(Seda postitust muudeti viimati: 03-03-2024, 11:24 AM ja muutjaks oli klemm.)
Millegipärast läks ilma küsimuseta.
Garaazist siis jutt.
Kui selle hüdroga üle teed ja eeldatavasti veekindlalt siis saab igast nalja.
Näiteks tekib kivi peale hallitus ja igast muud jama. Hais on ka tappev (kui peaks avama või lekkima)
Ma arvan, et selliste ehitistega pole isegi lahti kaevamisest ja väljast soojustamisest kasu. Alt tuleb ikka niiskust.
Varjant oleks leida keegi kes asja ei jaga ja maha müüa või leppida olukorraga.
Kui sa teed väljast hüdro ja vundamendi penoga ära siis on juba pool võitu käes. Kuivatad seestpoolt ilusti ära ja teed ka seestpoolt hüdroga seinad-põrandad ning plaat kahhelkivi seina-põrandale.
Sundventilatsioon paika ja peaks saama hea küll.
Ma siis täpsustan, et ega mul see garaaž karstikoobas ka ei ole. Seinad ei tilgu. Lihtsalt silikaattellis + krohv on oma olemuselt nii poorne kooslus, et enamik mu garaaži seinapinda on justkui "niiske käsn" millest pidevalt õhku niiskust aurustub. Minu loogiga on, et kui korraliku hüdroga sein üle tõmmata, siis tekib barjäär, kust niiskus enam ei saa õhku aurustuda. Ega see niiskus selle hüdro taha rohkem kogunema ei hakka, sest kivi niiskusmahutuvus on ikka üks ja sama. Kui ühelt poolt ära ei aurustu, ega siis ruumi rohkem juurde ei teki.
Ventilatsioon on olemas ja loomulikult vajalik. Küll aga siis kui ma sooja tahan saada kütan lisaks maamunale veel ja atmosfääri.
Aga ma tänan kaasa mõtlemast ja ehk koorub siit veel mingi tõde välja
Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
Alati on võimalik kasutada soojustagastusega venti. https://kaup24.ee/et/koduremont/kliimase...?id=890277&gad_source=1&gclid=CjwKCAiA3JCvBhA8EiwA4kujZgZ52eLELBUGggRAXaJn-Br-8RzpuQ0l3V5lPEgt8nxswvPhEh4c8hoCM2oQAvD_BwE
(03-03-2024, 14:06 PM)hobiautod Kirjutas: Alati on võimalik kasutada soojustagastusega venti. https://kaup24.ee/et/koduremont/kliimase...?id=890277&gad_source=1&gclid=CjwKCAiA3JCvBhA8EiwA4kujZgZ52eLELBUGggRAXaJn-Br-8RzpuQ0l3V5lPEgt8nxswvPhEh4c8hoCM2oQAvD_BwE
Sellel ei ole ju ka mõtet kui seinad on külmad. Ehk siis soojustus tuleks ikka sisse poole tekitada.
Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
(03-03-2024, 12:34 PM)ratsoup Kirjutas: Ma siis täpsustan, et ega mul see garaaž karstikoobas ka ei ole. Seinad ei tilgu. Lihtsalt silikaattellis + krohv on oma olemuselt nii poorne kooslus, et enamik mu garaaži seinapinda on justkui "niiske käsn" millest pidevalt õhku niiskust aurustub. Minu loogiga on, et kui korraliku hüdroga sein üle tõmmata, siis tekib barjäär, kust niiskus enam ei saa õhku aurustuda. Ega see niiskus selle hüdro taha rohkem kogunema ei hakka, sest kivi niiskusmahutuvus on ikka üks ja sama. Kui ühelt poolt ära ei aurustu, ega siis ruumi rohkem juurde ei teki.
Ventilatsioon on olemas ja loomulikult vajalik. Küll aga siis kui ma sooja tahan saada kütan lisaks maamunale veel ja atmosfääri.
Aga ma tänan kaasa mõtlemast ja ehk koorub siit veel mingi tõde välja
Mul oli garaaz, seinad silikaattellis, krohv. Seinad olid pidevalt niisked ja mingid valged nired jooksid just nagu sinu kirjelduses.
Kuivaks sai alles siis, kui katus sai peale uue ruberoidi.
Seestpoolt teha millegagi üle...no millega, mis sinna märja tellise külge kinni jääks?
Teine teema on kastepunkt, mullega sa peaksid arvestama. Mul on tunne, et sul seal maa all on lihtsalt jahe ning suvel soojaga ronib see kastepunkt seina seest seina pinnale, mille tulemusena kondenseerub seintele õhuniiskus. Kondenseerub sõltumata mis hüdro sa sinna peale tõmbad. Tavaline ventilatsioon sellises olukorras ei tee seda ruumi kuivaks, kuna sissetuleva õhuga tuleb ka niiskus mis kondenseerub.
Soovitaksin kasutada niiskuse eemaldit, teinekord liigub neid ka suuremaid ja kasutatuid. Paned seina, on tuba kuiv ja soe kah.
Edu probleemi lahendamisel!
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
(Seda postitust muudeti viimati: 03-03-2024, 15:25 PM ja muutjaks oli isandpauk.)
Lisan veel ekraanilasu ühest alist tellitud termomeetrist, mis aitaks probleemi olemusse tungida.
Tulistasin sellega oma bullerjani ja näitab tulemuseks, et:
ruumis on õhutemperatuur 21,3 kraadi
suhteline õhuniiskus 42%
kastepunkt selle õhutemperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse juures on 7,7 kraadi, mis on siis see nö. seina temperatuur, mille puhul õhuniiskus sellele kondenseeruma hakkab.
Lõpuks näitab ka üle 100 bullerjani pinnatemperatuuri.
Kui tahad võin laenata.
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
Mul on seal kasutusel niiskuse eemaldaja. Kahjuks ilma automaatikata, st töötab vist max 24h jutti. Seega siis peab seal pidevalt käima seda sisse lülitamas. Lae ruberoid kindlasti tuleb tulevikus vahetada. Aga mul ei ole seinad märjad. See niiskus seinteil ei ole visuaalselt tuvastatav, kui just välja arvata see valge vatt, mis vee arustumisest järgi jääb. Masin 24h töötab, siis on terve pang vett 25m2 garaažist väljutatud... Kui vihmased ilmad siis ülejärgmine päev saab sama eksperimenti korrata.
Hüdrol üksi pole tõesti mõtet ja vb kuskil sellisel kujul võib ta selle krohvi küljest ka ära pudeneda. Aga kui selle peale liimida vahuga peno ning kõike seda hakkaks hoidma omal kohal karkass. Nii jääks kastepunkt igal juhul peno sisse ning liigne niiskus ei saaks läbi seina tuppa imbuda. Ja siis oleks ehk selle ruumi pideval kütmisel näiteks vähemasti 10'C juurde ka juba jumet.
Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
Miks ei võiks soojustuse taha tuulutuspilu jätta ja sealt õue ventileerida? Siis saaksid sõltumatud soojad seinad. Igasuguste asjade seinakruvimine peab muidugi enne hoolikalt läbimõeldud olema.
(03-03-2024, 17:08 PM)ratsoup Kirjutas: Hüdrol üksi pole tõesti mõtet ja vb kuskil sellisel kujul võib ta selle krohvi küljest ka ära pudeneda. Aga kui selle peale liimida vahuga peno ning kõike seda hakkaks hoidma omal kohal karkass. Nii jääks kastepunkt igal juhul peno sisse ning liigne niiskus ei saaks läbi seina tuppa imbuda. Ja siis oleks ehk selle ruumi pideval kütmisel näiteks vähemasti 10'C juurde ka juba jumet.
Tegelt tuleb sinuga nõustuda.
Seda teab ju igaüks, et nõmmel füüsikaseadused ei kehti.
(Seda postitust muudeti viimati: 04-03-2024, 00:13 AM ja muutjaks oli Raivo.)
(02-03-2024, 14:38 PM)ratsoup Kirjutas: Tulevikus on võimalik keldri lagi ka pealt poolt soojustada. Põrandaga soojustuse mõttes midagi ette võtta ei anna, sest ruumil kõrgust nii vähe, et seda kõrgemaks teha ei anna.
Aastaid tagasi soojustasin soklit. Kuna kaevasin labidaga, siis väljastpoolt sai ehk 0,6-0,7m sügavusele. Tagantjärgi tarkusena tuleb tunnistada, et oleks võinud sügavamale.
Tulemuseks oli see, et keldri seinad muutusid enamjagu aastast kuivaks, suvel on siiski niiskust märgata. Põranda suhtes aga pole siiani otsusele jõudnud, ehk siis variant oleks lõhkuda vana betoon välja, kaevata veidi lisaks ja siis juba peno ja uus valu. Ilmselt paneks ka põrandakütte kaabli, et seda päikesega veidi ...
Minu soovitus on soojustada väljastpoolt lagi ja seinad nii kaugele kui kaevata viitsimist on.
Seest poolt saab hüdroisoleerida küll. Tuleb kasutada lihtsalt selleks mõeldud tooteid, mis siis taluvad ka negatiivset veerõhku. Näiteks Miral on selline toode https://www.mira.ee/et/products/waterpro...-flexible/.
Niiskusest läbi imbunud ja pudedaks muutunud krohvile pole mõtet seda muidugi otse kanda, aluspinnaks peab olema ikka võimalikult tugev ja püsiv materjal. Ehk siis kõik krohv maha peksta, silikaat võimalikult puhtaks pesta ja siis võib ka täiesti niiskele pinnale seda kanda. Seda tüüpi materjalide eeliseks on see, et need mitte ei kleepu aluspinna külge vaid moodustavad ajajooksul alusmaterjaliga keemilise, sisuliselt monoliidse sideme.
