31-01-2024, 21:26 PM
assa pagan, polnud aimugi, et seal Eedeni ringil 2023 selline muudatus tehtud. vana süsteem meeldis isiklikult palju rohkem.
(31-01-2024, 21:21 PM)zazik Kirjutas: Aga millest see arvamus on tekkinud, et ringil rida vahetada ei tohi?Liikluskorralduslik eripära, Pärnus lihtsalt polnud (vähemalt 2006. aastal) reavahetusega ringteid ja sai rakendada reeglit, et valid oma konkreetse raja ja sõidad seda. Tartus ka hetkel ei tule ette, et oleks selliseid reavahetuse kohustusega ringteid. Eks neid eripärasid on veel, nt. A-kati tehes Pärnus ei pea lisaks peeglile ka silmnähtavalt üle õla vaatama reavahetusel, Tallinnas on aga vist see lisaliigutus minu teada kohustuslik õppesõidul ja eksamil?
Lisaks eelpoolnimetatud ja tänaseni omal kohal seisvale Akadeemia ringile oli meil ju veel mõni aasta tagasi ka Haabersti ring, kus palju populaarsemaid pöördeid (loomaaia poolt Mustamäe suunas näiteks) polnud võimalik ilma reastumiseta sooritada.
(31-01-2024, 21:38 PM)mossepower Kirjutas: Liikluskorralduslik eripära, Pärnus lihtsalt polnud (vähemalt 2006. aastal) reavahetusega ringteid ja sai rakendada reeglit, et valid oma konkreetse raja ja sõidad seda. Tartus ka hetkel ei tule ette, et oleks selliseid reavahetuse kohustusega ringteid. Eks neid eripärasid on veel, nt. A-kati tehes Pärnus ei pea lisaks peeglile ka silmnähtavalt üle õla vaatama reavahetusel, Tallinnas on aga vist see lisaliigutus minu teada kohustuslik õppesõidul ja eksamil?
(31-01-2024, 21:03 PM)mossepower Kirjutas: /---/Tallinnas autokoolis käinuna ei olnud mõeldav et ringteel rea vahetust ei teinud. Pigem, just vastupidi, kui just esimeselt teelt välja ei kästud minna siis tuli ringi sisemisele reale minna. Tallinna ringteedega harjunule tundub puhta hullus et kusagil saab ringtee välisele ringile "ringlema" jääda On's üldse Tallinnas mõni ringtee kus saab kolmandalt teelt välja minna sõites kogu aeg välimises reas?
Oma 2006. aasta Pärnus saadud autokooli teadmiste järgi ma rida ei vahetaks vaid keeraks rõõmsalt teisest reast ringteelt otse välja nii nagu märk mulle näitab. Tegelikult peab aga edasi jälgima konkreetseid sõiduradade märke ringteel ja sõitma nende järgi koos reavahetusega, mida algsel liiklusmärgil, mille järgi raja valisin, kuidagi näidatud ei olegi, siin nüüd siis see konkreetne manööver:
Video alates 6:50
Kokkuvõttes siis algse probleemi juurde tagasi tulles oleks justkui juhtunud selle Eedeni ristmikuga nii, et 2019. aastal näidatud liiklusmärgid projekteeris ja paigaldas Tallinnast pärit liikluskorraldaja, kes pidas reavahetust ringteel normaalseks ja iseenesest mõistetavaks asjaks. Nüüd aga mõni aasta tagasi on õige elupõline Lõuna-Eesti mees asjad üle vaadanud, et ei selline jaburus nagu reavahetus ringteel ei lähe kohe mitte ja liiklusmärgid on tagasi kohalikele mõistetavaks muudetud:
Tsitaat:On's üldse Tallinnas mõni ringtee kus saab kolmandalt teelt välja minna sõites kogu aeg välimises reas?
(31-01-2024, 22:32 PM)Telc Kirjutas:Tsitaat:On's üldse Tallinnas mõni ringtee kus saab kolmandalt teelt välja minna sõites kogu aeg välimises reas?
"Tipi ringil" muudeti üsna hiljuti ära see, et Sõpruse puiesteelt välisringile sõites võisid sõita kuni väljasõiduni Sõpruse puiesteele ?
(31-01-2024, 23:57 PM)v6sa Kirjutas: Härrased, välisriikide ringid lähevad algsest küsimusest väga kaugele.
Alljärgnev ei pretendeeri juriidiliselt korrektsele tõlgendusele, aga nii olen kehtivaid reegleid mõistnud.
Ivo86 küsimusele ütleb LS järgmist:
[b]§ 48. Pöörded[/b]
(1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
Liikluskorraldusvahendid (ehk küsimuses olevad liiklusmärgid) on leitavad MKM määrusest nr. 12 , mis ütleb nii:
[b]§ 15. Osutusmärgid ja nende tähendused[/b]
Osutusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
...
16) märgid 53 „Sõidurajad ja -suunad” näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada. Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu;
[RT I, 06.02.2018, 1 - jõust. 01.10.2018]
Konkreetsed kujud leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/123...1lisa5.pdf#
Selle järgi äärmisest vasakpoolsest reast tohib tasuta sõita ainult tagasi sillale. Parempööre "kolmandale mahasõidule" äärmisest vasakpoolsest reast (ehk ringilt vasakule lahkumine) on avastamisel tasuline manööver. Mis tühjal ristmikul minusugust liiklushuligaani ei takistaks seda tegemast, kui ma sellega kedagi ei sega. Kui aga liiklus on tihe, siis tulebki uuele ringile minna...
Tänan hariva ekskursi eest vaimupealinna liikluskorraldusse
(01-02-2024, 08:05 AM)Dikson Kirjutas: Kui olete ringil kolmveerend pööret teinud, siis on vasakul äärel märgike: parempoolselt reast sillale, vasakpoolselt reast sillale ja vasakule mõlemasse rittaIgaks juhuks lisan kommentaariks, et juhul kui ühtki reavahetust ringil ei tee ja sõita Sõpruse sillalt ringile kõige sisemiselt rajalt (mis näitab sillale tagasi), siis antud ksf. Diksoni toodud kohas oledki juba sellel välimisel sõidurajal, mis lähebki ainult sillale tagasi. Seega tegelikult ilma reavahetuseta Eedeni ringile tiirutama ei saagi jääda ja sõidad sillale tagasi. Seega peaks reavahetused antud ringteel lubatud olema, muidu ei saakski uuele ringile minna kui rida ei vaheta. Reaalses elus paljud juhid teevad neid reavahetusi Eedeni ringil nii, et ei saa sellest ise arugi.
https://maps.app.goo.gl/xxWSJyY8Yyfw4xsb7
(31-01-2024, 23:57 PM)v6sa Kirjutas: ...Sinna pideva joone taha sattumiseks peaks teostama veel eraldi reastumise vahepeal vasakule tekkinud uude ritta. Kahelt kõnealuselt pealesõidult, mis omavahel "konkureerivad", sinna pidevjoone taha ilma rada vahetamata sattuda ei saa:
Zaziku järgmise kommnetaari vastu räägib teekattemärgiostus, mis on vasakus reas pidevjoonega. Seda ka ei tohi tasuta ületada
...
(31-01-2024, 22:58 PM)Daff Kirjutas: Üldiselt reavahetus ringil on aja ja maa raiskamine. Kuniks sa rida vahetad võtad sa kaks rida enda alla ja taganttulija peab hoogu talitsema, et reavahetaja saaks rahulikult masindada.Vastupidi, "tipi ringil" linna poolt tulles on elementaarne et sa ei jää esimesse ritta busside ja teistega sabasse seisma vaid ligined teisest reast ja ringil leidub võimalus paremale reastuda absoluutselt alati, mitte kedagi segamata. Kui mingi rallimees kõrvale satub, no võid ju uuele ringile minna. Aga seda ei juhtu üldiselt.
Pole harv nähtus kui ringile tullakse selle tõttu ühekaupa ja enne ringile pääsemist on saba.
Selle pärast tehaksegi selekteering sirge peal ära ja ringilt tuhised lihtsalt läbi.
(02-02-2024, 13:10 PM)edvard Kirjutas: Mismoodi , et sisemiselt sõidurajalt Akadeemia teele on normaalne ?
(02-02-2024, 13:15 PM)suvasass Kirjutas:Kindlasti mõeldi Nõmme poole pööramist! See on igati OK, aga mitte alati lollikindel manööver, sest mingid kodanikud eelistavad selles pikas järtsus Sõpaka I reas seismist, et siis saaks reavahetuseta Nõmmele sõita(02-02-2024, 13:10 PM)edvard Kirjutas: Mismoodi , et sisemiselt sõidurajalt Akadeemia teele on normaalne ?
Siin on mõeldud ilmselt ikka kolmandat väljasõitu ehk Sõpruse puiesteelt Ehitajate teele / Nõmme poole. Selline manööver on sel ringil täiesti tavaline nähtus, sest välimisel rajal olevad trollid-bussid kipuvad ringile minnes jokutama.