[v6sa]

Seinalt maha ja laiali. Kui lihtsalt ots on ära murdunud, siis hõõguvkuumaks ja uus ots painutada. Kerge karastus peale. Kui on mitmeks tükiks pooldunud, siis kas uus vedru (mille jaoks on mõõte niikuinii vaja) või järgmine pool - kuidas rahakott kannatab.

P.S: Ma oleks sellest vedruta poolist siis huvitatud ühe vändatava rakenduse jaoks...

EDIT: "Vändatav lahendus" on paar harvatarvitatavat pikendusjuhet hoonest eemal. Akf! tõnnile PT saadetud

[tõnn]

Mis see vändatav rakendus on?
Mul siin mõned nõukaaegsed sidemehe kaablirullid.
Vändad küljes juba.

[pikk88]

Tänud info eest. Usun, et nüüd saab asja uuesti tööle. Olen vist kunagi isegi mingit videot näinud sellise vedruotsa kuumutamisest-keeramisest, kuid pea ei hoia ju kõike kinni. 

[tõnn]

Kui ta kerib aga ei keri lõpuni siis tuleb lahti võtta ja vedrule veel üks ring pinget peale anda.
Sama asi oli mul hiina mootorsaega mis ei tõmmanud nööri sisse.
Pingutad vedru ära ja korras.

Kui üldse sisse ei tõmba siis on vedru katki.

[isandpauk]

Kui ta kerib aga ei keri lõpuni siis tuleb lahti võtta ja vedrule veel üks ring pinget peale anda.
Sama asi oli mul hiina mootorsaega mis ei tõmmanud nööri sisse.
Pingutad vedru ära ja korras.

Kui üldse sisse ei tõmba siis on vedru katki.

+1 minu poolt sellele plaanile.
Ära unusta kõiki libisevaid/hõõrduvaid pindu korralikult sisse määrida, kui juba lammutamiseks läheb.
Sees on kuskil ilmselt mingi o-rõngaga tihendatud pöörlev liides. See võib vajada uut rõngast eriti, kui see pool on juba aastaid pidevalt tööd teinud.

[Daff]

Kui ta kerib aga ei keri lõpuni siis tuleb lahti võtta ja vedrule veel üks ring pinget peale anda.
Sama asi oli mul hiina mootorsaega mis ei tõmmanud nööri sisse.
Pingutad vedru ära ja korras.

Kui üldse sisse ei tõmba siis on vedru katki.

+1 minu poolt sellele plaanile.
Ära unusta kõiki libisevaid/hõõrduvaid pindu korralikult sisse määrida, kui juba lammutamiseks läheb.
Sees on kuskil ilmselt mingi o-rõngaga tihendatud pöörlev liides. See võib vajada uut rõngast eriti, kui see pool on juba aastaid pidevalt tööd teinud.

Ma julgeks mootorsae vedrule toetudes väita, et kõiki osi ehk vedrut ennast ei maksa määrdega kokku teha. 
Sealne hõõrdumine toodab metallipuru mis koos määrdega on varsti nagu kitt ja vedru ei tööta. Keerad pinget juurde ja saad vedrust üldse lahti.

[Gravity]

Starteri vedrudega on nii, et täitsa ilma määrdeta ka ei saa. 

Võtke tehase raamat või tutikas saag lahti ! Kerge määrde kirme on ikka peale + muud detailid seal - tavotti täis pole mõtet uhada muidugi.

Peale kulumise kipuvad vedrud ära ka roostetama. Ühest sügavale arenenud täpist juba piisab, et sealt läheb katki. 

Regulaarselt peab hooldama lihtsalt.

[huvi5]

Tegelt on mehhaanika ja tehnika valdkonnas palju liikuvaid osasid ja detaile mida ei tasu määrida. Määre kleebib enda külge abrasiivsed materjalid, ning algab kiire kulumine ning liikumise pidurdumine. Ennem mõelgem kui määrigem.

[kr8nik]

Oli kunagi juhus, et vannitoa segistil oli väike sisemine mõra ja külm vesi lekkis tasapisi sooja vee süsteemi. Siis üks torumees seletas, et nii ongi - külma vee süsteemis on rõhk veidi kõrgem ja seetõttu hakkab sealt vett sooja vee süsteemi pressima. Tundus loogiline.
Nüüd on ühel töökaaslasel probleem, kus sooja vee tarbimine tundub pisut suurevõitu, aga külma vee näidik ütleb, et tarbimine on lausa negatiivne. Ei tundu loogiline... Kas vesi voolab ülesmäge?

[v6sa]

Miks peaks olema sooja vee trassi rõhk madalam? Mingi konkreetse maja eripära? Eramajas vastupidi: kui puudub kuumaveetrassi paisupaak, võib vee soojuspaisumise tõttu kuumaveetrass olla kõrgema rõhu all.

Oluline teada: kas hakkas äkki? Mingi konkreetse sündmuse (remont, avarii) järel?

"Valepidi" lugev mõõdik suurema tarbimise ajal ikka loeb õiges suunas?

Kas mõne segisti külma vee voolik on hommikul (öösel eeldatavasti suurtes kogustes vett ei tarbita) selgelt soe?

[Wiki432]

Lihtsalt tuli meelde: Riknemas, kuigi ikka veel töötav, termostaatsegisti võib ka ühendada sooja ja külma vee omavahel kokku.

[kr8nik]

Küsin siis uuesti: kas on loogiline, et sooja vee trassist lekib külma vee trasssi? Peaks liikuma vastupidi.

[Marko]

Küsin siis uuesti: kas on loogiline, et sooja vee trassist lekib külma vee trasssi? Peaks liikuma vastupidi.

Lekib sinnapoole, kus on madalam rõhk. Jutt ilmselt kortermajast, kusagil keldris on kindlasti maja mõõdikud ja ehk manomeetridki, võivad ka naabermaja keldris olla. Seal saab huvitavale küsimusele vastuse, miks niipidi.
v6sa soovitust hommikul külmaveetorusid katsuda toetan, nii leiab patsiendi lihtsa vaevaga.

[tõnn]

Veearvesti ees peaks olema tagasivooluklapp?
Vist isegi on see kohustuslik.

Vaheta külma vee arvesti välja ja saad asja korda.

[Lauri_L]

Lihtsalt tuli meelde: Riknemas, kuigi ikka veel töötav, termostaatsegisti võib ka ühendada sooja ja külma vee omavahel kokku.

Tõene. On juhtunud ja oma käega katsutud ning remontinud. Eriti märkimisväärse tulemuse annab näiteks siis, kui kraani otsa on pandud näiteks voolik pihusti või muu sellisega. Kraan on lahti, voolik rõhu all, kontuurid segunevad suunaga kõrgema rõhu piirkonnast madalama suunas.

Olenevalt kas on tegemist eramaja, kortermaja või millegi kolmandaga, võib süsteemi ülesehituse omapäradest lekke iseloom varieeruda. Nagu ksf-id on välja toonud tagasilöögiklappide olemasolu süsteemis, ühe pumbaga süsteemid läbi boileri jne. Lisaks siis suuremad süsteemid, kus on mõlema kontuuri jaoks eraldi pumbad - etteandepumbad ning siis mõlema (külma ja kuuma) kontuuri jaoks eraldi tsirkulatsioonipumbad. Lisaks on selliste suuremate süsteemide kontuuride vahel ka seguklapid, mis hoiavad ja reguleerivad temperatuuri kuuma vee süsteemis ning stabiliseerivad ringmagistraalide rõhkusid erinevatel tasapindadel (nt korruste vahel). Viimane on siis vajalik, et ei leviks kurjad bakterid (nt. Legionella, nõuab kuuma vee süsteemis >50 kraadi) ning et temperatuur ei tõuseks kasutajale vigastusi tekitavalt kuumaks (enamasti < 65 kraadi). Ja sellised segu- ning vaheklapid võivad samuti sellist lollust teha.

Ühesõnaga segistid ja seguklapid võivad probleeme tekitada küll. Vea leidmiseks tuleks süsteemi ülesehitus omale selgeks teha ning siis kahtluse korral termomeetritega jälgi ajama hakata. Enamasti aitab ka ühes süsteemis vee kinni keeramine ning teises süsteemis rõhu hoidmine - saad selgeks teha kas kuskilt lekib midagi teisele poole või mitte. Üldjuhul vajab ca 24h jooksul jälgimist...

[arvok]

Küsin siis uuesti: kas on loogiline, et sooja vee trassist lekib külma vee trasssi? Peaks liikuma vastupidi.

Meil kortermajas oli kord selline juhus, kus ühe korteri vannitoa boileri tagasivoolu klapp ei töötanud ja tervel püstakul tuli külmavee  kraanist sooja vett. Korteri omanik ei saanud ise arugi, sest tal millegipärast ei tulnud külmaveekraanist sooja vett. Oli veel see aeg, kus veearvesteid ei kasutatud ja elektritarbimise suurenemisele ka ei pööratud  väga tähelepanu.
Tõenäoliselt on siin ka mingi tagasivoolu klapi teema. Boileris soojenedes rõhk tõuseb ja surub külmavee trassi.

[2715]

Tehtud on ikka uskumatuid asju, niiet sooja vee põgenemine majast pole mingi ime.
Näiteks Võrus oli aastaid tagasi viiekordses majas eraldi veemõõtja mis peatrassist tuli boilerisse ja külmaveetorustikku ja siis renoveeriti maja ning pandi muuhulgas vesi ringlema püstakus et kraanist kohe soe vesi tuleks ning see käsitöö lõppes sellega, et boilerist ilma tarbimiseta ajas pump vett ka põhitrassi.
Keegi oli lihtsalt tekitanud ühe kraani kustkaudu õhk välja sai tulla ja selle teine ots viis külmavee püstakusse.
Algul olid harjumatult suured arved aga renoveeritud maja ja teistele eeskujuks ning leiti, et ju peabki nii olema ja sundventilatsioon viib sooja välja.
Tegi selle torustiku muide tuntud firma.

[CORRADOg60]

Keegi nende Honda klooni väikemootoritega rohkem kursis? Enda GX210 klooniga pisike küsimus.
Sama mootori soojana käivitamise teemal juba sai eelmine aasta siin arutletud.

Külma mootorit ilma õhupuhastisse brake cleanerit pihustamata talve saabudes käima ei saanud. Väikse abiga läks kohe ja käis täitsa hästi. 
Siis avastasin et kui käivitamise ajal segusiiber manuaalselt sulgeda tuleb ka mõne tõmbe järel elu sisse. Sai nüüd soojemate ilmadega karburaator lahti võetud, kanalid jms läbi pestud/puhutud ja spets "nõeltega" läbi käidud. Tihendid korras/uued silindri ja karpa vahel.

Kasu sellest polnud. Käivitumine soojana õhuklapi abil teisel-kolmandal tõmbel, külmema ilmaga saab hinge sisse ainult "lisapihustiga" . Küünal sai vahetatud, vana ja nüüd ka uus lumivalge. Säde korralik.

Endale tundub et peaks düüsi pisut jämedama vastu vahetama või olemasolevale puuri näitama? Või on mingi nüanss neil mootoritel millele peaks tähelepanu pöörama?

[2715]

Keegi nende Honda klooni väikemootoritega rohkem kursis? Enda GX210 klooniga pisike küsimus.
Sama mootori soojana käivitamise teemal juba sai eelmine aasta siin arutletud.

Külma mootorit ilma õhupuhastisse brake cleanerit pihustamata talve saabudes käima ei saanud. Väikse abiga läks kohe ja käis täitsa hästi. 
Siis avastasin et kui käivitamise ajal segusiiber manuaalselt sulgeda tuleb ka mõne tõmbe järel elu sisse. Sai nüüd soojemate ilmadega karburaator lahti võetud, kanalid jms läbi pestud/puhutud ja spets "nõeltega" läbi käidud. Tihendid korras/uued silindri ja karpa vahel.

Kasu sellest polnud. Käivitumine soojana õhuklapi abil teisel-kolmandal tõmbel, külmema ilmaga saab hinge sisse ainult "lisapihustiga" . Küünal sai vahetatud, vana ja nüüd ka uus lumivalge. Säde korralik.

Endale tundub et peaks düüsi pisut jämedama vastu vahetama või olemasolevale puuri näitama? Või on mingi nüanss neil mootoritel millele peaks tähelepanu pöörama?

Külmalt käima ei lähe siis on 90% tõenäosusega probleem õhuklapis.
Kas ei sulgu või on vedru mis kinni hoiab liiga nõrk.
Peadüüsi suurendamine käivituda ei aita sest regulaator jätab siibri lõpuni lahti ja seal ei teki nööri sikutades sellist hõrendust et bensiini välja imeda.
Natuke on abi kui reguleerida tühikäik ära et manuaalselt sõrmega hoiad siibrit kinni ja keerad piirdekruviga stabiilsed tühikäigupöörded ning kui vaja segukruvist ka et ühtlaselt töötab.
Siis kui vedrumajandus õieti reguleeritud on gaas maas siiber kinni ja soe mootor käivitub kui on enne tühikäigule tööle jäetud.
Muidu siiber lahti on viimaste pööretega nii väike hõrendus, et silinder ventileeritakse kütuseaurust tühjaks ja siis ta ilma õhuklapita ei käivitu.

[ratsoup]

Proovi külmkäivitust ka ilma õhufiltrita, välistamaks sellest tulenevad tegurid. Mul ajab selline mootor juba 5a ringi ETKVL autorollerit. Ja olen avastanud, et õhufilter läheb väga kiiresti ikka mingit jama täis. Peamiselt tuleb see jama vähemalt minul ilmselt väljalaskest. Summuti süsteemiga on natuke probleeme olnud ja seetõttu vahepeal osad heitgaasid sattusid kapoti alla.

Igatahes umbes õhufilti tulemus on see, et vastavalt ummistusest tuleb seda toorest reguleerida. Ja süvaummistuse (mis kusjuures polnud üldse silmaga tuvastatav) puhul üldse ei läinud enam käima.