[tcumen]

Minu meelest on probleemi algpõhjus selles, et osa jalakäijatest ja jalgrattureist on kuskilt seitungist või muust autoriteetsest allikast lugenud/kuulnud, et neil ülekäigurajal eesõigus on. Paraku liigutakse sujuvalt üle järgnevast osast, kus juttu sellest, et tuleb ka veenduda, et seda eesõigust tõesti võimaldatakse.
 Minu jaoks ei ole küll oluline, kas rattur paneb jala maha või mitte. Oluline on, et ta mind tähele paneks ja mina teda. Ja siis sõltub juba olukorrast, kui mul piisab tee andmiseks jala tõstmisest gaasilt või sujuvalt pidurdamisest, siis nii ka juhtub. Kui aga eeldatakse et autojuht ratturit nähes kahe jalaga pidurile hüppab, siis saab tuutu ja näitan rusikat ka.

Kõik saab alguse kodusest kasvatusest ja lastetoast.
Kui ikka ohutaju on välja arendamata, ei ole imestada, kui saatuse sõrm mõne sõiduki abil sekkub. Paraku.
Alles eile tuli tiheda liiklusega Haapsalu-Tallinna maanteel minu sõidusuunas vastu noorsand jalgrattal, kiira-käära ühe käega ratast tüürides, pilk teises käes olevas telefonis.

[v6sa]

....

Olen kohanud ratturite poolt veel üht teeületamise trendi - tuleb oma veloga suunaga ülekäigurajale, kui näeb, et auto teed talle ei plaani anda, hüppab hoo pealt maha ja kukkumise vältimiseks sisuliselt jookseb rattaga teele/üle tee. Kui nüüd sellisest sirgelt üle sõita, sest alati ei pruugigi saada pidama, mis siis lõpptulemusena juriidika mõttes saaks?

Siin pole enam kahtlust: suurema ohu valdaja on tahtlikult ja LS nõudeid rikkudes sooritanud alatu ründe nõrgema osapoole pihta ja seega peab kandma karistust täie rangusega!

Nagu mulle on siin korduvalt selgeks tehtud: jalakäija (ja LS alusel ka täisealine jalgrattur, kuivõrd temalt enam mingit paprit ei nõuta) ei pea midagi teadma LS ega seal määratud kohustusest veenduda eesõiguse saamisest ja võib käituda enesekeskse tõprana. Juhi kohustus on sääraseid mõtlemisvõimetuid suitsiidikuid elus hoida. Kui ebaõnnestud, maksad.

Isiklikust seisukohast pole vahet: pedaaliv saabki kiiremini üle. Aga endiselt: mulle otsa vaatama vaevuv saab oma eesõiguse koos käeviipe ja selge aeglustumisega, enesekeskne tõbras koos signaali ja ABS-pidurdusega. Erandiks on väike laps, keda vanem meeleheitlikult üritab kätte saada

[suvasass]

Klooga maanteele, asulavälisel alal, ehitati aastaid tagasi ohutussaared, et jalakäijad turvalisemalt teed ületada saaks. Tulemus? Vanematel jalakäijatel on seal tekkinud komme enda turvalisuses veendumata sõiduteele astuda. Paar nädalat tagasi oleksin ühe vanapaari äärepealt alla ajanud, kuna nood ei vaadanud läheneva auto poolegi, vaid marssisid kiirel sammul autoteele nagu neil oleks eesõigus. Viimasel hetkel sain pidama ja andsin signaaligi, ent tulemusena näidati nimetisõrmega oimukoha poole - mina idioot.

Sebrasid pole, tavalised ülekäigukohad. Isegi väiksed lapsed oskavad neid olukordi mõistlikult lahendada, ent vanuritele käib üle mõistuse. See paneb vahel ikka kukalt sügama.

[hulgus]

Üks asjaolu jääb mõistmata, kuidas (täisealine) jalgrattur üldse peaks ülekäigurajale sattuma? Sai kunagi veloga palju ja suurtes linnades sõidetud, reeglina ikka teel või rattarajal, st.kui sõiduk liikluses, kõnniteele sattumine väga harva. Ja pead ise andma teed jalakäijatele. Varemalt oli jalgrattal kõnniteel liikumine paha, kas nüüd on seadused  muutunud?

[Jesper]

Enamik suuremaid kõnniteid on tähistatud ühiskasutuses olevatena, paljudes kohtades on juba ka eraldi rattarada (ja sebral vastav sektsioon) ning kui kumbagi pole, siis on seaduses umbes selline lause, et kõnniteel võib sõita kui liiklusolud ei võimalda sõiduteel sõitmist.

[ivo86]

Üks asjaolu jääb mõistmata, kuidas (täisealine) jalgrattur üldse peaks ülekäigurajale sattuma? Sai kunagi veloga palju ja suurtes linnades sõidetud, reeglina ikka teel või rattarajal, st.kui sõiduk liikluses, kõnniteele sattumine väga harva. Ja pead ise andma teed jalakäijatele. Varemalt oli jalgrattal kõnniteel liikumine paha, kas nüüd on seadused  muutunud?

Ei, ei ole, sõiduteel sõitmine ongi soositud, aga võimalusel mina personaalselt sõiduteele ei roni, kui kõnniteel ruumi on.
Minu jaoks arusaamatu seadus, et need rattad üldse sõiduteele võrdseks lubatud on, kiiruste vahe on nii suur. Ma vähemalt jalgratturina üritan autosid segada nii vähe, kui võimalik on ja minu jaoks on see loogiline. Aga kõigi jaoks ju siis ei ole, tuleb sellega elada.

Aga neid "mina olen võrdne liikleja"  hulle ikka kohtab, kes otsutavad pool tänavat kinni panna. Kahjuks auto mass on 2,2t ja väikse puute korral ei ole asi väga võrdne. Eriti nendega sportlastega, kellel jalad kinni pedaalidel ja töllerdavad linnaliikluses, aga ei saa nad ühesti takistuset üle ega ka normaalselt manööverdatud. Omast kogemusest ütlen, et ei saa nad ka äkkpidurdatud - üks selline idioot sõitis mul autol üsna lähedal seljataga keset linna, aga seoses vastutuleva bussiga pidin natuke äkilisemalt pidurdama kurvis ja peeglist see kukk kadus allapoole, kenasti asfalti nuusutama.

Ja see soovituslik 1,5m külgvahe jalgratturiga maanteel vms- > instemsoojenduse podcastis aruati, et vist kirjutatakse see vahe sisse kohustuslikuna seadusesse. Ma tahaks päris näha, kuidas seda järgima hakatakse. Hakkavad näiteks rekkamehed on mitukümment tonni pidevalt nulli pidurdama nagu naksti, kui keegi vastu tuleb vähe kitsama tee peal.

[edvard]

Ma nägin pealt juhust kus jalgrattur sõitis sõiduautole ette , ülekäigurajal , suunaga linnast välja  , koht kus Pärnu mnt ja Vabaduse puiestee ühinevad , jalgrattast sai hetkega mingi käkerdis , rattur kargas püsti , autol uks lahti ning autojuhile molli , mõne hetke pärast oli rattur uuesti asfaldil pikali , käed selja taga ja raudus , seega , elu on täis ootamatuid lahendusi .

[edvard]

Täna siis üks õigust täis poolearuline ( mees umbes 40 aastane ja ilmselt tütrega  koos ) Rannamõisa kiriku juures teeületuskohal nõudis teeületusõigust sel moel et lükkas oma ratta seda sadulast kinni hoides autole ette , saigi sel moel eessõitnud auto pidama , mehel vedas , autoks oli subaru , mina oma audiga poleks kindlasti pidama saanud .

[iisak]

Audil ei toimi pidurid normaalselt?

[edvard]

Ei tea Audi piduritest rohkem kui et ülevaatusel etteheiteid pole olnud , teema on see , kui tee ületaja seisab eraldussaarel ja laseb autosi mööda ning ühel hetkel lükkab ootamatult oma ratta autole ette , no pole normaalne ju , aga muidugi nüüd tuleb arvestada et ka meil on lolle järjest rohkem , need erinevad õiguslased ei erine terroristidest kuigivõrd .

[MeelisV]

Ei tea Audi piduritest rohkem kui et ülevaatusel etteheiteid pole olnud , teema on see , kui tee ületaja seisab eraldussaarel ja laseb autosi mööda ning ühel hetkel lükkab ootamatult oma ratta autole ette , no pole normaalne ju , aga muidugi nüüd tuleb arvestada et ka meil on lolle järjest rohkem , need erinevad õiguslased ei erine terroristidest kuigivõrd .

Päriselt ?
Äkki seisis ja ootas, et antaks teed aga näe ei antud.
Lõpuks lükkas ratta ette enne kui ise astus turvalisuse pärast? 
Jalakäia ohutussaarel ei ole autojuhile ootamatu ju. Või kuidas seda mõista ?

[zazik]

Ei tea Audi piduritest rohkem kui et ülevaatusel etteheiteid pole olnud , teema on see , kui tee ületaja seisab eraldussaarel ja laseb autosi mööda ning ühel hetkel lükkab ootamatult oma ratta autole ette , no pole normaalne ju , aga muidugi nüüd tuleb arvestada et ka meil on lolle järjest rohkem , need erinevad õiguslased ei erine terroristidest kuigivõrd .

Päriselt ?
Äkki seisis ja ootas, et antaks teed aga näe ei antud.
Lõpuks lükkas ratta ette enne kui ise astus turvalisuse pärast? 
Jalakäia ohutussaarel ei ole autojuhile ootamatu ju. Või kuidas seda mõista ?

Kas ma saan õigesti aru, et tegu oli teeületuskohaga, mitte ülekäigurajaga, s.t. kellelgi polnud kohustust jalakäijale teed anda?

[Walter]

Ilmselt siis see koht:

[MeelisV]

Sellisel juhul jah puudub eesõigus.
Sain valesti aru. Selgem seletus aitaks kaasa.

[edvard]

Sama koht , suund "maalt" linna .

[suvasass]

Tuttav koht, eesõigust nõudvaid jalakäijaid on seal väga tihti. Jalakäija ei tee vöötrajal ja ülekäigukohal vahet ja eeldab, et maanteel sõitvad autod peaks peatuma.

[raul]

Sarnases kohas autoga peatudes et jalgrattaga lapsed üle tee saaks olen saanud "kiituseks" närvilise signaalitamise seljatagant - Ämari/Murru suunduval "slaaviliikluskultuuris" nõrgemal õigust ei ole...

[ronny25]

Tammistes juhtus lausa õnnetus sellises kohas. Mingi tegelane andis tüdrukule teed, aga tagant tulev puksiirijuht ei osanud arvestada, et keegi lambist teed annab. Sõitis peatunud autole tagant otsa ja see lendas tüdrukule otsa. Et siis liigne agarus on ogarus, nagu vanasti öeldi

[edvard]

Ma nüüd päris täpselt ei tea kuidas kuskil need teeületuskohad  loodud on , selle Rannamõisa kiriku juures on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h , teised sellised teeületuskohad on ringristmike juures , seal vast on ka kiirus väiksem kui 70 km/h , loodetavasti ja pööret sooritades tuleb jalakäijale teed anda .
 See puksiirijuht siis ilmselt ei keskendunud liiklusele kui seisvale autole tagant otsa sõitis , minu oletus vaid . Üldiselt , ma ei anna sellistes kohtades teed sageli , kuid kui on koolilaste rühm , või lasteaialapsed tee ületust ootamas , no kuidas sa teed ei anna .

[suvasass]

Ma nüüd päris täpselt ei tea kuidas kuskil need teeületuskohad  loodud on , selle Rannamõisa kiriku juures on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h , teised sellised teeületuskohad on ringristmike juures , seal vast on ka kiirus väiksem kui 70 km/h , loodetavasti ja pööret sooritades tuleb jalakäijale teed anda .
 See puksiirijuht siis ilmselt ei keskendunud liiklusele kui seisvale autole tagant otsa sõitis , minu oletus vaid . Üldiselt , ma ei anna sellistes kohtades teed sageli , kuid kui on koolilaste rühm , või lasteaialapsed tee ületust ootamas , no kuidas sa teed ei anna .

Samal maanteel, nt Murastes, on analoogseid ohutussaari ka 70 km/h piiranguga lõikudel. Olukordades, kus teine auto on sabas, ei ole mu meelest kuigi mõistlik neis kohtades jalakäijatele teed anda, kõigi osapoolte ohutuse huvides. Küll ta oma hetke leiab - selleks ohutussaared ongi, et jalakäija saaks rahus maantee ületamiseks sobilikku hetke oodata.

Kuivõrd tegelen lisaks autosõidule ka kergliiklemisega, siis minu jaoks on ootamatu ja isegi natuke ebameeldiv, kui mulle nendes olukordades teed antakse, kuna ma tunnen, et ma blokeerin sellega liiklust. Eks ma olen siis alandlikult viibanud, aga tõele au andes pole see mind õnnelikumaks teinud.