04-04-2024, 22:50 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 04-04-2024, 22:51 PM ja muutjaks oli Lauri_L.)
Nagu paaris viimases postis teemaks tuli, on mul juba mõnda aega plaanis olnud teha garaažis kasutamiseks järjekordne "mööbliese". Kõige suurem puudus on olnud peentarvikute riiulist, kuhu saaks ära lahterdada majapidamises vajaminevad poldid-mutrid-kruvid-seibid ning muud tarvikud nagu konksud, aasad, splindid, needid jms. Kole tülikas on, kui iga asi on eri karbis ja eri kohas ning see, mida vaja on, on alatasa kuhugi kadunud.
Üsna pikalt mõtlesin, et mida ja kuidas teha. Ei tahtnud taas liialt aega kulutada, sest on tuhat muud asja, millega peab samal ajal tegelema. Väga kulukaks samuti ei tahaks ehitust ajada. Mõtlesin pikalt, et mis materjale saaks taaskasutada ja mis ruumidega visuaalselt kokku sobiks. Tegelikkuses olekski vist jäänud asja vaagima ja plaane mõtlema, kui kaasa ei oleks ühel hetkel garaaži sisse astunud ja teavitanud, et temal hakkab nüüd istikute kasvatamise hooaeg. Kestab see järgmised kaks kuud ning mina pean oma juba sisustatud töökoja poole temale loovutama. Aga sellepärast, et seal on suur laud, piisavalt soe ja mõnusalt päikeseküllane - just sobiv taimede ette kasvatamiseks. Õnneks lubati mulle mõned päevad oma jooksvate tööde lõpetamiseks. Ei jäänudki muud üle, kui asja kallale asuda ning antud aeg sisukalt ära kasutada.
Kes varasematest postitustest mäletab, siis garaaži nö puutööruumis oli mul seinakapp, mis algselt toetus fotol olevatele jalgadele. Kuivõrd kapi osa läks seinakapiks, siis on jalad juba pikemat aega kasutult tolmu kogunud ja olnud pigem puidujääkide ladustamise abinõu. Otsustasin, et selline asi ei saa igaveseks nurka seisma jääda ja ehitan selle peale omale hoiuriiuli. Kuna mul puutöö ja metallitöö ruumid on kõrvuti, siis ei ole probleemiks riiul vähemalt suuremas osas puidust teha ja sinna ära mahutada peamised väiksemad kulumaterjalid nii puidu- kui metallitöö tarvis.
Baasiks olev konstruktsioon on lihtne ja tugev. Valmistatud kasepuust andeka puutöömehe poolt. Kui olin selle põranda keskele vedanud, siis sain aru, et on asi, mille pinnalt on hea edasi minna. Edasine materjali valik oli aga pisut keerulisem. Oleksin hea meelega kasutanud tavalist saematerjali, mida mul veel pisut varuks oli, kuid paksusmasina ja höövli puudumise tõttu jäi see mängust välja. Ei tahtnud "musta" puuga hakata töödeldud asja ära rikkuma. Sestap valisin edasiseks tööks liimpuitkilbid. Natuke oli mul endal vanast ajast männi liimpuitkilpi järel, puuduva osa tõin kohalikust Espakist. Valisin klassikalise männipuidust materjali, sest see on odav ja minusuguse algaja harrastaja jaoks hästi töödeldav.
Kõigepealt otsustasin teha valmis jalgadele pealmise plaadi. Aluse mõõdud on 84x45cm, plaadi lõikasin mõõtu 100x52cm. Plaadi paksus 38mm. Sirgete lõigete tegemiseks käsi-ketassaega fikseerisin mõõdu kruvidega mahalõigatavasse plaadi ossa kinnitatud "piirajaga".
Plaadi (või nimetame seda siis töötasapinnaks) toorik sai selline. 7-8cm üle külgede ja esimese ääre. Siin on näha ka tuntav toonierinevus uue ja aastaid vana materjali vahel. Siiski "loodan" männile omasele kiirele tumedaks tõmbumisele. Seega võiks uus ja vana osa paari aasta pärast juba üsna sama karva olla.
Nüüd kiire test varasemalt tellitud ja nüüd kohale jõudnud hoiukarpidega. Et kui palju karpe saab olemasolevale laiusele mugavalt ära mahutada. Hoiukarbid tellisin Magaziinist. Seega kui kellelgi vaja soodsamalt-kui-teistes-kauplustes, siis sealsed hinnad hoiukarpidele on üllatavalt sõbralikud. kokku tellisin neljas eri suuruses hoiukarpe.
Järgmiseks võtsin ette riiulite tasapinnad. Neid tuleb kokku 13tk kolmes eri laiuses. Materjaliks männi liimpuit paksusega 18mm. Laiuses lõikasin plaadid parajaks nagu eelpool kirjeldatud.
Pikkuses mahtusid kitsamad riiulid aga juba järkamissae alla.
Mõõtu saagimine oli võrdlemisi mõnus ja kiire protsess. Siin on näha töötasapinna kohale tulevad 10 tasapinda.
Et pealmised riiulid omavahel ja töötasapinnaga siduda, tuleb kõigisse kümnesse plaati ja töötasapinda puurida kokku neli auku, kusjuures augud peavad olema kõikidel plaatidel kohakuti. Puurpinki mul ei ole. Akutrelliga on see töö üsnagi ebatäpne. Kui mitut plaati korraga läbi ajada, siis raudselt kaldub puuriv käsi kõrvale. Kui aga plaate ükshaaval augustama hakata, siis kindlasti kuskil käsi vääratab ja aku tuleb lõpuks ovaalne. Seega otsustasin kasutada olemas olevat käsifreesi koos 14mm otsaga. Tegin nii, et mõõtsin plaatidele augu kohad välja, seejärel asetasin freesi peale ning vajutasin selle liugurite abil otse alla ning kena ja sirge auk oligi olemas. Eks pisut aega võttis, kuid tulemus sai kindlasti parem, kui akutrelliga tehes oleks saanud.
Selliseid identseid ja plaatide suhtes kattuvaid aukusid tuli kokku 44.
Selline sai tulemus.
Järgmise etapina otsustasin kõikide tasapindade teravad nurgad faasida, et kenam oleks ja et ise pihta minnes leebem oleks. Selleks kasutasin 45-kraadise nurgaga freesi.
Foto on pisut kehv, kuid nii ta sai. Kõik pikemad küljed nii üla- kui alaosas sõitsin freesiga üle. Mänd on väga pehme materjal ning suuremale osale pindadest jäid peale ka freesi juhtlaagri jäljed. Sellepärast kasutasingi freesi enne lihvimist, et hiljem jäljed enam-vähem välja saaks.
Siin on kogu ülemine pakk, mis lihvimist ootab. Lisaks tuleb veel kolm riiulit tasapinna alla.
Lihvimine on selle töö juures kõige tüütum ja aeganõudvam. Töövahendiks taldlihvija, liivapaber ja klots. Tolmune ka, sest mul puudub sobiv paber ja sobiv imur lihvijaga ühendamiseks. Ilm on samuti selline, et välisust väga lahti ei tahaks hoida. Akna sain tuulutusele panna, see juba vedas teatava osa tolmust ventilatsiooni kaudu korstnasse. Pärast iga plaadi töötlemist käisin põranda ja pingi tolmuimejaga üle, et olukord üle pea ei kasvaks.
Kui tasapindade üla- ja alaosa sain taldlihvijaga üle käidud, siis küljed lihvisin paberi ja klotsiga käsitsi. Ka otste püstised faasid tuli käsitsi teha. Kuna tegemist siiski tarbeesemega garaaži, siis ei hakanud asja peeneks ja ajakulukaks ajama. Esimene lihv oli 120 paberiga, teine lihv 180 paberiga. Eks ta käe all pisut kare jäi, kuid edasine oleks antud kontekstis juba liigne fetish olnud.
Viimasele fotole mahtusid kõik valminud ja lihvitud plaadid ära. Kõik eelnevad tööetapid kokku võtsid tööaega umbes 10 tundi.
Üsna pikalt mõtlesin, et mida ja kuidas teha. Ei tahtnud taas liialt aega kulutada, sest on tuhat muud asja, millega peab samal ajal tegelema. Väga kulukaks samuti ei tahaks ehitust ajada. Mõtlesin pikalt, et mis materjale saaks taaskasutada ja mis ruumidega visuaalselt kokku sobiks. Tegelikkuses olekski vist jäänud asja vaagima ja plaane mõtlema, kui kaasa ei oleks ühel hetkel garaaži sisse astunud ja teavitanud, et temal hakkab nüüd istikute kasvatamise hooaeg. Kestab see järgmised kaks kuud ning mina pean oma juba sisustatud töökoja poole temale loovutama. Aga sellepärast, et seal on suur laud, piisavalt soe ja mõnusalt päikeseküllane - just sobiv taimede ette kasvatamiseks. Õnneks lubati mulle mõned päevad oma jooksvate tööde lõpetamiseks. Ei jäänudki muud üle, kui asja kallale asuda ning antud aeg sisukalt ära kasutada.
Kes varasematest postitustest mäletab, siis garaaži nö puutööruumis oli mul seinakapp, mis algselt toetus fotol olevatele jalgadele. Kuivõrd kapi osa läks seinakapiks, siis on jalad juba pikemat aega kasutult tolmu kogunud ja olnud pigem puidujääkide ladustamise abinõu. Otsustasin, et selline asi ei saa igaveseks nurka seisma jääda ja ehitan selle peale omale hoiuriiuli. Kuna mul puutöö ja metallitöö ruumid on kõrvuti, siis ei ole probleemiks riiul vähemalt suuremas osas puidust teha ja sinna ära mahutada peamised väiksemad kulumaterjalid nii puidu- kui metallitöö tarvis.
Baasiks olev konstruktsioon on lihtne ja tugev. Valmistatud kasepuust andeka puutöömehe poolt. Kui olin selle põranda keskele vedanud, siis sain aru, et on asi, mille pinnalt on hea edasi minna. Edasine materjali valik oli aga pisut keerulisem. Oleksin hea meelega kasutanud tavalist saematerjali, mida mul veel pisut varuks oli, kuid paksusmasina ja höövli puudumise tõttu jäi see mängust välja. Ei tahtnud "musta" puuga hakata töödeldud asja ära rikkuma. Sestap valisin edasiseks tööks liimpuitkilbid. Natuke oli mul endal vanast ajast männi liimpuitkilpi järel, puuduva osa tõin kohalikust Espakist. Valisin klassikalise männipuidust materjali, sest see on odav ja minusuguse algaja harrastaja jaoks hästi töödeldav.
Kõigepealt otsustasin teha valmis jalgadele pealmise plaadi. Aluse mõõdud on 84x45cm, plaadi lõikasin mõõtu 100x52cm. Plaadi paksus 38mm. Sirgete lõigete tegemiseks käsi-ketassaega fikseerisin mõõdu kruvidega mahalõigatavasse plaadi ossa kinnitatud "piirajaga".
Plaadi (või nimetame seda siis töötasapinnaks) toorik sai selline. 7-8cm üle külgede ja esimese ääre. Siin on näha ka tuntav toonierinevus uue ja aastaid vana materjali vahel. Siiski "loodan" männile omasele kiirele tumedaks tõmbumisele. Seega võiks uus ja vana osa paari aasta pärast juba üsna sama karva olla.
Nüüd kiire test varasemalt tellitud ja nüüd kohale jõudnud hoiukarpidega. Et kui palju karpe saab olemasolevale laiusele mugavalt ära mahutada. Hoiukarbid tellisin Magaziinist. Seega kui kellelgi vaja soodsamalt-kui-teistes-kauplustes, siis sealsed hinnad hoiukarpidele on üllatavalt sõbralikud. kokku tellisin neljas eri suuruses hoiukarpe.
Järgmiseks võtsin ette riiulite tasapinnad. Neid tuleb kokku 13tk kolmes eri laiuses. Materjaliks männi liimpuit paksusega 18mm. Laiuses lõikasin plaadid parajaks nagu eelpool kirjeldatud.
Pikkuses mahtusid kitsamad riiulid aga juba järkamissae alla.
Mõõtu saagimine oli võrdlemisi mõnus ja kiire protsess. Siin on näha töötasapinna kohale tulevad 10 tasapinda.
Et pealmised riiulid omavahel ja töötasapinnaga siduda, tuleb kõigisse kümnesse plaati ja töötasapinda puurida kokku neli auku, kusjuures augud peavad olema kõikidel plaatidel kohakuti. Puurpinki mul ei ole. Akutrelliga on see töö üsnagi ebatäpne. Kui mitut plaati korraga läbi ajada, siis raudselt kaldub puuriv käsi kõrvale. Kui aga plaate ükshaaval augustama hakata, siis kindlasti kuskil käsi vääratab ja aku tuleb lõpuks ovaalne. Seega otsustasin kasutada olemas olevat käsifreesi koos 14mm otsaga. Tegin nii, et mõõtsin plaatidele augu kohad välja, seejärel asetasin freesi peale ning vajutasin selle liugurite abil otse alla ning kena ja sirge auk oligi olemas. Eks pisut aega võttis, kuid tulemus sai kindlasti parem, kui akutrelliga tehes oleks saanud.
Selliseid identseid ja plaatide suhtes kattuvaid aukusid tuli kokku 44.
Selline sai tulemus.
Järgmise etapina otsustasin kõikide tasapindade teravad nurgad faasida, et kenam oleks ja et ise pihta minnes leebem oleks. Selleks kasutasin 45-kraadise nurgaga freesi.
Foto on pisut kehv, kuid nii ta sai. Kõik pikemad küljed nii üla- kui alaosas sõitsin freesiga üle. Mänd on väga pehme materjal ning suuremale osale pindadest jäid peale ka freesi juhtlaagri jäljed. Sellepärast kasutasingi freesi enne lihvimist, et hiljem jäljed enam-vähem välja saaks.
Siin on kogu ülemine pakk, mis lihvimist ootab. Lisaks tuleb veel kolm riiulit tasapinna alla.
Lihvimine on selle töö juures kõige tüütum ja aeganõudvam. Töövahendiks taldlihvija, liivapaber ja klots. Tolmune ka, sest mul puudub sobiv paber ja sobiv imur lihvijaga ühendamiseks. Ilm on samuti selline, et välisust väga lahti ei tahaks hoida. Akna sain tuulutusele panna, see juba vedas teatava osa tolmust ventilatsiooni kaudu korstnasse. Pärast iga plaadi töötlemist käisin põranda ja pingi tolmuimejaga üle, et olukord üle pea ei kasvaks.
Kui tasapindade üla- ja alaosa sain taldlihvijaga üle käidud, siis küljed lihvisin paberi ja klotsiga käsitsi. Ka otste püstised faasid tuli käsitsi teha. Kuna tegemist siiski tarbeesemega garaaži, siis ei hakanud asja peeneks ja ajakulukaks ajama. Esimene lihv oli 120 paberiga, teine lihv 180 paberiga. Eks ta käe all pisut kare jäi, kuid edasine oleks antud kontekstis juba liigne fetish olnud.
Viimasele fotole mahtusid kõik valminud ja lihvitud plaadid ära. Kõik eelnevad tööetapid kokku võtsid tööaega umbes 10 tundi.