Jawa 555 ehk algaja mopeediprojekt
#41

Müsteerium leidis lahenduse. Nimelt minu algne hüpotees, et 550 ja 555 mootorid on identsed, ei osutunud päris korrektseks. Sain piiluda 1957. aastal trükitud 550 kataloogi ja suureks üllatuseks vahtis sealt vastu just kolmehambalise alusplaadiga vaheti. Seega pean olema edaspidi tähelepanelik muude detaile osas, mis võivad pisut erineda 555 omadest... Tundub, et funktsionaalses mõttes on need käiguvahetid samaväärsed, aga mingil hetkel otsustasid insenerid kolme hamba asemel kahte kasutada. Mis võis küll olla selle põhjus, jääb ilmselt saladuseks.
Vasta
#42

Mis on selle hamba eesmärk?
Kas see piirab käiguvahetusel käiguhoova teed?
Võibolla on siiski omavahel nad niipalju sarnased et vahet pole kumma sisse paned?

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#43

(19-03-2024, 18:23 PM)tõnn Kirjutas:  Mis on selle hamba eesmärk?
Kas see piirab käiguvahetusel käiguhoova teed?
Võibolla on siiski omavahel nad niipalju sarnased et vahet pole kumma sisse paned?

Just, piirab mõlemas suunas hoova liikumist. Kui jälle maale töökotta satun, siis lõhun tolle kolmehambalise puhastamiseks laiali, ehk saan sotti, milleks lisahammas tarvilik on. Ilmselt poleks tõesti vahet, kumb sisse panna, aga kuna nüüd on see päris õige identifitseeritud, siis autentsuse huvides panen ikka kolmhamba. Jäägu teine esialgu varusse.

Täna peaksin 550 kataloogi ka kätte saama, siis saan hakata mootorist muid erisusi otsima.
Vasta
#44

Kuivõrd üha enam hakkab tunduma, et käesolevast projektipäevikust kipub saama kahe mopeedi (JAWA 550 ja 555) lugu ja täna õhtul oli tung natuke kirjutada, siis otsustasin lühidalt nende ajalugu tutvustada.

Mõlemad projektirattad on toodetud Tšehhoslovakkias Povazske Strojarne (PS) tehases, mis oli varem tegelenud hoopis laskemoona tootmisega. Kuivõrd pärast II maailmasõda nõudlus laskemoona järele langes, otsustati selle asemel tootma hakata mootorrattaid. Säärases avantüüris löödi mesti JAWAga ning juba 1947. aastal valmis kahe ettevõtte koostööna Manet 90, millel oli 93 cm3 topeltkolbmootor ja kokku ehitati neid 1951. aastani 37 630 ühikut. Märkimist väärib, et masin oli jäiga raamiga ning tagarattal puudus igasugune vedrustus. Tänapäevaks on tegemist väga haruldase rattaga ja Eestis tõenäoliselt ühtegi sellist isendit ei eksisteeri, aga kui ma eksin, siis ootan täiendusi.

[Pilt: publicpreview.php?x=1920&y=665&a=true&fi...calingup=0]
    Manet 90 - Esimene PS ja JAWA koostöös valminud kergmootorratas.

Järgmiseks edukaks PS ja JAWA koostööna valminud mudeliks oli 50 cm3 ühesilindrilise mootoriga Pioneer (Pionýr) 550, mille tootmine algas 1955. aastal. Üsna kiiresti sai mopeed endale hüüdnimeks “känd”, mis oli motiveeritud selle tõesti kändu meenutavast sadulast ja gondlist. Kokku toodeti antud mudelit 1958. aastani üle 100 000 ühiku. Erinevalt Manet 90st, mis oli kergmootorratas, on Pioneer 550 näol tegemist juba ehtsa mopeediga selle tänapäevases mõistes. Lisaks väiksema kubatuuriga mootorile muutus oluliselt ka raam, kadus mootorrattale omane kütusepaagi paigutus ning raam varustati ühevedrulise tagakiikega, mis pidi sõitu kruusateedel oluliselt mugavamaks tegema. Ühtlasi kasutati mootori puhul esmakordselt nö. lamavat silindriasendit ja mopeed sai endale ka elektrilise signaali. Kuivõrd Pioneer 550 ei olnud punasel ajal Eestis müügil, on tegemist meie regiooni mõistes küllaltki haruldase masinaga. Üksikud eksemplarid, mis Eestis eksisteerivad, on tõenäoliselt toodud Soomest.

[Pilt: publicpreview.php?x=1920&y=665&a=true&fi...calingup=0]
    Pioneer 550 - Esimene PS ja JAWA koostöös toodetud 50 cm3 mopeed.

Pioneer 550 järglaseks PS ja JAWA koostöös sai Pioneer (Pionýr) 555, mille tootmine algas 1958. aastal. Võrreldes eelmise mudeliga toimus suurim muutus gondlis, mis pikenes ja sai varustatud pakiraamiga. Samuti muutus esimese porilaua kuju JAWAlikumaks, tagakiige sai teise vedru ning pidurivarras asendus trossiga. Tootmine kestis 1962. aastani, mille käigus toodeti kokku 327 320 mopeedi, kusjuures mootorinumbrid selle mudeli puhul algasid 150 000st. Pioneer 555st müüdi ka De Luxe versiooni, mille puhul lisandusid varustusse põlve- ja jalatoeplekid ning kroomveljed. Mudel on erinevalt Pioneer 550st Eestis küllaltki laialt levinud ja tänaseks on kolm neist ka vanasõidukina tunnustatud. Pioneer 555 on olnud litsentsi alusel tootmises ka Indias ja Egiptuses.

[Pilt: publicpreview.php?x=1920&y=665&a=true&fi...alingup=0j]
    Pioneer 555 ehk naiste JAWA

[Pilt: publicpreview.php?x=1920&y=665&a=true&fi...calingup=0]
    Pioneer 555 De Luxe

Kuna sain 550 kataloogi kätte, siis järgmises kirjanurgas saab vahest rääkida natuke 550 ja 555 mootorite erinevusest.
Vasta
#45

Mida tähendab kahe kolviga ühesilindriline mootor?
Kui kirjaviga, siis ma kustutan oma posti ära, et risu üles ei jääks.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#46

(20-03-2024, 21:03 PM)Marko Kirjutas:  Mida tähendab kahe kolviga ühesilindriline mootor?
Kui kirjaviga, siis ma kustutan oma posti ära, et risu üles ei jääks.

Võib-olla pole see eesti keele terminoloogiaga kooskõlas, aga sellist elukat mõtlesin:

[Pilt: rozvod-manet.png]

Ära kustuta midagi ära. Hea, kui inimesed loevad ja kaasa mõtlevad. Siin on sellest natuke pikemalt juttu (Gogol Translate tuleb kasuks): https://manet90.estranky.cz/clanky/ostat...otoru.html
Vasta
#47

Tänan! Ongi keeleaps, puhttehniliselt on kahe kolviga ühesilindriline olemas, aga sellel on kaks väntvõlli.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#48

(20-03-2024, 21:42 PM)Marko Kirjutas:  Tänan! Ongi keeleaps, puhttehniliselt on kahe kolviga ühesilindriline olemas, aga sellel on kaks väntvõlli.

Aga kas minu viidatud konfiguratsioonil on siis ka mingi oma omakeelne termin olemas?
Vasta
#49

(20-03-2024, 22:04 PM)suvasass Kirjutas:  
(20-03-2024, 21:42 PM)Marko Kirjutas:  Tänan! Ongi keeleaps, puhttehniliselt on kahe kolviga ühesilindriline olemas, aga sellel on kaks väntvõlli.

Aga kas minu viidatud konfiguratsioonil on siis ka mingi oma omakeelne termin olemas?

Ei ole kohanud (näen sellist lahendust esimest korda siin) aga igal juhul on seal kaks kolbi ja kaks silindrit.

EDIT: kaks kolbi ühes silindris on vaadatav siit:

https://www.youtube.com/watch?v=9iVvirII0EU

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#50

Jagatud silinder 
Vasta
#51

Tänud terminoloogiliste täienduste eest, muutsin algteksti ära.

EDIT: maaksi pakutud topeltkolbmootor kõlab tõesti hästi.
Vasta
#52

Väga äge leiutis - polnud mitte midagi kuulnud sellisest lahendusest.
Saksa keelest inspireeritud topeltkolbmootor kõlaks tüki maad paremini kui "jagatud silinder" (mis ei ole isegi tõlge inglise keelest?)  Rolleyes
Doppelkolbenmotor – Wikipedia
Vasta
#53

Erinevalt praegusest fiaskost oli paar nädalat tagasi täitsa soliidne ilm ning sel puhul sai natuke mootorit putitatud. Sidurikamber on lõpuks tehtud ning selle puhul otsustasin, et on paslik aeg proovida testkäivitust teha. Et mootor püsiks käivitamise vältel paigal, kruvisin suvalistest ettejuhtunud lauajääkidest kokku väikse puki. Lisaks veel karbuss, süütepool ja -staator külge ja saigi testima asuda.

Tol päeval paraku mootor veel tuksuma ei suvatsenud hakata, kuna süütepoolel tundub midagi veel nihu olevat. Nimelt on säde väga juhulik ja erakordselt nõrk. Proovisin mitme erineva küünla ja kahe pooliga, aga ei miskit. Hetkel töös oleva hüpoteesi järgi võib süüdlaseks olla tutikas süüteplaat (koopia) või lihtsalt nõrk pöördemoment. Järgmisel nädalal, kui ilmataat lubab, saab vahest testida teise süüteplaadiga ning proovida akutrelliga rootorit ringi ajada, et vingem säde oleks.

[Pilt: publicpreview.php?x=2560&y=665&a=true&fi...calingup=0]

[Pilt: publicpreview.php?x=2560&y=665&a=true&fi...calingup=0]
Vasta
#54

Mina keevitasin keti hammasrattale sobiliku padruni külge ja käivitasin elektridrelliga.

Siit leiab ka liikuvat pilti selle toimingu kohta.

https://youtu.be/zGjq_gESe00?si=7cj7h4uHt-uGKK13

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#55

Nädalavahetusel kippusid käed jälle sügelema, mistõttu sai hakatud 550 karterit põhjalikumalt puhastama. Alguses vaatas vastu umbes selline pilt:

[Pilt: publicpreview.php?x=2560&y=665&a=true&fi...calingup=0]

Natuke lakibensiini ja karukeelt ning hakkas juba paremaks minema:

[Pilt: publicpreview.php?x=2560&y=665&a=true&fi...calingup=0]

Karteri sisemus sai samuti lakibensiiniga üle lakutud ning laagridki paigaldatud:

[Pilt: publicpreview.php?x=2560&y=665&a=true&fi...calingup=0]

Päeva lõpuks avastasin, et keegi sitapea on silindri kinnitusvarda maha murdnud. Nüüd pean mina omakorda pead murdma, kuidas see jäletis kätte saada.

[Pilt: publicpreview.php?x=2560&y=665&a=true&fi...calingup=0]
Vasta
#56

Tuleb võtta M6 mutter, ümaraks käiata, et ta sinna auku sobib ja sisse murdunud poldi külge keevitada. Sinna otsa veel üks mutter keevitada ja saabki lahti.

Kindlasti tuleb karterit kuumutada enne kui keerama hakkad.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#57

Ja need plastik katted laagritel ei ole head. Kruvikeerajaga saab maha võtta.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#58

Tänud ideede eest! Laagrikatted on puhtalt montaaži ajaks jäetud, et sodi sisse ei roniks.
Vasta
#59

(30-04-2024, 20:00 PM)tõnn Kirjutas:  Tuleb võtta M6 mutter, ümaraks käiata, et ta sinna auku sobib ja sisse murdunud poldi külge keevitada. Sinna otsa veel üks mutter keevitada ja saabki lahti.

Kindlasti tuleb karterit kuumutada enne kui keerama hakkad.
Mina leiaks või teeks sinna alumiiniumist või vaskplekist sõrmuse ja hakkaks keevitusega kasvatama. M6 ava ikka üsnagi väike sellele köndile pihtasaamiseks.
Vasta
#60

Üks hea võimalus veel, kui see ei ole kinni kiilunud ja käib vabalt ringi siis võiks peene ja terava kruvikeeraja ja haamriga veidi taguda seda, ehk saab nii välja keerata?

On olemas ka tagurpidi keermega puurid, millega saaks selle välja puurida.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne