Mõistusevastased manöövrid liikluses

(16-05-2024, 15:24 PM)Jesper Kirjutas:  Ma siia otsa igaks juhuks täpsustan (kuigi omaarust kirjutasin juba esimese korraga puust ja punaseks), et mitte seadus ei ole muutunud, vaid praktika on seadusest ette jõudnud - põhimõtteliselt kui linnas rattaga sebra ees seista, siis valdaval enamikul juhtudest antakse sulle autode poolt teed. Enamasti ei pea auto selleks nulli ega üldse mitte pidurdama, sest üks vändapööre ja tee on jälle vaba, aga kuna mõnele on väga oluline oma õigustes näpuga järge ajada ning ratast nähes hoopis kiirendavad demonstratiivselt, siis see hirmutab osad ratturid ära, nad ei julge liikuva auto ees seda vändapööret teha ning lõpuks jõuavad kõik hiljem kohale.

Ma targutas oma mätta otsast juurde (ise nii jalgrattaga väntaja kui autojuht ja veokirooli keeran ka).

1. üks omapärane trend on jalgratturitel "nõuda" välja eesõigus peatades ülekäiguraja ees jalgratas aga rattalt maha mitte tulles. Selliselt, et esiratas on juba sõiduteel või kohe sinna ulatumas ja transformatsioon jalgratturist jalakäijaks on pooleli aga tegelikult nagu ei tee seda liigutust ja kui autojuht aeglustab või jääb seisma siis jalgrattur väntab edasi. Ühest küljest ju loogiline ja nagu kiirem ka, teisest küljest aga nagu "pättus" või nahaalsus. Ise ma sellist viisi ei harrasta. Kui kiiret pole, ootan paar meetrit eemal sobivat hetke (tihtipeale pakuvad autojuhid ise teed) ja siis sõidan. Kui aga vajan kindlasti kiiremini "järjekorras eelist" siis tulen enne ülekäigurada jalgratta seljast maha ja ületan sõidutee jalgratas käekõrval ning seejärel istun uuesti sadulasse.

2. Omajagu segadust tekitavad erinevad liikluskorraldused. Minu jaoks on näiteks arusaamatu, miks on suurema liikluskoormusega Kitsarööpa tee ja Tähetorni tänava ristumisel ülekäigurajal vaid osutusmärgid ja sama kergliiklustee ristumisel vana autoturu juures Kadaka teega on sõidukite poolt teeandmiskohustus reguleeritud eesõigusmärgiga 222 "Stop"

Stop märk oleks loogiline kehva nähtavuse puhul aga Kadaka teel on takistusteta näha mõlemale poole kas kergliiklusteel on ülekäigurajale lähenejaid või mitte. Loogilisem oleks minu meelest kasutada mõlema ristumise puhul eesõigusmärki 221 anna teed. 
Eks see ole järgmine teema millega oma vaba aega sisustada pöördumisega Tallinna Transpordiameti poole..

või näete minu loogikas viga?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

Ma ei näe ausalt öeldes rattalt mahatulekul mingit sisulist mõtet, see reegel on selgelt ajale jalgu jäänud ja olen üsna kindel, et lähiaastatel seda ka muudetakse. Täpselt sama eesmärgi täidaks reegel, et jalgratturil tekib eesõigus peale peatumist, mis ülalkirjeldatud "õigusenõudjaid" arvestamata enam-vähem ongi käibel olev praktika. Vähemalt Kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas, tõenäoliselt Lasnamäel läheb veel aega, anoh seal on ka paljude teiste liikluseeskirjadega nagu on Smile

Tugevale ja tervele inimesele, kes sõidab peamiselt mööda väljaehitatud kergliiklusteed, tundub see kaks-kolm korda jala üle sadula viskamine pisiasjana, aga vähe tihedamas asustuses ringi tikkides ning juhul, kui lihased-liigesed ei ole enam esimeses nooruses, on see "jalakäijaks muutumine" ikka päris tüütu. Sama hea oleks reegel, et autojuht peab enne igat ristmikku autost korra väljas käima, olukorda hindamas. Mul näiteks on tööle 5km ots ja seal vahemikus olenevalt täpsest marsruudist 10-15 ülekäigurada.
Vasta

Mina näen rattalt mahatuleku osas seda, et reguleeritud on eesõigus.
Kui sellest lähiajal loobutakse, tekib olukord, kus nurga tagant välja kihutav jalgrattur on eesõiguse omaja kuigi lubatud sõidukiirus on sõiduteel 50kmh ja tekib veidi absurdne olukord.
Välja tõin selle, et osad jalgratturid nihutavad piire ja nõuavad eesõigust pool-jalgrattur/peaaegu jalakäijana selmet, kas rahulikult oodata kuni teine või kolmas sõiduk aeglustab või jääb seisma vabatahtlikult teed andes. Või siis tuleb oma konte liigutada ja ratta seljas maha ronida. Naisterattal on see siis mugavam.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Ülekäiguraja ees peatumine oleks ju täpselt sama hea "eesõiguse päästik", lihtsalt kõigile kiirem ja mugavam? Probleem, mida reegliga üritatakse lahendada ongi ju just see, et ei sõidetaks aeglustamata ülekäigurajale välja, aga kui rattur on juba jala maha pannud, siis selles ülejäänud akrobaatikas ma küll mingit mõtet ei näe.

Ja noh, statistiliselt levinuim reguleerimata ülekäigurada linnas on mitte risti üle peatee, nagu neil fotodel, vaid peateega paralleelselt üle ristuva kõrvaltee sõites, kus auto peab nagunii hoo maha võtma ja olukorda hindama. Põhimõtteliselt kui ma koliks 2m kõrvale autoteele liiklust takistama, siis oleks mul eesõigus, aga kombineeritud kõnni/jalgrattateel sõites peaks seadust punktuaalselt järgides igas tänavavahes võimlema, kui ei taha see "nõudja" olla.

Anoh samas usun, et kõik loksub ajapikku paika, 25a tagasi oli ülekäiguraja ees jalakäija läbi laskmiseks peatumine ka selline kosmos, et lasti selja taga signaali jms. Mõni aasta tagasi oli keskmine jalgrattaga liikleja kas trenni tegemas, alaealine või siis mingi imelik protestija-nõudja, a jalgrattabuumi tulemusena ma ütleks et täna on juba 70-80% lihtsalt tavalised inimesed, kes tahavad lihtsalt kuhugi kohale jõuda, mitte tingimata autode vastu võidelda vms.
Vasta

(24-05-2024, 12:31 PM)Jesper Kirjutas:  Ülekäiguraja ees peatumine oleks ju täpselt sama hea "eesõiguse päästik", lihtsalt kõigile kiirem ja mugavam? Probleem, mida reegliga üritatakse lahendada ongi ju just see, et ei sõidetaks aeglustamata ülekäigurajale välja, aga kui rattur on juba jala maha pannud, siis selles ülejäänud akrobaatikas ma küll mingit mõtet ei näe.

See on päris hea argument. Paneb ümber mõtlema.
Vasta

jesper võiks nüüd täpsustada mida ta soovib : Kas seda et jalgrattur võiks täiskäigul ilma kiirust vähendamata ning jalakäijaks hakkamata ülekäigurajal omada alati eesõigust teed ületada ?
Vasta

Kui pärast nelja selgitust endiselt lift ülemisele korrusele välja ei jõua, siis vaevalt see viieski midagi muudaks...
Vasta

Jooge rahulikult viina või ületage kiirust. Kui te seejuures endale oma tegudest aru ei anna, pole te ka süüdi:
https://tartu.postimees.ee/8027406/suure...aristuseta

Kaubanduskeskuse remont nõutakse ehk ikka sisse.
Vasta

(24-05-2024, 19:32 PM)speedsta Kirjutas:  Jooge rahulikult viina või ületage kiirust. Kui te seejuures endale oma tegudest aru ei anna, pole te ka süüdi:
https://tartu.postimees.ee/8027406/suure...aristuseta

Kaubanduskeskuse remont nõutakse ehk ikka sisse.
Hea nali-Indrek äkki suudab seda süsteemi tõlkida?
Vasta

(24-05-2024, 19:32 PM)speedsta Kirjutas:  Jooge rahulikult viina või ületage kiirust. Kui te seejuures endale oma tegudest aru ei anna, pole te ka süüdi:
https://tartu.postimees.ee/8027406/suure...aristuseta

Kaubanduskeskuse remont nõutakse ehk ikka sisse.

See viinajoomisejutt on ju lausvale! Artiklit ikka lugesid?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Antud inimene võis soovida liituda selle teada-tuntud Riia tänaval kihutajate klubiga: https://tartu.postimees.ee/773228/surmap...rkesummuti
Arsti poolt kirjutatud rohud ja raviskeem ajavad ajukeemia paika tagasi nagu normaalsetel inimestel. Tavalisele tervele inimesele ei olegi võimalik mõistuspäraselt seletada, et mida ja kuidas oma elutahte kaotanud inimene mõtleb ja miks nii käitub. Seega ongi tegu täiesti asjakohaselt mõistusevastase manöövriga liikluses.
Vasta

(24-05-2024, 19:29 PM)Jesper Kirjutas:  Kui pärast nelja selgitust endiselt lift ülemisele korrusele välja ei jõua, siis vaevalt see viieski midagi muudaks...
Tsitaat:Ülekäiguraja ees peatumine oleks ju täpselt sama hea "eesõiguse päästik", lihtsalt kõigile kiirem ja mugavam? Probleem, mida reegliga üritatakse lahendada ongi ju just see, et ei sõidetaks aeglustamata ülekäigurajale välja, aga kui rattur on juba jala maha pannud, siis selles ülejäänud akrobaatikas ma küll mingit mõtet ei näe.

Ja noh, statistiliselt levinuim reguleerimata ülekäigurada linnas on mitte risti üle peatee, nagu neil fotodel, vaid peateega paralleelselt üle ristuva kõrvaltee sõites, kus auto peab nagunii hoo maha võtma ja olukorda hindama. Põhimõtteliselt kui ma koliks 2m kõrvale autoteele liiklust takistama, siis oleks mul eesõigus, aga kombineeritud kõnni/jalgrattateel sõites peaks seadust punktuaalselt järgides igas tänavavahes võimlema, kui ei taha see "nõudja" olla.

Anoh samas usun, et kõik loksub ajapikku paika, 25a tagasi oli ülekäiguraja ees jalakäija läbi laskmiseks peatumine ka selline kosmos, et lasti selja taga signaali jms. Mõni aasta tagasi oli keskmine jalgrattaga liikleja kas trenni tegemas, alaealine või siis mingi imelik protestija-nõudja, a jalgrattabuumi tulemusena ma ütleks et täna on juba 70-80% lihtsalt tavalised inimesed, kes tahavad lihtsalt kuhugi kohale jõuda, mitte tingimata autode vastu võidelda vms.
Ma ka ei saanud aru, millist arukat mõtet sisaldab see jutt. Sünnilt olen eestlane, eestikeelses koolis käinud aga sellest arusaamine nõuab vist selle tõlget inimkeelde.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(24-05-2024, 21:58 PM)aavu Kirjutas:  Ma ka ei saanud aru, millist arukat mõtet sisaldab see jutt. Sünnilt olen eestlane, eestikeelses koolis käinud aga sellest arusaamine nõuab vist selle tõlget inimkeelde.

Sadulast mahatulek, jalg maas paigal,  võiks kehtida eesõigusena ka siis kui ratas on jalge vahel, mitte kõrval. Milles keerukus seisneb? Milles on sisuline erinevus?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(24-05-2024, 21:58 PM)aavu Kirjutas:  
(24-05-2024, 19:29 PM)Jesper Kirjutas:  Kui pärast nelja selgitust endiselt lift ülemisele korrusele välja ei jõua, siis vaevalt see viieski midagi muudaks...
Tsitaat:Ülekäiguraja ees peatumine oleks ju täpselt sama hea "eesõiguse päästik", lihtsalt kõigile kiirem ja mugavam? Probleem, mida reegliga üritatakse lahendada ongi ju just see, et ei sõidetaks aeglustamata ülekäigurajale välja, aga kui rattur on juba jala maha pannud, siis selles ülejäänud akrobaatikas ma küll mingit mõtet ei näe.

Ja noh, statistiliselt levinuim reguleerimata ülekäigurada linnas on mitte risti üle peatee, nagu neil fotodel, vaid peateega paralleelselt üle ristuva kõrvaltee sõites, kus auto peab nagunii hoo maha võtma ja olukorda hindama. Põhimõtteliselt kui ma koliks 2m kõrvale autoteele liiklust takistama, siis oleks mul eesõigus, aga kombineeritud kõnni/jalgrattateel sõites peaks seadust punktuaalselt järgides igas tänavavahes võimlema, kui ei taha see "nõudja" olla.

Anoh samas usun, et kõik loksub ajapikku paika, 25a tagasi oli ülekäiguraja ees jalakäija läbi laskmiseks peatumine ka selline kosmos, et lasti selja taga signaali jms. Mõni aasta tagasi oli keskmine jalgrattaga liikleja kas trenni tegemas, alaealine või siis mingi imelik protestija-nõudja, a jalgrattabuumi tulemusena ma ütleks et täna on juba 70-80% lihtsalt tavalised inimesed, kes tahavad lihtsalt kuhugi kohale jõuda, mitte tingimata autode vastu võidelda vms.
Ma ka ei saanud aru, millist arukat mõtet sisaldab see jutt. Sünnilt olen eestlane, eestikeelses koolis käinud aga sellest arusaamine nõuab vist selle tõlget inimkeelde.

Õhtust!
Aga, Aavu, vahest Sa ei ole lihtsalt kunagi liftiga  sõitnud?  Rolleyes
Ma ise olin küll 45 aastat tagasi alaealine, praegu lihtsalt imelik arengupeetusega, mitte "lihtsalt tavaline inimene" aga tõesti, alati, kui ma jalgrattaga sõidan, siis tahan "lihtsalt kuhugi kohale jõuda", aga paraku, alati ei jõua, eriti tagasi...  Sad Üldiselt moraal on vist selline - andke tuld, aga vaadake, et moderaatorile, sorry, mentidele vahele ei jää!  Cool
Vasta

(24-05-2024, 22:25 PM)Marko Kirjutas:  
(24-05-2024, 21:58 PM)aavu Kirjutas:  Ma ka ei saanud aru, millist arukat mõtet sisaldab see jutt. Sünnilt olen eestlane, eestikeelses koolis käinud aga sellest arusaamine nõuab vist selle tõlget inimkeelde.

Sadulast mahatulek, jalg maas paigal,  võiks kehtida eesõigusena ka siis kui ratas on jalge vahel, mitte kõrval. Milles keerukus seisneb? Milles on sisuline erinevus?

No tere - tere!
Juriidiliselt on tähtis rituaal, toiming, mitte tulemus!
No sõitsim ma millagi nõukogude ajal Jawaga Türilt Raplasse, vihma sadas, inglased ütlevad, et sadas kasse ja koeri... mul oli kummimantel seljas, hõlmad põlve ja paagi vahele sätitud... Nägin juba kaugelt, et Looritsa ülesõidul seisab kena kolla - sinine Moskvitš ... võtsin hoo maha, vingerdasin natuke Stopp märgi ees kohapeal, jalga maha ei pannud, lootsin, et moderaator, sorry jällegi, miilits näeb ja saab aru ... aga miilits vehkis oma kepikesega ja alustas peale minu peatumist menetlemist - aga miks sa, kassiraisk, nolk, Stopp märki ei austa, kas nõukogude võim ei meeldi? Mina ikka ajan oma versiooni, nägin, austan, ei hakanud jalga maha panema...
moderaator ikka, et anna talong ja tõmbas põuest käärid?, mida ta mendega teha tahtis, ma ei tea ja ise moderaator ka vist lõpuks sai aru, et nendega talongi auku naljalt ei tee, lõpuks soovis head teed ja et ma saaks edaspidi normaalseks, st et see oleks viimane kord ... ja oligi, rohkem ma pole Jawaga sõites Looritsa ülesõidul kunagi kellelegi vahele jäänud, Jawa viis ka üks soomlane ära, kurtis veel, et Suomes on jaawasi ni palljo ja kõik on ni kallis. mul hakkas tast täitsa kahhjo ja andsin talle veel Dnepri kasutamata osi kaasa, ega kõigil ei ole olnud elu lill nagu meil siin krooni alguses oli...
Miilits - võib kusta, liiklust ja mõistust siin postis oli tõesti vähe... kirjutada, aga tahaks ikka!  Toungue
Vasta

(24-05-2024, 22:25 PM)Marko Kirjutas:  Sadulast mahatulek, jalg maas paigal,  võiks kehtida eesõigusena ka siis kui ratas on jalge vahel, mitte kõrval. Milles keerukus seisneb? Milles on sisuline erinevus?

Jalgratas on üldjuhul oluliselt kiiremini liikuv kui jalakäia, miks peaks ta osa saama jalakäia soodustusest. Kui maha ei saa, siis on aega oodata.
Ma paneks anna teed märgi jalgrattale.
Olulisem on mu meelest aga see, et ülekäigurajal oleval jalakäial on ootamatuste puhuks tagurpidikäik, mis sõitval jalgratturil aga puudub.
Tõukerattaga (ja ma ei pea silmas e-tõuksi) muutub see jalg maas veel lõbusamaks kaasuseks.
Vasta

(24-05-2024, 22:25 PM)Marko Kirjutas:  
(24-05-2024, 21:58 PM)aavu Kirjutas:  Ma ka ei saanud aru, millist arukat mõtet sisaldab see jutt. Sünnilt olen eestlane, eestikeelses koolis käinud aga sellest arusaamine nõuab vist selle tõlget inimkeelde.

Sadulast mahatulek, jalg maas paigal,  võiks kehtida eesõigusena ka siis kui ratas on jalge vahel, mitte kõrval. Milles keerukus seisneb? Milles on sisuline erinevus?

Minu teada kui sa sõidueksamil sellisele "jalg maas" jalgratturile teed ei anna, kukud läbi. Tõlgendamise küsimus, aga kui jalgratturil on jalg maas, on jalakäija.
Kust see kõrval-seismise nõue tuleb?
Vasta

Jesper üritab siin mingit mõttetut kiunu üles tõmmata, sest tal on veloga töölemineku teel 10-15 vöötrada vaja ületada ja muidugi oleks mugavam kui saaks neist peatumata üle.
Paraku suurt pilti siin ei nähta, ikka mina, mina, mina--nagu kuskil teises teemas vist juba millalgi oli.
Jalakäijast kiirem liikur on paraku liiga kiire, mistap autoroolis ei jõuaks reageerida/peatuda. Tagantjärele on ka ülimalt raske tõendada, kas kellegi jalg oli korraks maas või mitte. Sellepärast ongi nagu on - võtad oma velo käekõrvale ja sammud üle tee. või sõidad autoteel, paremas teeservas koos kõige kaasnevaga.

Olen kohanud ratturite poolt veel üht teeületamise trendi - tuleb oma veloga suunaga ülekäigurajale, kui näeb, et auto teed talle ei plaani anda, hüppab hoo pealt maha ja kukkumise vältimiseks sisuliselt jookseb rattaga teele/üle tee. Kui nüüd sellisest sirgelt üle sõita, sest alati ei pruugigi saada pidama, mis siis lõpptulemusena juriidika mõttes saaks?
Vasta

Ma saangi neist peatumata üle, sest enamik autojuhte on mõistlikud - enne ristmikku võtan hoo maha, autojuht näeb, võtab jala gaasilt, ma jälle teen kaks vilkamat vajutust ja mõlemad lähevad suurema tõmblemiseta oma teed. Punktipealt eeskirja järgi võib ju ka teha, ma isiklikult olen veel suhteliselt terve ja tugev, jõuan jala üle sadula visata küll, aga siis peab auto nulli pidurdama ja mina kõndima, mõlemad kaotavad - mis sellest paremaks läheb?

Minu eesmärk ei ole mitte kiunu üles tõmmata vaid vastupidi, juhtida tähelepanu asjaolule, et tegelik elu on antud punktis seadusest ette jõudnud.
Vasta

Selle teemaga on selge ainult üks asi - me ei saa siin täna kõigile meeldivat lõpplahendust kätte. Mõtteainet ja ideid aga tekkist täiesti arvestatav hulk, ehk isegi uue iseseisva teema jagu? Probleem tundub väärivat täiendavat arutelu

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 16 külali(st)ne