[Lauri_L]

Jätkasin nüüd juba konteinerite külgedega. Sisuliselt on kogu protsess sama, mis katuse osaga - kõik roostesed kohad puhtaks, lahtised kohad ja ääred siledaks, suruõhuga puhtaks, pesuvahendiga üle ning seejärel värv peale.



Koledamaid kohtasid oli. Neid oli ka ka varem mõnest kohast parandatud, silutud ja värvitud. Üldiselt aga ei olnud ühtegi kohta, mis terasharjale ei oleks allunud. Tunduvalt lihtsam roostet maha saada, kui tavaliselt teraspinnalt.



Konteinerite puhul peab alati kriitilise pilguga üle vaatama kõik nurgad ja sealsed keevisõmblused. Need on kohad, mis kannavad kõige suuremaid koormusi ja mis ka kõige enam vigastada saavad. Minu kolme konteineri ülanurkadest oli üks, mida lapitud oli - seesama nurk, mis ülemisel ja alumisel fotol näha. Näha ka parandusjäljed. Samas keskmist paranduse kvaliteeti silmas pidades ei olnudki kõige hullem. Vett ju pidas. Nüüd korralikult vaid puhtaks ja siis värv peale.



Sama nurk seest poolt. Tegelikult ongi nii, et seest saab isegi parema pildi ette, mil määral ja kuidas on parandusi tehtud. Midagi ilusat siin ei ole, kuid siiski toimib ja ei leki. See ongi peamine. Konteinerite paneelide vahed on seestpoolt tihendusmastiksiga kaetud, seega on hästi näha, kus on kallal käidud ja kust parandatud. Siin pole esialgsest mastiksist palju järel.





Väljast läks töö üsna monotoonselt. Konteiner #3 oli selles suhtes kõige tüütum. Mehaanilisi vigastusi ja deformatsioone oli kõige vähem, kuid väikeseid ja tüütuid plekke ning roostepesasid kõige rohkem. Igat üht pidi eraldi töötlema. See võttis aega.



Tagumine külg oli sellel konteineril kõige tülikam. Nagu oleks killustikupritsi saanud. Läks tubli mitu tundi, ette kui pinna enam-vähem rahuldavaks sai.





Jätan siinkohal tüütu jutu vahele ning panen kohe fotod pärast värvimist. Sai üsna hea. Kui kõik konteinerid sama karva, siis on ja silmale parem vaadata.





Ning siin värvitud pind pisut lähemalt. Jääb pisut tekstuurne tänu rullile, paksule värvile ja kiirele kuivamisele.



Kõik nurgad ja nurgatagused püüdsin samuti korralikult puhtaks teha ja värvi igale poole peale saada. Konteinerite paneelid keevitatakse suuremas osas kokku vaid ühelt poolt, seega peab õmblused ära kaitsma. Kui väljas on vigastused, siis tuleb seest kontrollida, ega pragusid ei oleks. Konteinerite ehitamisel on tegemist odava liinitööga ja näha on, et konteineril ja konteineril on valmistamise kvaliteedis suur vahe. Ja ega see parema kvaliteediga töögi mis teab viisakas ei ole.



Puhastasin ja värvisin kõigepealt küljed ja tagaosa. Sellised 1-2 detaili sain päevaga tehtud. Ukse avad ja uksed olid kõige tüütumad ja need jätsin viimaseks. Nagu näha ja tegelikult ka isemõistetav on, siis tihendipinnad ja tihendid on kõige enam kahjustatud elemendid.





Lisaks on tööasend nadi. Alt üles ja ebamugava kõrguse peal. Lisaks konksusid ja nurkasid palju, mis nurklihvijale ja teraskettale väga ei meeldi.



Konteinerite uste tihendid on kergelt ebamäärase H tähe kujuga ning kinnitatakse uste servade külge plekiriba ning neetidega. Servad kaetakse tihendusmassiga. Nagu eespool märkisin, siis konstruktsioon on selline, et kui tihendid on läbi ning pinnad roostes, siis ega vihmavesi nii lihtsalt sisse ei pääse. Samas pedantidele teadmiseks, et sellistel vanadel konteineritel on uksetihendite alaosa tihendusmassi ilmselt juba kordasid uuendatud. Ja ega selle all olevat roostet keegi eemaldama ei rutta. Üleval on hea näide, kus tihend tundub visuaalselt heas korras...



...kuid kui aga tihendusmass survepesuriga maha lasta, siis tuleb alt välja selline "üllatus". Tegelikult ei ole ka siin häda väga midagi. Mina panin nurklihvijale lõikeketta peale ja lasin selle sodi sealt minema. Tuli üsna kena metallipind välja. Peab aga ettevaatlik olema, et tihendit seest puruks ei lõika. Pisut roostemuundurit vahele ning lasin seista. Seejärel veelkord puhastus, ning värv peale. Hiljem saab ka uue silikooni laadse toote sinna vahele.



Kes on veebist vaadanud merekonteinerite värvimise videoid või kes on kokku puutunud "kodusel" teel värvitud konteineritega, siis väga suur osa neist on värvitud üleni. See tähendab, et pritsiga on üle joostud ka kõik riivid, käepidemed ja lukustid. Muidugi ka tihendid sinna otsa. Mulle selline asi ei meeldi - ei ole nägu ning värv hakkab elastsetelt tihenditelt kooruma. Seetõttu katsin enne värvimist kinni kogu tsingitud inventari ning teipisin ära kõik uksetihendid.





Kaks komplekti sain nüüd tehtud, kolmanda teeb millalgi hiljem.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et praeguseks on kokku kulunud umbes-täpselt 2 nädalat intensiivset tööd, 24kg (ca 20L) värvi, 8 värvirulli, 2 pintslit, 8 segamisnõud ning 1,5 punutud traadiga harja nurklihvijale. Kogukulu kulumaterjalidele on 450...500 euro ringis (sis.tarbitud õlled). Värvi on järgi ca 6kg (5l), lisaks mõningad rullid, segamisnõud ja kanister lahustit. Seega, kui ise konteinerid ära värvida (ja kasutada korralikku kahekomponentset uretaanvärvi), siis võiks jämedalt arvestada kulumaterjalidele 150...200 eurot konteineri kohta. Ühesõnaga, ise tehes on sääst võrreldes värvimisteenuse sisseostu või uue konteineriga mäekõrgune. Kui ise teha ei saa või ei taha ning kui rahakott kannatab, siis kasutatud odavama otsa konteineri hinda ning värvimisteenuse hinda arvestades on mõistlik kohe uus konteiner osta ja valge inimese kombel edasi elada.

[Peeter2]

et sul sellisteks asjadeks aega on, on kadestamisväärne. Mina kulutaks seda aega muuidugi teisiti

[Lauri_L]

et sul sellisteks asjadeks aega on, on kadestamisväärne. Mina kulutaks seda aega muuidugi teisiti

Kõige halvem ongi see, et tegelikult seda aega ei ole. Koguaeg on kuhugi või millegagi kiire, vaatad kella ja kalendrit. Isegi foorumisse postitamine võtab meeletult aega, kui tahad vähegi loetavat teksti kirjutada. Siin muu ei aita, et tuleb lõpuks valikuid tegema hakta ja olukorraga leppida, et kõike ei saa.

Kogu garaaži projekt koos väiksemate tegemistega (nagu kasvõi needsamad konteinerid) on kõik eeltöö selleks, et võimaldada endale teha seda, mida tegelikult teha takas. Ehk siis vabal ajal rahulikult näpud õliseks ja tehnika kallal nokitseda. Ja kui mugavat kohta kus toimetada ei ole, siis ei pruugi ka töö õnnestuda. Samas mõni inimene suudab väga kasinates tingimustes imet teha... mulle ei ole seda annet antud ja kogemusi samuti vähe. Sestap peabki natuke rohkem vaeva nägema. Selge on aga see, et ehitamise teema panen varsti purki ja seejärel saab ehk mõnda motoriseeritud projekti pisut detailsemalt kajastama hakata.

[wax]

Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas. Kuidas keegi seda kasutab, ongi valikute küsimus   
Väga nauditav on koos pildimaterjaliga seda teemat lugeda. Jätka samas vaimus! Kiidan

[41Degree]

Lähen selles teemas pea kaks kuud tagasi ning tsiteerin üht lauset riiulite tegemise ajast:

Tolmune ka, sest mul puudub sobiv paber ja sobiv imur lihvijaga ühendamiseks.

Juba siis tuli tahtmine üht enda aretist näidata, sest äkki inspireerib see veel kedagi, aga alles nüüd jõudsin piltideni.
Mul espetsiaalset puidutööruumi pole võtta, seetõttu on kange soov võimalikult palju puidutolmu kohe selle tekkekohas kinni püüda. Oleks puidutööruum, siis tahaks seda loomulikult ka, aga praegu on see vähe kriitilisem. Tööstuslik tolmuimeja on samuti garaažis olemas ning tekkis kinnisidee, et selle peab ju saama kuidagi taldlihvija külge ühendada. Esimene tõdemus, milleni pidi jõudma, on see, et 32mm sisekanalitoru on oma välismõõtmelt täpselt tolmuimeja vooliku sisemõõtme moodi. Seejärel käisin lahtiste silmadega mööda ehituspoodi ning leidsin sobiliku kaablikõri, millega sai tekitada taldlihvija ja kanalisatsioonitoru jupi vahele vajaliku ühenduse. See kõik andis sellise tulemi:
   
Kuna minu taldlihvija tolmukoti otsik on kergelt koonuses, siis selle paremaks kinnituseks leidsin ühe kummist O-rõnga kaablikõri soone sisse:
   
Tulemus on ebaprofessionaalne, sest näeb kole välja; taskukohane, sest maksis kokku euro või kaks; funktsionaalne, sest töötab hästi, ja portatiivne, sest töötab igal pool, kuhu saab tolmuimeja kaasa võtta. Kaablikõri istub lihvija otsas väga mõnusa tihedusega: soovi korral saab hõlpsalt ära tõmmata, aga nt pooletunnise nühkimise käigus tuli see ise tagant ära ühe korra ja seda ka minu enda ühe tahtmatu liigutuse tõttu.
Teemaalgataja taldlihvija on küll pisut teistsugune, aga küsimus on lihtsalt mõne teise ülemineku selekteerimises. Ehk on abiks eeskujulikus majapidamises koristusvaeva vähendamisel 

Lõpuks ometi oli mul midagi ka siia teemasse kirjutada, seega saan südamelt ära öelda selle, mida ehteestlaslikult eraldi ei hakanud kirjutama: kadestamisväärne teema nii selle sisu kui ka kajastamisoskuse osas! Ootan huviga uusi arenguid ja soovin kerget sulge! 

[m401]

Viimases postituses olev süsteem toimib väga hästi ja on minul täpselt samasugune süsteem kasutuses. kui vaja töökojast välja minna siis tolmuimeja järgi, töökohas on puruimur sellel samal lihvijal järgi. Igatahes toimib ja pole vajadust ülemaksta. Mind see isiklikult ei sega, et veidi kole välja näeb. Kui töö tehtud saab tolmuvabalt siis on ju kõik hästi ja kui projekti valmis tehtud saab siis keegi ju enam ei mõtle selle üle, millise koleda tööriistaga see tehtud on saadud, tulemus on tähtsam ja tervislikum töökeskkond.

[hobiautod]

Mirkal on selline tore voolik olemas. Mina olen rahul.

[Lauri_L]

Taas tänud kõigile heade soovide ning kogemuste jagamise eest!

Ma olen samuti nüüdseks oma Kärcheri tolmuimeja kõikvõimalikele tööriistadele taha aretanud - taldlihvija, lintlihvija, järkamissaag, ketassaag ja mõni asi ehk veelgi. Paar üleminekut juba samuti olemas. Täpselt samamoodi nagu ksf 41Degree'l. Minu Kärcheri imur oli laiendiga "car", mis tähendab, et kaasas on tavalisest rohkem igasuguseid otsikuid. Neid on hea oma käe järgi modifitseerida. Suur abi on puutöö juures küll. Aga sellest ei pääse, et ruum tuleb ikkagi pärast iga tööpäeva peenemast tolmust puhtaks teha. muidu kasvab kultuurkiht üle pea. Olen mõelnud, et millalgi peaks ka puruimuri juurde võtma. Täna saepingi ja tulevikus höövli juures kindlasti väga vajalik. Eriti siis, kui pink sisetingimustes korraks vaja käima panna. Samas väga laiutada ei saa, sest ruum väike.

[Marko]

 Samas väga laiutada ei saa, sest ruum väike.

Jah muidugi, väga askeetlikud tingimused on uues töökoda-lossis....
Puruimurile on hea koht suure saali pool seina peal või üldse õues maja taga. Küllap kolib sinna ka kompressori lisapaak kütteseadmega sõprust sobitama.
Panen irvikuid ka, muidu mõni kargab norimise pärast veel turja.       

[Lauri_L]

 Samas väga laiutada ei saa, sest ruum väike.

Ma pidasin siinkohal silmas oma garaaži puutööruumi, mis on gramm alla 16m2. Puidu tolmu ei taha sinna saata, kus tehnika lahti käib, kus metallitööd teen ning kus teinekord tulega või siis kütuse/õlidega mängin. Ja puruimur ei ole kahjuks teps mitte tolmuvaba seade. Imuri sooviks igal juhul liigutatava muretseda või siis ise rattad alla meisterdada. Hea vajadusel koos saepingi/höövliga viia sinna kuhu parasjagu vaja.

Nuputamist on, aga lasen asjadel ise aja jooksul paika loksuda.

[Lauri_L]

Tähtis päev oli. Hoovis oli üle pika aja näha muljetavaldavat tehnikat. Isegi lapsed toodi varem lasteaiast ära suurt autot uudistama. No ja kui aus olla, siis endal oli samuti suu lahti ja taeva poole. Tehakse ikka ilusaid asju küll.



Autojuht oli täitsamees ja lasi mul troppija ametit pidada. Redeliga konteineri katusele, konksud külge, maha, redel teise kohta, seal taas katusele ning konksud küljest ära.



Kui autot tellisin siis oli väike pabin sees, et kas selle kraanast piisab, et konteinerid omale kohale tõsta. Konteiner ei ole iseenesest raske - 2,2...2,3t, kuid pikk ja mahult suur. Kui konteinerid mulle pärast ostu ära toodi, siis Miil OÜ auto oli võimeline tõstma vaid alla meetri autost taha ja kaks-kolm meetrit küljele. Siin aga oli auto nina ja kaugeima konteineri keskpunkti vahe üle 12m. Nagu näha, siis reservi oli ning mitte vähe. Sain aru, et vajadusel oleks saanud sellise konteineri ka üle garaaži garaaži taha tõsta. Kokkuvõtvalt taas väga positiivne kogemus teenusepakkuja poolt.



Auto tõstmiseks valmis sättimine võttis ca 30min ja teist sama palju läks kolme konteineri paika sobitamiseks.



Ja omale kohale sobisid need kolm hästi. Said kenasti ritta ning midagi kuskilt "kaaluma" ei jäänud. Iga konteineri vahele jäi ca 25cm vahe. Ka esikülg sai üsna nii nagu plaanisin - platsiga sisuliselt tasa, et saaks vajadusel tehnikaga sisse sõita. Uksed käivad hästi lahti, riivid liiguvad eeskujulikult ning lahti tõmmates riivide alumised otsad just-ja-just maha kinni ei hakka.



Konteinerite külgedele jäi praegu umbes 70-80cm laiune killustiku padi. Sinna panen geokanga peale ja teen tagasitäite umbes pooles ulatuses. 30cm on täiesti piisav, et konteinerite alune heasti tuulduv jääks ning et silmale hea vaadata oleks.



Siin tagumine nurk. Tagaosas jätsin pinnase samuti pisut madalama, et tuul paremini läbi käiks.



Ning pilk põhja alla. >10cm taladest killustikuni.



Üldpilt nüüd selline. Mõned aastad tagasi oli siin võsa ning muru. Täna aga sissesõidutee, piisavalt suur plats kus veoautoga kannakas teha, koht kus tehnikat näppida, koht kuhu küttepuud ära panna ning konteinerid muu kola hoiustamiseks. Tööd on veel kui palju, kuid üldpilt selline, millega saab rahule jääda. Üle koera on saadud, küll saab sabast ka.

[pannkook]

seda kuurilaadset ehitist oled ka siin kajastanud? Seest ja konstruktsiooniddest saaks mõna hea pildi? Omal ka ehitus ees, saaks shnitti ehk võtta

[Lauri_L]

seda kuurilaadset ehitist oled ka siin kajastanud? Seest ja konstruktsiooniddest saaks mõna hea pildi? Omal ka ehitus ees, saaks shnitti ehk võtta

Puukuuri ehitust ei ole kajastanud, sest see oleks liigselt teemaväliseks läinud. Ma tean, et mul kuskil mõned üldisemad fotod on, pean need üles otsima. Ja sõlmedest annab neid vajadusel juurde teha. Vaatan mis teha annab.

Kui ksf on Tallinna või lähikonna inimene, siis võib kohapeale uudistama ka tulla. Kedagi ära ei aja.

[xa88]

Kas konteineritele vahe sisse jätmisel on mingi praktiline kaalutlus või lihtsalt meeldis selliselt paremini?

[Lauri_L]

Kas konteineritele vahe sisse jätmisel on mingi praktiline kaalutlus või lihtsalt meeldis selliselt paremini?

Hea küsimus... tundus kuidagi parem. Konteineritel õhutusavad külgedel. 6-meetristel ülaosas kas 2tk või 6tk ühe külje kohta. Tundus õigem neid mitte niiväga pooma hakata. Lisaks veel see, et vajadusel pääseb tööriistadega kahe konteineri vahele midagi tegema. Arvestasin sellega, et vajadusel saab keskmist konteinerit ühele-teisele poole liigutada (hüdrotung risti nurkade vahele), et ise vahele mahuks - kõike võib ette tulla. Kui kõik kolm külg-külje vastu pakitud on, siis enam ei liiguta seal midagi kuhugi. Ehk kokkuvõtvalt tundub nii igasugune ekspluateerimine tulevikus lihtsam olevat.

[robi]

Konteinerite vahele vahe jätmine igati õige tegu. Eelmisel nädalavahetusel sai hoolduspäeval just üks konteiner tühjaks tehtud ja kõrvuti seisvate konteinerite puhul oli tunda hallituse haisu. Tegime koneineri tühjaks ja tuulutasin terve päeva aga ega olukord enne parane, kui saame konteinerid eraldi tõstetud. Lekkeid polnud, uus konteiner ja põhjaks killustikupadi aga alt ja külgedelt umbne. Seega teemaalgataja igati õigesti teinud.

[meli666]

Eespool oli juttu, et 6 meetrised konteinerid omavad plusse võrreldes 12 meetristega. 
Plussid.
Kitsastes oludes parem transpordivõimalus.
Ei lähe vist ehitusloa alla, kuna alla 20 ruudu. Seega ilmselt jättis teemaalgataja ka ühe põhjusena neile vahed sisse? Kuigi, kas ehitusseadus neid püsihooneks loeb. Ok, nad on vundamendiplokkidel, aga samas transporditavad.
6 meetrisesse on lühem maa head paremat kraami siise tassida miskist sõidukist.
Kas piisab 6 meetrise puhul, et ainult nelja nurka vundamendi plokid? Oleneb palju sisse laduda kraami, aga keskelt ära ei vaju?
Olen ka vist konteineri usku minemas, suht valmis asi talutava hinnaga. Vaadates neid niiöelda müüdavaid kerg tööriista kuure, siis konteineri ruutmeetri hind on ikka palju väiksem.
Olemas ka hunnik veneaegseid riiuleid, mida saaks sisse laduda ja siis mahuks seda kraami ikka mitme traktori jagu sisse.
Oskab keegi öelda, kes Lõuna Eestis Tartu kandis kasutaud konteinerite müügiga tegeleks? Igalpool kuulutused ainult Tallinn ja sealt transport läheb kirveks.
   

[Lauri_L]

Konteiner on ikka teisaldatav - ehitusloa/ehitusteatise järgi hakkab vist siis lõhnama, kui kahele konteinerile ühise katuse peale ehitad.
6m konteiner nagu ka 12m konteiner toetuvad mõlemad neljale nurgale. Ehk siis tugipind peab jääma nelja nurga alla. Mina panin betoonplokid, sest tahtsin murupinnasest kindlamat alust. Kui paigaldad näiteks asfaltile või killustikuplatsile, siis võib ka midagi kergemat alla panna. Tähtis, et kõik nurgad oleksid ühel tasapinnal. Vastasel juhul keerad konstruktsiooni sõlme ning pärast ei saa enam uksi lahti ega kinni.
Mina olen seni väga rahul. Sõida või traktoriga sisse. Tugevad on samuti. See tänapäevane laokonteiner tundub ikka üsna õbluke võrreldes merekonteineriga. Lisaks ka veel, et merekonteiner hoiab oma hinda läbi aastate väga hästi.
Tartus toimetab konteineritega Miil OÜ - veebilehelt leiad Tartus müüdavad kasutatud konteinerid. Kodulehelt ka kontaktid ja aadress.