[honkomees]

Pole mõistusvastane manööver aga mõistusvastane LS.
Eile käis siis maakas üle mitme-setme aja linnas, Maarjamõisas uuringutel ja arstidele näitamas. Õnnestus auto ära parkida tasulisest parkimisalast väljapoole ja astun siis raviasutuse poole, vaja Puusepa tänav ületada. Lähenen ÜKSI poolteist-poolteist ülekäigurajale, piki tänavat lähenevad 4 autot ... aeglustan sammu et mitte jõuda ülekäiguraja otsa aga esimene auto pidurdab ka, vehin käega et sõidaks edasi aga kus sa sellega. See oinas peatub ca 10-15 m kaugusel ülekäigurajast ja kogu kolonn tema selja taga samuti. No eks siis läksin lõpuks üle ... no kus on mõistupärasus, minu mõnesekundilise viivituse asemel 4 autot pidurdavad ja kiirendavad, kulutavad autosid ja paiskavad suuremas koguses õhku heitgaase. Aga juhid on nii ära hirmutatud, et mõistuspärase üksteistmõistva tegutsemise asemel jälgivad tuimalt LS nõudeid. 
Vana reegel, et teed peab andma ülekäigurajale ASTUNUD jalakäijale oli ikka palju mõistuspärasem. Mina olin 2-3 m sebrast ja autod oleks saanud rahulikult edasi sõita.

P.S. Pärast uuringuid ja arstidega vestlemist auto poole suundudes olid samal ülekäigurajal 2 autot kokku saanud, ühel tagaots lömmis, teisel mahlad väljas. Ju vist jälle keegi üliettevaatlik hüppas piduritele mõlema jalaga ...

[Peeter2]

2-3 meetrit on päris lähedal. Ma olen teinekord jäänud kaugemale seisma ja lausa selja keeranud.

[Jesper]

Minuarust on see viisakustsirkus juhile palju keerulisem asi, mida läbi hekseldada - linnas nagunii peatud iga kolmanda sebra ees, see on rutiin, mitte mingi hirmus vaev. A kui satub see viisakas, siis sisuliselt ma olen juba nagunii protsessiga alustanud, aga nüüd pean lahendama viieosalise võrrandi: kas ta viipas ikka mulle, mitte lapsele või sõbrale vms kas kuskil pole veel kedagi, kes tahab läbi lipsata jne. Pmst jään ikka praktiliselt seisma, hindan olukorda ja siis kui õhk on puhas, liigun edasi. Vahel see viipaja mõtleb ka ringi ja otsustab ikkagi ette spurtida, seega koguaeg peab ka teda silmas pidama... kokku tuleb kümme korda rohkem tegevusi kui see üks rutiinne stop-start.

Õnneks see totter viisakusega ülepingutamine on jalakäijate puhul suht kadumas, järgmine peavalu on jalgratastega - kuna põhimõtteliselt ühiskond on juba kokku leppinud, et jalgratturile antakse võimaluse korral ülekäigurajal teed, aga mingi 10% lamba-Antse raiub endiselt oma ajale jalgu jäänud paberiõigust taga, siis tekib nii roolis kui sadulas kõvasti täiesti tarbetut tõmblemist. Teoorias ületab velo tee nii kiiresti, et auto ei pea isegi pidurdama, piisab korraks gaasi maha laskmisest, aga paljud jalgratturid ootavad peatumise ära ja no ega ise sadulas ka ei julge alati teele välja sõita, sest mõni üksik paneb vastupidi just gaasi juurde, et kõik ikka näeks ja märkaks tema suurt eesõigust.

Miskipärast kui ma selle kiirenduse peale omakorda kiirelt jala üle sadula viskan ja jalakäijaks digimuutun, siis rammitakse pidurid põhja... Nagu mõlemad oleks kergemini ja kiiremini minema saanud ilma selle tsirkuseta, täiesti tarbetu esinemine. Võin samas mürki võtta, et kui kiirusepiirangutest ja "föönitamisest" juttu tuleb, siis need samad tuhajuhanid hakkavad nagu üks mees siristama termineid nagu "ühtlane liiklusvool" jms.

[entson]

See ongi kõige lollim .kui auto juba seisab ja siis jalakäija vehib .et sõida sõida ! Sind nähti lähenemas ülekäigurajale ,võeti hoog maha ,sest keegi ei tea sinu vaimset olukorda ja võid viimased sammud ka jooksuga  teha ,sest Sul on ju õigus ! Õnneks rongiõnnetustega  jääb nõrgem alati süüdi .

[MeelisV]

Tegelikult ka või ? 
Autojuhid peavadki nii tegema ja siin ei ole sellist võimalust, et sinuga seal nii ei tehta aga minuga siin peab nii tegema. See on reegel ja peabki olema ühetaoline.

[v6sa]

Pole mõistusvastane manööver aga mõistusvastane LS.
...
Vana reegel, et teed peab andma ülekäigurajale ASTUNUD jalakäijale oli ikka palju mõistuspärasem. Mina olin 2-3 m sebrast ja autod oleks saanud rahulikult edasi sõita.
...

Meid on liiga palju, et loota tervele mõistusele. Tuleb teadmiseks võtta, et § tähistama on teadlikult valitud kõverik.  Mingid eesõigusest loobumised tekitavad vaid segadust kõrgesti haritud ja enesest teadlike peades. Akf! Jesper on seda väga ilmekalt kirjeldanud ja eks nii ilmselt ongi. Odavam on roolis heaga seisma jääda, kui pärast "ma mõtlesin, et ..." järelmeid klaarida. Seega tuleb jälgida eelkirjutanud akf! soovitust ja oma eesõigusest loobumist näidata selgelt ja kaugelt. Olen ka ise seda hakanud kasutama ja hilinemise korral võtnud teadmiseks, et terve autorivi peatamise ja uuesti kiirendamise tekitatud saaste ühe mitte eriti kiirustava inimesel läbilaskmiseks on väike hind seaduse täitmise eest. Vaata ka rohepööre, jäätmereform, riigigümnaasiumid, kliimakindla majanduse seadus, ...

Veel parem oleks nüüdisaja kombeid teadmata linnatsivilisatsiooni mitte tulla.

Paraku meditsiin on linnas.

[hulgus]

Pole mõistusvastane manööver aga mõistusvastane LS.
...
Vana reegel, et teed peab andma ülekäigurajale ASTUNUD jalakäijale oli ikka palju mõistuspärasem. Mina olin 2-3 m sebrast ja autod oleks saanud rahulikult edasi sõita.
...

Hullem versioon kui jalakäijad saavad kokku ohutussaarel üks ühelt, teine teiselt poolt ja hakkavad muljetama. Seisan ootan, astusin välja, pakkusin abi ehk (nais)inimestel hirm või muidu raskusi tee ületamisel. Ja siis hakkas tulema, hea et tervelt tulema sain..
ving2. Seoses uue vedaja, pikemate? bussidega ja ristmike järjest kahanevate mõõtudega on tavaline, et pöördeks on bussil vajalik vastassuunast juurde lõigata. Näen kaugelt, et ootab, vastassuund vaba, minu seljataga kolonn silmapiirini. vilgutan, et anna minna, vaikus, teine vilgutus vaikus, no kui ei taha, siis ei taha, oota kuni tipptund möödas.

[edvard]

Eks see ülekäiguraja veeres jalakäija poolne liikluse reguleerimine on mõnes mõttes avarii provotseerimine , seega kui sõidukid on peatunud tuleb tee ületada , sitta sest rohelisest mõtteviisist , ühe vigastatud liikleja ravimine on valus nii füüsiliselt kui rahaliselt , pealegi tohib liiklust reguleerida vastava väljaõppega ning selleks volitatud isik .

  Jalgratta või tõuksiga teed ületades päris sadulast mahatulemist enam ei nõuta , kuid teed tuleb ületada jalakäija kiirusega , need välgukiirusel tee ületajad ka õnnetustesse satuvad .

[mossepower]

... Jalgratta või tõuksiga teed ületades päris sadulast mahatulemist enam ei nõuta , kuid teed tuleb ületada jalakäija kiirusega , need välgukiirusel tee ületajad ka õnnetustesse satuvad .

See on väärt info, aga kas on selle kohta ka mõnda uudist või viidet, et autojuhil ei ole enam eesõigust jalakäija kiirusel ülekäigurajale sõitva jalgrutturi ees? Varasemalt kehtis selline olukord ainult pööret/manöövrit sooritavale autojuhile, et siis oli rattaseljas ratturil eesõigus.

Toon siia seletuseks väja ka veel paar aastat tagasi kehtinud olukorra: (Viide)
Sõiduteel sõitvad juhid peavad teed andma ülekäigurajal sõiduteed ületada soovivale jalakäijale ja jalgratturile, kes lükkab jalgratast enda kõrval...
...Erandina peab sõiduteel sõitev juht andma teed jalgratturile, kes ületab teed, millele sõiduteel sõitev juht pöörab.

[maaks]

... Jalgratta või tõuksiga teed ületades päris sadulast mahatulemist enam ei nõuta , kuid teed tuleb ületada jalakäija kiirusega , need välgukiirusel tee ületajad ka õnnetustesse satuvad .

See on väärt info, aga kas on selle kohta ka mõnda uudist või viidet, et autojuhil ei ole enam eesõigust jalakäija kiirusel ülekäigurajale sõitva jalgrutturi ees? Varasemalt kehtis selline olukord ainult pööret/manöövrit sooritavale autojuhile, et siis oli rattaseljas ratturil eesõigus.

See versioon liiklusseadusest kehtib sellisel kujul juba >10a? ja mingit uuendust seal ei ole tehtud. Teed anda tuleb sõitvale ratturil siis, kui autojuht sooritab pööret.
Sirgel teel sebral sõites teed ületades ei ole jalgratturil eesõigust, aga ta ei pea ka sadulast maha tulema.
EDIT: Ketiv sõnastus leitav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12212202...tiv#para17
ja
https://www.riigiteataja.ee/akt/12212202...v#para32b1

[13piisab]

maaksi kirjelduse täienduseks ka LS §32 ise:

(3) Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.

[Jesper]

Ma siia otsa igaks juhuks täpsustan (kuigi omaarust kirjutasin juba esimese korraga puust ja punaseks), et mitte seadus ei ole muutunud, vaid praktika on seadusest ette jõudnud - põhimõtteliselt kui linnas rattaga sebra ees seista, siis valdaval enamikul juhtudest antakse sulle autode poolt teed. Enamasti ei pea auto selleks nulli ega üldse mitte pidurdama, sest üks vändapööre ja tee on jälle vaba, aga kuna mõnele on väga oluline oma õigustes näpuga järge ajada ning ratast nähes hoopis kiirendavad demonstratiivselt, siis see hirmutab osad ratturid ära, nad ei julge liikuva auto ees seda vändapööret teha ning lõpuks jõuavad kõik hiljem kohale.

[mossepower]

Nüüd panin pildi kokku, et ksf. edvard mõtles vast 20 aasta tagust aega kui LS järgi võis jalgrattur ülekäigurada ületada ainult ratas käekõrval ka siis kui ühtki teist liiklejat kuskil läheduses polnudki. Vähemalt 2002 oli nii. Ei mäletanudki, et selline jabur seadus on kunagi olemas olnud, sest kui teisi liiklejaid kuskil läheduses või näha polnud, siis sõideti ka 2002. aastal ikka rattaseljas üle ülekäiguraja.

See sõitvale jalgratturile tee andmine autode poolt on mingil määral samasugune lõputu vaidlusteema nagu siin hiljuti olnud reavahetus ringteel, mille üle võibki lõputult vaidlema jääda vastavalt inimeste personaalsetele arusaamadele liikluskultuurist ja ka regionaalsele eripärale. Nt. kui Tallinna mees ütleb, et neil on reavahetus ringristmikul normaalne, siis Tartu mees saab vastu öelda, et meil on lausa telliskivid pandud ringteele ridade vahele, et selline hull idee juba eos elimineerida. Ja tagatipuks on veel mõlemal õigus ka ja vaielda saab lõpmatuseni.

[edvard]

Kui ikka jalgrattur rattalt maha tuleb ja selliselt jalakäijana teed ületab , no minu puhul on auasi talle teed anda .

[pen.skar]

Tankidest kasu- koolitab külamehed autod õue parkima, mitte jätma värava kõrvale teele. Siil saab läbi, aga uus harjumus jääb.

[MeelisV]

Jälle üks kangelane. Arvas et tema teab ja oskab paremini.

https://www.ohtuleht.ee/1107213/fotod-ta...i-soidukit

[v6sa]

Jälle üks kangelane. Arvas et tema teab ja oskab paremini.

https://www.ohtuleht.ee/1107213/fotod-ta...i-soidukit

Ajaleht võiks ikka mõelda ka, mida kirjutab . Liiklusreguleerija märguande ootamisest on asi ikka väga kaugel olnud. Piltide järgi on ülijuht ikka rohkem, kui maanteel lubatud (saati seal märgile kirjutet 70) "lollidest ootajatest" mööda põigata üritanud, aga ei mahtunud ära, nagu juuresolevalt pildilt nähtub. Ei olnud +10, kohe kuidagi ei olnud.

Millal lõpeb vastutustundetuse poputamine?

Hea lugeda, et seekord ettejäänutel vaid vara kannatada sai.

[DevilDeVille]

Sümpaatiline on see, et sõidumeistri tüüritud renoomersu uksel ilulev kirjake võiks nagu viidata toimetamisele segmendis, kus liikluskorralduse muudatuste otstarbekus ei tohiks erilise üllatusena tulla.

[Basilio]

Meid on liiga palju, et loota tervele mõistusele. 

Väga sügavamõtteline lause. Aplodismendid minu poolt!

Kaalun mõtet pakkuda seda mõnele psühhiaatriaosakonnas töötavale kolleegile raamitult seinale panekuks.   

[porikas68]

Meid on liiga palju, et loota tervele mõistusele. 

Väga sügavamõtteline lause. Aplodismendid minu poolt!

Kaalun mõtet pakkuda seda mõnele psühhiaatriaosakonnas töötavale kolleegile raamitult seinale panekuks.   

5+