin, ümbernurgajutuga küll Pole seal elektritraate pidi info edastamist.

[tcumen]

Neid kaugloetavaid on pm kahte sorti. On need, mis kasutavad andmete edastamiseks elektrivõrku. Nende
tööulatus on mõned sajad meetrid alajaamast, kus asub nö. emajaam. Kasutatakse linnades ja tihedamates asulates.
Ja on need teised, mil antenn kilbi küljes. Need kasutavad mobiilset andmesidet. Kas 2G või 4G, ei tea.

[deus]

Neid kaugloetavaid on pm kahte sorti. On need, mis kasutavad andmete edastamiseks elektrivõrku. Nende
tööulatus on mõned sajad meetrid alajaamast, kus asub nö. emajaam. Kasutatakse linnades ja tihedamates asulates.
Ja on need teised, mil antenn kilbi küljes. Need kasutavad mobiilset andmesidet. Kas 2G või 4G, ei tea.

Kuna mind siin ei taheta uskuda niisama vaid peab terve lehekülje seletusi kokku kirjutama, tänud kasutajale 2715 maakeelse tõlke eest, siis pane järjekordse pildimaterjali:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/125...6lisa1.pdf

Eriti huvipakkuvad on 400MHz alad, eriti selles valguses, et tuleb meelde tuleta, mille peal EE omal ajal kukkus internetti pakkuma kaugetesse nurkadesse.

Voolumõõtur ei pääästa sind aga mitte kuidagi sellest, mida on siin välja toodud ehk paika sünkimisest. 1U suuruse karbiga saab hakkama voolu sünkimisega ühe allika pealt teise allikale tarbija suunas. Omavahel allikaid aga ei süngi need karbikesed kuidagi, sest karp peaks diiselgenekale ütlema, et võta nüüd poiss hoogu maha ja vahepeal peab asi jooksma kondekate/akude pealt kuniks selline keemia käib.
Ühesõnaga see V2G on lihtsalt pime usk hetkeseisuga. Ma olen tuttav ka sellega, kuidas Tesla akuseinad ja üks laadimisetootja, kelle nime ma ei mäleta hetkel, ülbitsesid Kalifornia katkestuste ajal oma saavutustega. Korraks hea küll.