[stretch]

Seda et... mõistusevastasus hakkab viimastes postitustes kuidagi hägustuma.

Ajaloominutid on alati huvitavad.

Aerofotosid postitada ei viitsi, aga ülevaatuspunkt tekkis sinna 2006-2007. St 2006 aasta aerofotol veel ei ole, järgmisel juba on.

[MeelisV]

Kuidas toimida sellises olukorras? Kui olen jõudnud juba autode rivi lõppu kas siis vastutulev sõiduk võib mind blokeerida ja sundida tagurdama?

Aga kuidas sa sinna sattusid ?
Kas vastutulev auto ei olnud enne nähtav ?

[entson]

Kusjuures seal tankla juures-küljes oli ka varuosade poeke ,eraldi sissepääsuga ,bensiin käis läbi luugi.Millalgi ühendati mõlemad ruumid ja sissepääas jäi linnapoole. 88a. sügisel müüdi mootori õli seal ainult juurde lisamiseks ,ehk kui tahtsin kaasa siis võtsin kannuga ja kapoti all kallasin oma nõusse.

[aavu]

Kuidas toimida sellises olukorras? Kui olen jõudnud juba autode rivi lõppu kas siis vastutulev sõiduk võib mind blokeerida ja sundida tagurdama?

Kui enne rivi kohale jõudmist paistis vastutulija, siis peaksid tema läbi laskma. Kui rivist möödumisel keeras kõrvaltänavast välja varem mittenähtav auto, siis viisakusest lubab ta möödasõidu lõpetada. Seda siiski ainult parkivate autode rivi puhul. Eks ta viisakuse valdkonda kuulub see küsimus.

[Aare R.]

Võiks öelda, et talvel, kitsaste tänavate ja lumevallidega on mõnes mõttes isegi sama olukord. On muidugi selliseid, kes sõidavadki niikaua, kuni teisega ninapidi koos on, kuid ma olen pigem seda meelt, et sellisel juhul võiks emb-kumb mingis laiemas kohas seisma jääda, et teine mööda lasta. PS. Teen seda ka ise, ka suurega metsas.
Muidugi see pildil kirjeldatud olukord on ka suht sama, kuid ei ole ju välistatud, et see vastutulija tuli äkitse mingist kõrvaltänavast või on tee kurviga vms. Variante igasuguseid, kuid siin on lõpuks ikkagi oluline teineteisemõistmine ja viisakus kaasliikleja suhtes.

[MeelisV]

Sai järgi vaadatud Pealtnägija liiklusraevu osa.
Oli päris huvitav. Ainult kahju, et intervjuu lõpus ei vaadatud "kangelasega" koos videot ja küsitud kommentaari jutu ja nähtu erinevuse kohta.

https://www.err.ee/1609231815/liiklusrae...sagedamini

[Heigok]

Vaesekene.... ?

[Daff]

Kuidas toimida sellises olukorras? Kui olen jõudnud juba autode rivi lõppu kas siis vastutulev sõiduk võib mind blokeerida ja sundida tagurdama?

Mulle tundub, et saadaoleva info põhjal on küsimusele raske vastata.  
Mis põhjusel  need punased autod rivis seisavad näiteks?
Märgid on/ei ole?
Aga tavaliselt on sellises olukorras nahhaalsem juht võitja kui regulatsioon on jäetud jumala hooleks.

[ivo86]

Kuidas toimida sellises olukorras? Kui olen jõudnud juba autode rivi lõppu kas siis vastutulev sõiduk võib mind blokeerida ja sundida tagurdama?

Kuidas ta Sind sunnib? Sellega, et ei lähe eest ära? Ta ei sunni Sind kuskile ju, istuge seal päeva lõpuni ja vahetage viisakusi ja pidagi diskussiooni. On ette tulnud.

Teed peab andma see liikleja, kelle poole peal on takistus. Seega, enne kui sa sinna rivi kõrvale sõitsid, pidid sa veenduma, et saad oma põike nii ära teha, et vastutulejat ei sega.
Kui nüüd on nii, et seda pole võimalik teha (näiteks tänav on kumer, kurviga, ja sa nii pikalt ette ei näe ja otsustad lihtsalt minna), siis läheb asi jah viisakuse või suuremate munade peale välja.
Kui nüüd vastutuleja on normaalne inimene, siis ta laseb sul ära tulla, sest alustatud manöövri peaks laskma ära lõpetada. Aga ma tuletan siiski meelde, et sul pole asja sinna kõrvale sõita, kui sa pole veendunud, et sa ei pea eesõigusega liiklejale teed andma.

See on sama asi, kui sa anna teed märgi alt kellelegi ette sõidad ja siis vaadatakse, et kuhu pauk tuli. Kui külge, siis sa sõitsid ette. Kui otse tagant, siis oleks tagantulija jõudnud pidurdada. AGA nahh sa ette keerasid, kui ta pidi oma kiirust sinu pärast muutma või pidurdama? Juurpõhjus on ikkagi vales otsuses niimoodi sõitma hakata.

Ja siis tuleb 100 tarka, kes ütleb - aga kui ma niimoodi viisakalt sõidan, siis ma ei saagi välja keerata, jäängi ootama. Jah, jäädki. See, kui seadus ei luba midagi teha, ei tähenda, et sul on õigus seadust rikkuda, sest seadus on halb.. Aga kui sa ikkagi otsustad seda rikkuda, siis pane juba täiega ja ära õigusta ennast pärast. Ise otsustasid nii teha, nüüd tuleb kriitika ka vastu võtta. Läheb nagu läheb. Osta suurem auto ja tee kurja nägu, see ka aitab tihtipeale. Hundid ja lambad, ju knou.

[twist]

Kuidas toimida sellises olukorras? Kui olen jõudnud juba autode rivi lõppu kas siis vastutulev sõiduk võib mind blokeerida ja sundida tagurdama?

Ümberpõige on meie liiklusseaduses kahjuks üsna reglementeerimata, ilmselt jäädes lootma liiklejate tervele mõistusele. 
Kuna seda viimast on hakanud viimasel ajal kriitilise kiirusega vähenema, siis kirjeldatud situatsioonis oleks loogiline järgida möödumist ja möödasõitu käsitlevates seaduspügalates toodud suunda, kus eesõigusest peab loobuma see, kelle suunal on takistus e. seisvad autod.

Kui mõlemas servas pargivad autod ja tee keskele on jäänud vaevuaimatav rada, nagu "mägede" magalarajoonides kombeks on, siis annab targem järele.

Liiklusseadus 
[b]§ 51.  Möödasõit[/b]
(4) Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

[b]§ 54.  Möödumine[/b]
(3) Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on.

[alfredo]

Aga kuidas sa sinna sattusid ?
Kas vastutulev auto ei olnud enne nähtav ?

Esimesena meenub see piirkond, kus alati vererõhu kergelt üles viskab.
Õnneks on autojuhid viisaks rahvas ja tagurpidi pagema olen pidanud sealt kuskilt altpoolt väljakeeranud prügiauto ja muude suuremate tegijate eest. Võib-olla on seal paar sellist segasemat hetke veel olnud, kus paar minutit kauem oma võimalust ootama pidi. 
   



Eelneva Vana-Pääsküla tankla ja pööramiste teema omapoolseks lõpetuseks panen ühe selfie, mille tegin pildipankades kaevamise ajal.
Peaks piisavalt hästi asja kokku võtma.

   

[indreksirk]

Selles liiklusülesandes tuleb eristada eesõigust, kohustust vältida kahju tekitamist ning liiklusviisakust.
 
Eesõiguse mõttes rohelisel autol kohustus anda teed sinisele autole ja mitte takistada sinise auto liikumist. Õiguslikus mõttes teostab roheline auto ümberpõiget, st möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites (LS § 2 p 101). Ümberpõige on manööver (LS § 2 p 37). Enne manöövri alustamist tuleb veenduda selles, et see ei takista teisi liiklejaid (LS § 33 lg 2 p 8). Tõsi, liiklusseadus ei reguleeri konkreetselt seda, mida teha olukorras, kus manöövri alustamisel see küll ei takistanud teisi liiklejaid, kuid manöövri käigus ilmneb siiski, et takistab küll. Möödasõidu (mis on ka manööver) jaoks on eriregulatsioon, et möödasõit tuleb katkestada (LS § 51 lg 4), kuid muude manöövrite jaoks tuleb ilmselt rakendada nõuet, et sõidukiirus tuleb valida selline, et teel oleva etteaimatava takistuse ees suudaks juht sõiduki seisma jätta (LS § 50 lg 3 p 1) ning kui tingimused seda nõuavad, siis tulebki jääda seisma (LS § 50 lg 3 p 2).
 
Seega alustades sellist manöövrit tuleb veenduda selles, et teisi liiklejaid ei takistaks ning manöövri ajal liikuda kiirusega, et suudaks oma sõiduki seisma jätta, kui teine liikleja peaks välja ilmuma.
 
Liiklusõnnetuse ärahoidmise kohustus on igal liiklejal – ka sellel, kellel on eesõigus. Kohaldub taas LS § 50 lg 3 p 1 ja 2, kuid selle klausliga, et eesõigustatud liikleja ei pea otseselt ette aimama, et talle teed ei anta, kuid reaalselt takistuse olemasolu korral rakendub ka eesõigustatud liiklejale kohustus sõiduk seisma jätta. Vastasel juhul võiks igale valesti pargitud autole või peateele välja sõitnud, kuid seal tehnilise rikke tõttu juba mõnda aega seisnud autole lihtsalt otsa sõita. Kui otsasõit etteaimatavale takistusele on välditav, kuid seda ei tehta, siis vastutab ka eesõigustatud liikleja liiklusõnnetuse põhjustamise eest.
 
Edasine taandub liiklusviisakusele. Eesõigusega liikleja pidi küll seisma jääma koos teeandmise kohustusega liiklejaga, kuid ta ei kaota sellest oma eesõigust ja võib soovi korral seda edasi nõuda. See tähendab, et puhtalt eesõiguse sätete kohaselt peakski roheline auto tagurdama tagasi. Mõistlike inimeste maailmas on aga võimalik oma eesõigusest loobuda ning lubada rohelise auto juhil oma manööver lõpuni teha. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et loobudes iseenda eesõigusest tuleb siiski täita muid liiklusnõudeid. Näiteks olukord, kus peateel sõitev juht otsustab enne kõrvalteed jääda seisma selleks, et võimaldada kõrvalteelt peateele väljasõitu ootaval sõidukil peateele sõita, ei ole küll keelatud, kuid võib olla käsitletav põhjendamatu pidurdamise või liikluse takistamisena, kuna temast tagapool liikuv juht omab siiski õigust kasutada oma eesõigust. Eriolukord on loomulikult selline, kus peateel liikuv juht jääb seisma selleks, et teha pööre kõrvalteele ning selle võimatuse või ohutuma sooritamise eesmärgil annab võimaluse kõrvalteel olevale juhile oma manööver esimesena sooritada. NB – loobuda saab ainult enda eesõigusest, mitte aga muuta eesõigust teiste peateel liikuvate juhtide jaoks.
 
Üldpõhimõte on selline, et liikluses on oma õiguse kompromissitu nõudmine kulukam, kui sellest loobumine. See ei tähenda seda, et peaks ülbikutele järele andma, kuid otsustades enda õiguste eest seista jää rahulikuks ning täida punktuaalselt ise liiklusnõudeid ja muid ühiskonnaelu reegleid. Kurjusele kurjusega vastates on lihtsalt rohkem kurjust ja algsel kurjal võib jääda õigust ülegi.

[ak75]

...Eesõigusega liikleja pidi küll seisma jääma koos teeandmise kohustusega liiklejaga, kuid ta ei kaota sellest oma eesõigust ja võib soovi korral seda edasi nõuda. See tähendab, et puhtalt eesõiguse sätete kohaselt peakski roheline auto tagurdama tagasi. Mõistlike inimeste maailmas on aga võimalik oma eesõigusest loobuda ning lubada rohelise auto juhil oma manööver lõpuni teha. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et loobudes iseenda eesõigusest tuleb siiski täita muid liiklusnõudeid. Näiteks olukord, kus peateel sõitev juht otsustab enne kõrvalteed jääda seisma selleks, et võimaldada kõrvalteelt peateele väljasõitu ootaval sõidukil peateele sõita, ei ole küll keelatud, kuid võib olla käsitletav põhjendamatu pidurdamise või liikluse takistamisena, kuna temast tagapool liikuv juht omab siiski õigust kasutada oma eesõigust. Eriolukord on loomulikult selline, kus peateel liikuv juht jääb seisma selleks, et teha pööre kõrvalteele ning selle võimatuse või ohutuma sooritamise eesmärgil annab võimaluse kõrvalteel olevale juhile oma manööver esimesena sooritada. NB – loobuda saab ainult enda eesõigusest, mitte aga muuta eesõigust teiste peateel liikuvate juhtide jaoks.
 

Selle lõigu pinnalt..
Möödunud sügisel oli olukord, kus Järve Selveri juures suunaga Nõmme poole laugel pöördel (seal, kus vabakas Pärnu maanteest eraldub ja Nõmme suunas pöörab üks sõidurada), otsustas eessõitev auto suhteliselt äkki pidurdada ja lasta jalakäija(d) üle tee. Olukord oli ootamatu, sest autodele põles roheline tuli ja jalakäijatele punane. Pikivahe oli ok, mistap sain küll napilt pidama, aga olen endamisi mõelnud, kumb oleks süüdi jäänud kui oleks tollele ees ootamatult peatunule tagant sisse sõitnud.
Kaameraid on seal omajagu, mistap poleks olnud takistust olukorda hiljem objektiivselt hinnata.
Kas olnuks tegu minu ebapiisava pikivahega, või tegi ikkagi eessõitja midagi liiga ootamatut, mida võib tõlgendada põhjendamatu pidurdamisena?

[MeelisV]

...Eesõigusega liikleja pidi küll seisma jääma koos teeandmise kohustusega liiklejaga, kuid ta ei kaota sellest oma eesõigust ja võib soovi korral seda edasi nõuda. See tähendab, et puhtalt eesõiguse sätete kohaselt peakski roheline auto tagurdama tagasi. Mõistlike inimeste maailmas on aga võimalik oma eesõigusest loobuda ning lubada rohelise auto juhil oma manööver lõpuni teha. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et loobudes iseenda eesõigusest tuleb siiski täita muid liiklusnõudeid. Näiteks olukord, kus peateel sõitev juht otsustab enne kõrvalteed jääda seisma selleks, et võimaldada kõrvalteelt peateele väljasõitu ootaval sõidukil peateele sõita, ei ole küll keelatud, kuid võib olla käsitletav põhjendamatu pidurdamise või liikluse takistamisena, kuna temast tagapool liikuv juht omab siiski õigust kasutada oma eesõigust. Eriolukord on loomulikult selline, kus peateel liikuv juht jääb seisma selleks, et teha pööre kõrvalteele ning selle võimatuse või ohutuma sooritamise eesmärgil annab võimaluse kõrvalteel olevale juhile oma manööver esimesena sooritada. NB – loobuda saab ainult enda eesõigusest, mitte aga muuta eesõigust teiste peateel liikuvate juhtide jaoks.
 

Selle lõigu pinnalt..
Möödunud sügisel oli olukord, kus Järve Selveri juures suunaga Nõmme poole laugel pöördel (seal, kus vabakas Pärnu maanteest eraldub ja Nõmme suunas pöörab üks sõidurada), otsustas eessõitev auto suhteliselt äkki pidurdada ja lasta jalakäija(d) üle tee. Olukord oli ootamatu, sest autodele põles roheline tuli ja jalakäijatele punane. Pikivahe oli ok, mistap sain küll napilt pidama, aga olen endamisi mõelnud, kumb oleks süüdi jäänud kui oleks tollele ees ootamatult peatunule tagant sisse sõitnud.
Kaameraid on seal omajagu, mistap poleks olnud takistust olukorda hiljem objektiivselt hinnata.
Kas olnuks tegu minu ebapiisava pikivahega, või tegi ikkagi eessõitja midagi liiga ootamatut, mida võib tõlgendada põhjendamatu pidurdamisena?

aga kui samas situatsioonis oleks inimene ise punasega teele astunud ja ikkagi eessõitev pidurdanud kuigi tal roheline 
mis sa siis arvad  ? midagi ju autode puhul ei muutunud ei kiirus ei vahemaa ei midagi muud.
minu arvates suht sama situatsioon - ikka tagumise pikivahe puudus.

[ak75]

...Eesõigusega liikleja pidi küll seisma jääma koos teeandmise kohustusega liiklejaga, kuid ta ei kaota sellest oma eesõigust ja võib soovi korral seda edasi nõuda. See tähendab, et puhtalt eesõiguse sätete kohaselt peakski roheline auto tagurdama tagasi. Mõistlike inimeste maailmas on aga võimalik oma eesõigusest loobuda ning lubada rohelise auto juhil oma manööver lõpuni teha. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et loobudes iseenda eesõigusest tuleb siiski täita muid liiklusnõudeid. Näiteks olukord, kus peateel sõitev juht otsustab enne kõrvalteed jääda seisma selleks, et võimaldada kõrvalteelt peateele väljasõitu ootaval sõidukil peateele sõita, ei ole küll keelatud, kuid võib olla käsitletav põhjendamatu pidurdamise või liikluse takistamisena, kuna temast tagapool liikuv juht omab siiski õigust kasutada oma eesõigust. Eriolukord on loomulikult selline, kus peateel liikuv juht jääb seisma selleks, et teha pööre kõrvalteele ning selle võimatuse või ohutuma sooritamise eesmärgil annab võimaluse kõrvalteel olevale juhile oma manööver esimesena sooritada. NB – loobuda saab ainult enda eesõigusest, mitte aga muuta eesõigust teiste peateel liikuvate juhtide jaoks.
 

Selle lõigu pinnalt..
Möödunud sügisel oli olukord, kus Järve Selveri juures suunaga Nõmme poole laugel pöördel (seal, kus vabakas Pärnu maanteest eraldub ja Nõmme suunas pöörab üks sõidurada), otsustas eessõitev auto suhteliselt äkki pidurdada ja lasta jalakäija(d) üle tee. Olukord oli ootamatu, sest autodele põles roheline tuli ja jalakäijatele punane. Pikivahe oli ok, mistap sain küll napilt pidama, aga olen endamisi mõelnud, kumb oleks süüdi jäänud kui oleks tollele ees ootamatult peatunule tagant sisse sõitnud.
Kaameraid on seal omajagu, mistap poleks olnud takistust olukorda hiljem objektiivselt hinnata.
Kas olnuks tegu minu ebapiisava pikivahega, või tegi ikkagi eessõitja midagi liiga ootamatut, mida võib tõlgendada põhjendamatu pidurdamisena?

aga kui samas situatsioonis oleks inimene ise punasega teele astunud ja ikkagi eessõitev pidurdanud kuigi tal roheline 
mis sa siis arvad  ? midagi ju autode puhul ei muutunud ei kiirus ei vahemaa ei midagi muud.
minu arvates suht sama situatsioon - ikka tagumise pikivahe puudus.

Siinsel juhul inimene ise ei astunud teele. Ootas ülekäiguraja servas kõnniteel rahulikult oma rohelist. Minu ees sõitev auto pidurdas suhteliselt äkki foori ees, milles põles autodele lubav roheline tuli. Oleks jalakäija teele eessõitva auto ette astunud, olnuks tegu põhjendatud pidurdusega. Sellesmõttes pole pädev võrdlus, MeelisV. Tuleb tunnistada, toda olukorda analüüsides, kaldusin ise samuti Meelise pikivahe kohta käivat seisukohta aluseks võtma. Kuniks austet advokaat tõi ülal sisse "põhjendamatu pidurdamise" mõiste.
Kas oleks pädevam võrdlus liiklusraevu olukorraga, kus keeratakse ette ja pidurdatakse järsult? Kunagi oli üks meediakajastust leidnud olukord kusagil kesklinnas, vist Narva maanteel, kus keegi reastus mingi eelneva olukorra ajendil liinibussile ette ja seejärel pidurdas järsult. Hiljem sai maksta bussi pidurdamisel kukkunud reisjate kahjusid. Polnud ju asi bussi pikivahes, muidu jäänuks bussijuht süüdi.

[MeelisV]

No kindlasti on seal vahe kas reastud vahetult ette ja kohe pidurdad andmata võimalust või üksteise järgi sõitmist oli juba rohkem kui 100m mis annab võimaluse reguleerida pikkivahet. 
Aga siin ongi kaks asja koos ehk seadus ja päris elu.
Päris elus pole 90+% pikivahesid tihedas linnaliikluses seaduste järgi aga näe toimib kuidagi see asi 

[Marko]

No kindlasti on seal vahe kas reastud vahetult ette ja kohe pidurdad andmata võimalust või üksteise järgi sõitmist oli juba rohkem kui 100m mis annab võimaluse reguleerida pikkivahet. 
Aga siin ongi kaks asja koos ehk seadus ja päris elu.
Päris elus pole 90+% pikivahesid tihedas linnaliikluses seaduste järgi aga näe toimib kuidagi see asi 

Tegelikult ei toimi! Kui toimiks, siis poleks ahelavariisid linnas. Paraku pole need haruldased. Ise linnas sõites hoian pikivahet nii, et saan ALATI pidama, kaasreisijad virisevad, et näe jälle lasid ühe ette ilmaasjata. Lasin jah, mis sest on siis nüüd! Seetõttu pole ma ka avariid tekitanud, minu silmis on see palju olulisem. Pikivahe on selline, et keskmises talina liikluses mahub sinna auto-poolteist, vaesel ajal ehk isegi kaks tükki. Loomulikult kasutavad kõigekiiremadvägevamad seda aegajalt ära, aga mind ei koti, kiired ajad on ammu lõppenud, tahaks tervelt ja terve autoga koju jõuda lihtsalt.

[Jesper]

See "ära lase vahet sisse, muidu keegi tuleb su ette", "ära lase kedagi ette, sest siis sa jõuad hiljem kohale (ja oled muidu möku)" jms on rohkem mingid lapsepõlvefoobiad või ma ei tea mis asjad, pole inimhingede insener. Reaalselt juhtub seda "nõelumist" Tallinnas viimasel ajal nii harva, et ei vääri mainimistki, sest sellel pole lihtsalt mingit mõtet. Mingid üksikud fossiilid on, kes pole veel tõmbluku poindile pihta saanud jms, aga üldine pilt on minuarust üsna rahulik. Siin ilmselt mängib rolli ka see, et tänased alla 30-sed on siiski suht palju reisinud ja maailma elu ning liiklust näinud, saavad aru, et Tallinnas tegelikult ei ole kitsas, ei ole ummikuid, ei ole pikki vahemaid jne. Nad ei vaja ühe rea laiusel kvartaliteel sõidujärjekorra paika panemiseks juristi abi, sest see lihtsalt kukub kuidagi välja, samamoodi nagu jalakäijad kaubanduskeskuses ei vaja parema käe reeglit, et üksteist mitte pikali joosta.

Ma kuskil pakkusin välja psühholoogilise testi arstlkus kontrollis - tuleb kontrollitavale näidata roolija vaatenurgast filmitud videot, kus kõrvalraja auto stardib kiiremini ning reastub ette - kui pulss tõuseb üle 10 palli, siis plastik riiulisse ja aasta pärast uus katse Karta on, et pärast peab linnavalitsus Viimsi ja Jüri suunale kõvasti busse juurde panema, sest sealt need endiselt 90ndates elavad paugud oma majasuuruste Lexuste ja kastikatega linna imbuvad.

Pakuks, et need ahelavariid on pigem nutisõltlaste probleem, kui silmad teel ei ole, siis tegelt kulub 3s vms see soovituslik pikivahe linnas oli, ülikiiresti. Siinkohal peab alla-30ste poole muidugi hoopis nukrama pilguga vaatama

[IIIFFFAR]

Ma kuskil pakkusin välja psühholoogilise testi arstlkus kontrollis - tuleb kontrollitavale näidata roolija vaatenurgast filmitud videot, kus kõrvalraja auto stardib kiiremini ning reastub ette - kui pulss tõuseb üle 10 palli, siis plastik riiulisse ja aasta pärast uus katse Karta on, et pärast peab linnavalitsus Viimsi ja Jüri suunale kõvasti busse juurde panema, sest sealt need endiselt 90ndates elavad paugud oma majasuuruste Lexuste ja kastikatega linna imbuvad.

Pakuks, et need ahelavariid on pigem nutisõltlaste probleem, kui silmad teel ei ole, siis tegelt kulub 3s vms see soovituslik pikivahe linnas oli, ülikiiresti. Siinkohal peab alla-30ste poole muidugi hoopis nukrama pilguga vaatama

Vist võib olla räme vastikult õigus....!?!

[Aare R.]

Kuidas toimida sellises olukorras? Kui olen jõudnud juba autode rivi lõppu kas siis vastutulev sõiduk võib mind blokeerida ja sundida tagurdama?

Mulle tundub, et saadaoleva info põhjal on küsimusele raske vastata.  
Mis põhjusel  need punased autod rivis seisavad näiteks?
Märgid on/ei ole?
Aga tavaliselt on sellises olukorras nahhaalsem juht võitja kui regulatsioon on jäetud jumala hooleks.

Korraks selle jutu juurde veel põigates ütlen, et Norra-ajast on külge jäänud see, et teed annab see, kellel on see lihtsam. Ja tegelikult nii ongi selleks pole vaja tuhandepealisi komisjone, vaid inimlikkust.